← Eesti

1-16-4699/41

Obsah (4)§ 74§ 263§ 68§ 75

Kriminaalasi nr 1-16-4699 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. november 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-4699 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär J

§ 74lg 4 alusel pöörata täitmisele Brein Agule Tartu Maakohtu 13.09.2016.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4699 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks Brein Agu vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Brein Agule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 13.09.2016. a otsusega on Brein Agu süüdi tunnistatud

§ 263

lg 1 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Brein Agu kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka. Brein Agu ärakandmata karistuseks loeti 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Brein Agu ei pane 1 aasta 6-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustati Brein Agu hüvitama kuriteoga tekitatud kahjude katteks kannatanu Pille Vaakmannile 72,63 eurot hiljemalt 10.11.2016. a.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati Brein Agu käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Nimetatud kohtuotsus jõustus 29.09.

  1. a. 06.06.
  2. a esitas kriminaalhooldusametnik Brein Agu suhtes erakorralise ettekande ettepanekuga määrata Brein Agule

§ 75

lg 2 p-de 4, 8 alusel lisakohustused, s.o kohustuse otsida endale töökoha ning kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis. Tartu Maakohtu 20.07.2017. a määrusega kohustati Brein Agu

§ 75

lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal läbima sotsiaalprogrammi kriminaalhooldaja äranägemisel. 19.10.

  1. a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule uue erakorralise ettekande Brein Agu kohta ettepanekuga pöörata Brein Agule mõistetud ärakandmata karistus täitmisele, kuna Brein Agu ei täida talle kohtulahendiga pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Erakorralise ettekande kohaselt tuvastati Brein Agul 13.08.
  2. a alkoholijoove. Brein Agu kriminaalhooldusametnikule antud selgituste kohaselt tarvitas ta 12.08.
  3. a Kuremaa järvel koos sõpradega alkoholi. Seejärel mindi koos Jõgevale, kus Brein Agul tekkis tüli oma endise elukaaslasega. Tekkinud tüli tõttu kaotas Brein Agu enesevalitsemise ja lõhkus Jõgeva linnas Suurel tänaval ära akna, mille tagajärjel sai käele sügavad lõikehaavad. Brein Agu toimetati Tartu Maarjamõisa haiglasse. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastas patrullpolitseinik Brein Agul alkoholijoobe 1,08 mg/l. Lisaks nähtub kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest, et 29.09.
  4. a tuli Brein Agu kriminaalhooldusosakonda registreerimiskohustuse täitmisele, olles alkoholijoobes. Brein Agu kriminaalhooldusametnikule antud seletusest nähtuvalt tarvitas ta 28.09.
  5. a ajavahemikul 22.00-06.00 koos sõpradega alkoholi ning arvas, et on kriminaalhooldusosakonda minnes kaineks saanud. Kriminaalhooldusametnik tuvastas Brein Agul alkoholijoobe 0,200 mg/l. Kriminaalhooldusametnik koostas alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on Brein Agu kriminaalhooldusperioodil korduvalt vahetanud elukohta. Käesolevaks ajaks on kriminaalhooldusalune Brein Agu märkinud oma elukohaks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. 18.05.
