RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 1-17-3758 20. detsember 2017 Eesistuja Lea K

) § 130 alusel kahtlustatav H. T. kaheks kuuks, s.o kuni

1. juunini
3. Lääne Ringkonnaprokuratuur esitas
4. juunil 2017 taotluse pikendada H. T. vahi all pidamise tähtaega kaheks kuuks, s.o kuni
5. augustini
7. Pärnu Maakohtu
8. juuni
9. a määrusega pikendati H. T. vahi all pidamise tähtaega ühe kuu võrra, s.o kuni
10. juulini
11. 1-17-3758
12. Lääne Ringkonnaprokuratuur esitas
13. juulil 2017 taotluse pikendada H. T. vahi all pidamise tähtaega kuni
14. septembrini
16. Pärnu Maakohtu
17. juuli
18. a määrusega pikendati H. T. vahistamise tähtaega kuni
19. septembrini 2017 ja jäeti rahuldamata H. T. taotlus tema suhtes kohaldatud tõkendi asendamiseks elektroonilise valvega.
20. Pärnu Maakohtu
21. juuli
22. a määruse peale esitas kaebuse H. T. kaitsja vandeadvokaat Helmeri Indela, kes taotles maakohtu määruse tühistamist ja palus jätta vahistamise tähtaja pikendamise taotlus rahuldamata või alternatiivselt asendada vahistamine elektroonilise valvega.
23. Tallinna Ringkonnakohtu
24. augusti
25. a määrusega jäeti kaitsja määruskaebus läbi vaatamata osas, millega vaidlustati H. T. vahistamise tähtaja pikendamist. Elektroonilise valve kohaldamise osas määrati kaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses ja see jäeti rahuldamata
26. augusti
27. a määrusega. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu vahistamise tähtaja pikendamise määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

§ 136

viitab

15. peatükile (määruskaebemenetlus).

§ 385

p-st 5 tulenevalt ei ole vahistamise tähtaja pikendamise määrus vaidlustatav.

§ 136

ülesanne on määratleda kriminaalmenetluses subjektide ring, kes võivad kaebust esitada. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse H. T. kaitsja vandeadvokaat H. Indela, kes taotleb ringkonnakohtu
2. augusti
3. a määruse tühistamist osas, millega jäeti läbi vaatamata maakohtu vahistamise tähtaja pikendamise määruse peale esitatud määruskaebus. Kaitsja palub saata määruskaebus ringkonnakohtule sisuliseks lahendamiseks. Kaitsja põhjendused on järgmised. 8.
4. Ringkonnakohtu
5. augusti
6. a määruse on teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Vaidlustatud määruse tegi kohtunik ainuisikuliselt, kuid

§ 19

lg 1 kohaselt arutab ringkonnakohtus kriminaalasja vähemalt kolmest ringkonnakohtunikust koosnev kohtukoosseis.

§ 19

lg 1 teises lauses, mis võimaldab eelmenetlust toimetada ühel kohtunikul ainuisikuliselt, peetakse silmas vaid apellatsioonimenetlust ning määruskaebemenetluses peab eelmenetluses osalema kolm ringkonnakohtunikku. 8.2. Ringkonnakohus on tõlgendanud vääralt

§ 136

ja § 385 p 5 sätteid ja sellega oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust.

§ 136

sätestab expressis verbis, et vahistamise või vahistamisest keeldumise, samuti vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise peale võib prokuratuur, vahistatu või tema kaitsja esitada määruskaebuse sama seadustiku 15. peatükis sätestatud korras. Riigikohus selgitas kriminaalasjas nr 3-1-1-133-12, et

§ 136

ja § 137 1 lg 9 on erinormid

§ 385kui üldnormi suhtes (p 8).

Vastasel korral oleks

§ 136sisutühi.

Ringkonnakohtu seisukoht, et

§ 136

sätestab vahistamise tähtaja pikendamise määruse peale kaebuse esitamiseks õigustatud subjektid, ei ole loogiline. Nimelt pole ringkonnakohtu arvates

§ 385p-st 5 tulenevalt vahistamise tähtaja pikendamise määrus üleüldse vaidlustatav.

Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus põhiseaduse ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. 9. Ringkonnaprokurör Gardi Anderson palub määruskaebusele esitatud vastuses jätta ringkonnakohtu määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata. Prokurör leiab lühidalt järgmist. 2

§ 390

lg-st 1 tuleb ringkonnakohtus määruskaebuse läbivaatamisel kohaldada apellatsioonimenetluse sätteid. Seega teeb ringkonnakohtunik

§ 326

lg-st 2 lähtudes määruskaebuse läbi vaatamata jätmise määruse ainuisikuliselt.

