← Eesti

2-15-10280/61

Obsah (11)§ 3401§ 64§ 340§ 5§ 363§ 663§ 657§ 423§ 438§ 173§ 427

Tsiviilasi nr: 2-15-10280 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-15-10280 Määruse tegemise aeg ja koht 20.12.2017, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ande Tänav, Ka

§ 3401lg 1 järgi.

Kui hageja ei täpsusta hagi maakohtu määratud tähtajaks, on maakohtul õigus jätta hagi

§ 3401lg 2 ja § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

  1. 04.08.2016 kohtumäärusega määras Pärnu Maakohus Riigikohtu juhisele viidates, hagejale tähtaja hagi täpsustamiseks, selgitamaks, kas ja millal hagejal varaline kahju tekkis.
  2. 24.08.2016 esitas hageja Pärnu Maakohtule vastuse, milles selgitas, et hageja viimane töökoht oli kostja juures, ta töötas seal kuni 30.06.2009, pärast mida ei ole hageja uut töökohta leidnud. Hageja ei saanud tervisekahjustusest tulenevast varalisest kahjust teada varem kui 11.07.2012, kui hagejal tuvastati kutsehaigusest püsiv töövõime kaotus. Hageja täpsustas oma nõuet 28.10.2016 ning palus kostjalt, tulenevalt sellest, et kahju tekkimise algus on 11.07.2012 ühekordse tervisekahju hüvitise 4485,42 eurot välja mõista perioodi 11.07.2012 kuni 30.06.2015 eest.
  3. 05.01.2017 tegi Pärnu Maakohus asjas vaheotsuse, millega jättis rahuldamata kostja taotluse aegumise kohaldamiseks ning jätkas tsiviilasjas menetlust.
  4. 21.04.2017 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 05.01.2017 vaheotsuse, rahuldas kostja apellatsioonkaebuse ja saatis asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et kuigi maakohus on 04.08.2016 määruses palunud hagejal nõuet täpsustada, ei ole hageja seda nõutaval määral teinud. Hageja on küll märkinud, et ta ei ole peale töölepingu erakorralist ülesütlemist kostja juures 30.06.2009 uut tööd leidnud, kuid jätnud selgitamata, kas ja kuhu on hageja töö saamiseks pöördunud, millisest tööst ja töötasust on ta jäänud ilma seoses kutsehaigusega. Riigikohus on samas asjas tehtud lahendi p-s 13 palunud kohtul selgitada, kas ja millal hagejale hagis märgitud ajal kahju tekkis, st sissetulek kostja väidetava õigusrikkumise tõttu vähenes või millal ta tulust ilma jäi.
  5. 16.08.2017 kohtumäärusega määras Pärnu Maakohus hagejale tähtaja täpsustatud hagiavalduse ja täiendavate tõendite esitamiseks.
  6. 26.09.2017 esitas hageja Pärnu Maakohtule vastuse. Maakohtu määrus 2