  6. a teostas kriminaalhooldusametnik Brein Agu elukoha kontrolli, kuid kriminaalhooldusalune nimetatud aadressil ei viibinud. Kriminaalhooldusametnik vestles Brein Agu vennaga, kuid viimane ei soovinud kriminaalhooldusametnikuga Brein Agust rääkida ning ühtlasi kinnitas, et ei tea Brein Agu viibimiskohta. Kriminaalhooldusametnikul ei õnnestunud Brein Agu telefoni teel tabada. 15.06.
  7. a teostatud kodukülastuse ajal viibis kriminaalhooldusalune oma elukohas. Lisaks nähtub kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest, et Brein Agu ei ole käesoleva ajani leidnud endale ametlikku töökohta. Brein Agu selgituste kohaselt on tal käesolevalt tööl käimine raskendatud seoses temal esineva käevigastusega. 04.10.
  8. a teavitas Brein Agu kriminaalhooldusametnikku, et tal on sõbra kaudu tööd saada, kuid ei osanud nimetada selle ettevõtte nime. 10.10.
  9. a registreerimiskohustuse täitmisele tulles 2 andis Brein Agu kriminaalhooldusametnikule teada, et asub tööle xxxxxxxxxxxxxxxOÜ-s ning tema tööandjaks on xxxxxxxxs. Brein Agu töötab nimetatud ettevõttes koos kriminaalkorras karistatud isiku xxxxxxxxxxxxxxx Kohus määras erakorralise ettekande arutamiseks kohtuistungi 31.10.
  10. a. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Kriminaalhooldusametnik selgitas kohtule, et 20.10.
  11. a tuli Brein Agu registreerimiskohustust täitma kokkulepitud ajal ja probleeme ei esinenud, 19.10.
  12. a käis Brein Agu psühhiaatri vastuvõtul, mille kohta esitas ta ka 30.10.
  13. a tõendi, ja 06.09.
  14. a alustas sotsiaalprogrammi Õige Hetk läbimist. Samas leiab kriminaalhooldusametnik, et periood, mille jooksul Brein Agu suudab täita talle kohtulahendiga pandud kohustusi, on lühike ning Brein Agu ei võta kriminaalhooldust tõsiselt. 31.10.
  15. a kohtuistungil selgitas Brein Agu kohtule, et ta ei soovi minna vanglasse karistust kandma, vaid soovib minna ravile. Brein Agul ei olnud võimalik 30.07.
  16. a minna psühhiaatri vastuvõtule, kuna tal ei olnud autot. Seejärel takistas Brein Agu psühhiaatri vastuvõtule minemist 13.08.
  17. a saadud käevigastus. Brein Agu selgituste kohaselt ei olnud tal varem kui 19.10.
  18. a võimalik minna psühhiaatri vastuvõtule. Brein Agu kinnitas, et tal on raske alkoholi tarvitamisest loobuda ja on esinenud juhtumeid, kui Brein Agu on tarvitanud alkoholi, kuid kriminaalhooldusametnik ei ole temal alkoholijoovet kontrollinud. Brein Agu leiab, et kohus võiks temale määratud katseaega pikendada ja suunata ta alkoholismiravile. Brein Agu töötab xxxxxxxxxxxxxx OÜ-s ning tal on 10.kuune laps, kes elab käesolevalt oma emaga. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldaja esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks kuulub rahuldamisele.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on Brein Agu rikkunud talle Tartu Maakohtu 13.09.2016. a otsusega