§ 19

lg 1 teine lause peab eelmenetlusena silmas ka määruskaebuse lubatavuse hindamist. 9.2. Õige on ringkonnakohtu tõlgendus, et

§ 385

p 5 kohaselt puudub kaitsjal ja vahistatul õigus vaidlustada vahistamise tähtaja pikendamise määrust. Sellise võimaluse on seadusandja jätnud teadlikult välja

1. septembril 2016 jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku redaktsiooni § 385 pst
2. Muudatustega vahistamise üldsätetes ja asjaoluga, et kohtueelne vahistamise põhjendatuse kontroll asendati vahi all pidamise senisest tõhusama pikendamise süsteemiga, muudeti ka sätteid, mis puudutavad määruskaebuse esitamist vahistamisega seoses. Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (770 SE, Riigikogu XII koosseis) seletuskirjast nähtub üheselt seadusandja tahe, mille kohaselt ei saa muudatuse tulemusena määruskaebust esitada vahi all pidamise tähtaja pikendamise või pikendamisest keeldumise määrusele, välja arvatud riigi peaprokuröri poolt esitatud vahi all pidamise tähtaja pikendamise taotluse läbivaatamisel tehtud määrus. Kaitsja viidatud Riigikohtu lahend ei ole asjasse puutuv, sest on tehtud enne
3. septembril 2016 jõustunud muudatusi vahistamise sätetes. Seega on ringkonnakohtu

§ 385p 5 tõlgendus põhjendatud ja kooskõlas seadusandja tahtega.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kolleegium käsitleb esmalt kaitsja väiteid ringkonnakohtu ebaseadusliku kohtukoosseisu kohta (I) ja hindab seejärel, kas H. T. kaitsjal on õigus vaidlustada maakohtu vahistamise tähtaja pikendamise määrust, mille peale esitatud määruskaebuse jättis ringkonnakohus läbi vaatamata (II). Lõpuks võtab kolleegium kokku määruskaebemenetluse tulemuse ja lahendab menetluskulude taotluse (III). I
2. Väär on kaitsja seisukoht, et ringkonnakohtu vaidlustatud määrus on ebaseaduslik, sest selle on teinud ringkonnakohtunik ainuisikuliselt.

§ 390

lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku

1. või
2. peatüki sätteid, arvestades määruskaebuse lahendamise menetluse erisusi.

1. peatükk reguleerib apellatsioonimenetlust, mille § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni, kui selle on esitanud isik, kellel ei ole apellatsiooniõigust. Kuna selles osas ei sätesta määruskaebuse lahendamise menetluse peatükk erisusi, tuleb ka määruskaebuse esitaja kaebeõiguse puudumisel osutatust juhinduda. Seega on määruskaebuse läbi vaatamata jätmise määrust pädev tegema ringkonnakohtunik ainuisikuliselt. II
2. Kuni
3. augustini 2016 kehtinud

redaktsiooni kohaselt ei võinud kahtlustatav olla kohtueelses menetluses vahistatud üle kuue kuu (

§ 130

lg 3) ning tulenevalt

§ 137

lg 1 p-st 1 ja lg-st 2 võis vahistatu või kaitsja taotleda iga kahe kuu möödumisel eeluurimiskohtunikult vahistuse põhjendatuse kontrolli. Kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral või kriminaalmenetluses rahvusvahelise koostööga kaasnevatel erandlikel asjaoludel võis eeluurimiskohtunik riigi peaprokuröri taotlusel pikendada vahi all pidamise tähtaega üle kuue kuu (

§ 130

lg 31).

§-st 136 ja § 385 p-st 5 lähtuvalt oli vahistamismäärus ja vahistamise tähtaja pikendamise määrus vaidlustatav.

§ 385p 6 kohaselt ei saanud määruskaebust esitada 3

§ 275lg 2 alusel toimuv vahistuse põhjendatuse kontroll).

1. Alates
2. septembrist 2016 näeb

§ 130

lg 3 ette, et kahtlustatav võib olla kohtueelses menetluses vahistatud üksnes

§-s 1311 sätestatud tähtaegade piires ja

§ 1311

lg 4 kohaselt annab eeluurimiskohtunik kahtlustatava vahistamisel tema vahi all pidamiseks loa kuni kaheks kuuks. Prokuratuuri põhistatud taotluse alusel võib eeluurimiskohtunik pikendada seda tähtaega korraga kuni kahe kuu võrra, arvestades sama paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud piiranguid. Nähtuvalt

§ 1311

lg-st 1 ei või esimese astme kuriteos kahtlustatav olla kohtueelses menetluses vahistatud üle kuue kuu ja teise astme kuriteos kahtlustatav üle nelja kuu. Alaealine kahtlustatav ei või kohtueelses menetluses olla vahistatud üle kahe kuu.