§ 75

lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajaks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul veenvalt tõendatud, et Brein Agu on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus leiab, et esitatud materjalide pinnalt on tuvastatud, et Brein Agul on käitumiskontrolli perioodil (algas 29.09.2016. a ja kestab kuni 13.03.2018.

  1. a)4-l korral, s.o 22.05, 12.06, 13.08 ja 29.09.2017. a, tuvastatud alkoholijoove. Brein Agu on põhjendanud nii 19.07.2017. a, kui ka 31.10.2017. a toimunud kohtuistungil kohustuse mittetäitmist asjaoluga, et tal lihtsalt on raske ära öelda, kui keegi sõpradest teeb ettepaneku tarvitada alkoholi. Seega puuduvad igasugused mõjuvad põhjused kohustuste rikkumiseks. Brein Agu kinnitas 19.07.2017. a toimunud kohtuistungil, et tal oli 30.07.2017. a aeg psühhiaatri vastuvõtule Jämejalas. Kriminaalhooldaja selgistuste kohaselt rääkis Brein Agu vajadusest pöörduda ravile juba juunis 2017. a. Vaatamata sellele, et Brein Agu on pidanud oluliseks tegeleda alkoholiprobleemiga, ei ole senini Brein Agu suutnud ette võtta konkreetseid samme. Nii selgitas Brein Agu 31.10.2017. a toimunud kohtuistungil, et 30.07.2017. a ei olnud tal võimalik psühhiaatri vastuvõtule minna, kuna tal ei olnud autot. Brein Agu broneeris Tartusse Raja tänaval tegutseva psühhiaatri vastuvõtule uue aja, kuid ka sel korral Brein Agu 3 psühhiaatri vastuvõtule ei läinud seoses 13.08.2017. a saadud käevigastustega. Kohtu hinnangul on siinjuures oluline, et käevigastused Brein Agu sai olukorras, kus ta oli tarvitanud ohtralt alkoholi (tuvastati joove 1,08 mg/
  2. l)ja alkoholi joomise ning tekkinud tüli tagajärjel kaotas enesevalitsemise. Seejärel broneeris Brein Agu aja Põltsamaal tegutseva psühhiaatri vastuvõtule. Brein Agu pöördus psühhiaatri poole 30.10.2017. a. Seda kinnitab psühhiaatri poolt väljastatud teatis, mille kohaselt on Brein Agul diagnoositud alkoholsõltuvus. Arst kirjutas talle välja ka ravimid, kuid neid ta ei ole saanud välja osta. Ravimid ostab välja 01.11.2017. a, sest siis on palgapäev. Järgmine aeg teise psühhiaatri vastuvõtule on Brein Agul 02.11.2017. a. Kohus peab oluliseks, et 19.07.2017. a toimunud kohtuistungil Brein Agu kinnitas, et pöördub sõltuvusravi läbimiseks psühhiaatri poole. Samas ei ole Brein Agu suutnud käesoleva ajani ette võtta konkreetseid samme. Esiteks kulus Brein Agul väga kaua aega selleks, et psühhiaatri vastuvõtule minna. Teiseks on oluline, et kuigi Brein Agu on käesolevaks ajaks käinud ühe psühhiaatri vastuvõtul, kes on välja kirjutanud talle ka ravimid, ei ole Brein Agu leidnud võimalusi ravimite väljaostmiseks ja kavatseb ravi läbida tegelikkuses hoopis teise psühhiaatri juures. Ühtlasi leidis Brein Agu 19.07.2017. a kohtuistungil, et ka sotsiaalprogrammi läbimine aitaks kaasa sõltuvusest vabanemisel. Brein Agu alustas 06.09.2017. a sotsiaalprogrammi Õige Hetk läbimist, kuid sellele vaatamata ilmus Brein Agu 29.09.2017. a kriminaalhooldusosakonda registreerimiskohustuse täitmisele alkoholijoobes. Brein Agu senine käitumine ei anna mingisugust alust olla veendunud, et Brein Agu tegelikkuses on motiveeritud oma alkoholiprobleemiga tegelema. Kohtu arvates ei ole alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkumine on võimalik ja tulemuslik ning seda ennekõike Brein Agu ükskõikse suhtumise tõttu. Brein Agu on teadlikult ja tahtlikult rikkunud talle katseajaks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohtu arvates ei ole Brein Agu põhjendused rikkumiste kohta adekvaatsed (Brein Agul on sõpradele raske öelda ei, kui viimased kutsuvad Brein Agu alkoholi tarvitama). Seda seetõttu, et Brein Agul oleks piisava soovi ja tahtmise korral olnud võimalus minna psühhiaatri vastuvõtule ja saada professionaalset abi sõltuvusprobleemiga tegelemisel. Brein Agu seda võimalust ei kasutanud, kuigi pidas seda juba varasemalt oluliseks. Brein Agu suhtumist talle kohtulahendiga pandud kohustuste täitmisesse ei muutund ka asjaolu, et juba varasemalt arutas kohus tema suhtes esitatud erakorralist ettekannet. Kui varasemalt tuvastas kohus, et Brein Agu rikkus talle pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks, siis käesoleval ajal on tuvastatud, et Brein Agu jätkas alkoholi tarvitamist ja rikkus talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kusjuures oluline on rõhutada, et alkoholi tarvitamise keeldu on Brein Agu rikkunud korduvalt. Võttes arvesse rikutud kohustuste sisu, katseaja pikkust ja Brein Agu suhtumist, on ilmne, et Brein Agu suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. Brein Agu ei ole suuteline lõpetama alkoholi tarvitamist ja sellest tulenevalt ei ole maandatud uute süütegude toimepanemise riskid. Seda kinnitab ka asjaolu, et katseaja jooksul on Brein Agu alkoholi tarvitanuna ilma juhtimisõiguseta juhtinud sõidukit ja lõhkunud alkoholijoobes olles Jõgeva linnas Suurel tänaval asunud maja akna. Seega ei ole õigustanud Brein Agule antud võimalused kanda karistus lõpuni vabaduses. Eeltoodust tulenevalt tuleb pöörata täitmisele Brein Agule Tartu Maakohtu 13.09.2016. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud 28 päeva vangistust. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.