§ 1311

lg 2 kohaselt võib erandlikel asjaoludel eeluurimiskohtunik riigi peaprokuröri taotlusel osutatud vahi all pidamise tähtaega pikendada. Lisaks vahistamise üldsätete muutmisele tunnistati kehtetuks

§ 385

p 6, mille kohaselt ei saanud kaebust esitada vahistamise põhjendatuse kontrollimise määrusele, ja muudeti

§ 385p 5 sõnastust.

14. Iseenesest on õige ringkonnakohtu määruses sedastatu, et

§ 385

p 5 sõnastuse kohaselt ei saa määruskaebust esitada menetlustoiminguks loa andmise määruse peale, välja arvatud vahistamise ja vahistamisest keeldumise, riigi peaprokuröri taotluse alusel vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise […] määruse peale. Kuna

§ 385

p-s 5 ei ole vaidlustatava erandina nimetatud vahistamise tähtaja pikendamise määrust, võib sellest esmapilgul järeldada, et selle peale ei saa määruskaebust esitada. Tähelepanuta ei saa aga jätta, et vaatamata 1. septembril 2016. a jõustunud seadusemuudatustele, kehtib jätkuvalt muutmata kujul

§ 136

. Selle kohaselt võib vahistamise või sellest keeldumise, samuti vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise peale prokuratuur, vahistatu või tema kaitsja esitada määruskaebuse sama seadustiku 15. peatükis sätestatud korras (s.o määruskaebuse lahendamise menetluses). Kaitsja osutab seega õigesti, et

§ 136

sätestab expressis verbis, et vahistamise tähtaja pikendamise määruse peale on võimalik esitada määruskaebust.

1. Õigust esitada vahistamise tähtaja pikendamise määruse peale määruskaebust kinnitab ka Riigikohtu
2. novembri
3. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-133-12 sedastatu, milles kriminaalkolleegium käsitas

§ 136erinormina § 385 suhtes.

Seoses määruskaebeõiguse ulatuse kindlaks tegemisega selgitati, et vaidlustamist võimaldavad erandid ei pruugi seadustehniliselt alati sisalduda kriminaalmenetluse seadustiku määruskaebemenetlust reguleerivas 15. peatükis, vaid võivad tuleneda ka kriminaalmenetlusõiguse üldosalistest sätetest (nt

§ 136

). Edasikaebeõigust puudutavate erandite puudumisel tuleb määruskaebeõiguse selgitamiseks juhinduda

§-st 385 kui üldnormist (p-d 7–8). 16. Lähtudes osutatud arusaamadest ka praeguses asjas, tuleb asuda seisukohale, et

§-le 136 tuginedes on H. T. kaitsjal õigus vaidlustada maakohtu vahistamise tähtaja pikendamise määrust. Jättes kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata, on ringkonnakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339

lg 2 tähenduses, mistõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata kaebus ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

1. Tähele tuleb panna, et Pärnu Maakohtu
2. septembri
3. a määrusega anti H. T. kõnesolevas kriminaalasjas kohtu alla ja tõkend vahistamine jäeti muutmata. Seega ei ole H. T. enam vahi all vaidlustatud Pärnu Maakohtu
4. juuli
5. a määruse alusel. Samas juhul, kui ringkonnakohus tuvastab eeluurimiskohtuniku vahistamise tähtaja pikendamise määruse ebaseaduslikkuse, võib see kaasa tuua ebaseadusliku määrusega põhjustatud kahju hüvitamise nõude (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. juuni
7. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-48-15, p 16.2). 4

§ 390

lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

1. augusti
2. a määruse osas, millega jäeti H. T. kaitsja määruskaebus vahistamise tähtaja pikendamise kohta läbi vaatamata (ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkt 1). Muus osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata (resolutsiooni punktid 2– 4). Tühistatud osas, s.o vahistamise tähtaja pikendamise küsimuses, saadab kolleegium määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus. Riigikohtule esitatud määruskaebus tuleb rahuldada.
3. H. T. kaitsja esitas taotluse hüvitada Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 303,60 eurot, sh käibemaks. Taotluse kohaselt hõlmab see määruskaebuse koostamist (2,3 tundi). Osutatud õigusteenuse tunnihind on 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Kolleegium peab makstud tasu suurust mõistlikuks. Juhindudes

§ 187lg-st 1, tuleb see Eesti Vabariigilt H. T. kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 5