(6)Tsiviilasi nr: 2-15-10280
  1. Pärnu Maakohus jättis 29.09.2017 määrusega hagiavalduse läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda.
  2. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2017 otsuse kohaselt piisavalt selgelt täitnud selgitamiskohustust, st ei ole palunud hagejal selgitada hagi alust, st tuua välja elulisi sündmusi, pidades ebaõigesti piisavaks hageja poolt hagi eseme (nõude) kirjeldamist. Maakohus ei ole täitnud Riigikohtu 14.06.2016 otsuses samas vaidluses antud juhiseid. Ringkonnakohus märgib oma 21.04.2017 otsuses, et Riigikohus on selgitanud otsuse p-s 13, et hageja, nõudes kutsehaiguse tõttu saamata jäänud sissetuleku hüvitamist, ei ole selgitanud, kas ja millal tal tekkis varaline kahju.
  3. Tulenevalt eelpoolnimetatud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse p-st 6 andis Pärnu Maakohus 16.09.2017 määrusega hagejale tähtaja täpsustatud hagiavalduse ja täiendavate tõendite esitamiseks. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada tsiviilasjas Riigikohtu poolt osundatud juhistele täpsustatud hagiavaldus, milles on ära märgitud kõik hageja hagi aluseks olevad asjaolud, välja toodud hagi alus, st elulised sündmused. Muuhulgas tuli hagejal, nõudes kutsehaiguse tõttu saamata jäänud sissetuleku hüvitamist, selgitada, kas ja millal tal tekkis varaline kahju, st sissetulek kostja väidetava õigusrikkumise tõttu vähenes või millal ta tulust ilma jäi. Hageja on küll märkinud, et ta ei ole peale töölepingu erakorralist ülesütlemist kostja juures 30.06.2009 uut tööd leidnud, kuid selgitada tuleb ka, kas ja kuhu on hageja töö saamiseks pöördunud, millisest tööst ja töötasust on ta jäänud ilma seoses kutsehaigusega. Riigikohus on rõhutanud, et hagi rahuldamise eelduseks on nii TsK § 448 kui ka VÕS §-de 17 ja 130 järgi kahju tekkimine, so tulust ilma jäämine või tulu vähenemine. Iga esitatud asjaolu puhul, mida hageja soovib tõendada, märkida ka viide seda asjaolu kinnitavale konkreetsele tõendile. Kohus hoiatas hagejat, et kui hageja ei täpsusta hagi määratud tähtajaks, on kohtul õigus jätta hagi

§ 3401lg 2 ja § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

  1. Hageja sai 16.08.2017 kohtumääruse kätte 05.09.2017, seega kohustus hageja kohtumäärusele vastama hiljemalt 25.09.
  2. Kohus rahuldas hageja taotluse, pikendades hageja menetlustähtaega

§ 64lg 1 alusel kuni 26.09.2017.

  1. 26.09.2017 esitatud vastuses 16.08.2017 kohtumäärusele ei ole hageja puudusi, mille kõrvaldamist hagejalt nõuti, kõrvaldanud. Hageja, nõudes kutsehaiguse tõttu saamata jäänud sissetuleku hüvitamist, ei ole selgitanud kas ja millal tekkis tal varaline kahju. Riigikohus on rõhutanud, et hagi rahuldamise eelduseks on nii TsK § 448 kui ka VÕS § 17 ja 130 järgi kahju tekkimine, so tulust ilma jäämine või tulu vähenemine. Ainuüksi viide Eesti Töötukassa võimalikule tõendile, mida pole esitatud ning puuduvad ka tõendid, et seda oleks üldse hageja poolt nõutud, ei ole kohtu arvates piisav, et lugeda hageja poolt Pärnu Maakohtu 16.08.2017 kohtumäärus täidetuks.
  2. Kuivõrd hageja ei ole täpsustanud oma hagi kohtu määratud tähtajaks, jätab kohus hagi

§ 3401 lg 2 ja § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Määruskaebus

  1. Hageja esitas Pärnu Maakohtu määrusele määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada ning saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
  2. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud oluliselt menetlusnorme, millest tulenevalt on jätnud ebaõigesti hagi läbi vaatamata.
  3. Praegusel juhul ei ole tegu olukorraga, kus hagi oleks esitatud eesmärgil, millele riik ei pea andma õiguskaitset, samuti on hagiga võimalik saavutada taotletav eesmärk - hagi rahuldamise korral kutsehaigusest tingitud töövõime kaotusega põhjustatud kahju hüvitamine. Kohus ei ole hagi perspektiivi hindamisel seotud hageja esitatud õiguslike 3

(6)Tsiviilasi nr: 2-15-10280 põhjendustega ning kohus peab hindama, kas hagis toodud faktiliste asjaolude õigsust eeldades on sellele faktikogumile vastava õigusnorm, mis võiks anda aluse hagi rahuldamiseks.
  1. Hagi kohaselt on hagejal tuvastatud kutsehaigus ja kutsehaigusest põhjustatud töövõime kaotus. Muu hulgas on Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatisega kutsehaiguse diagnoosimise kohta tehtud kindlaks, et kutsehaigus on kujunenud välja teiste tööandjate kõrval ka kostja juures töötamise tagajärjel. Hagis on toodud välja kostja õigusvastase tegevuse asjaolud ning seostatud neid tekkinud kahjuga (põhjuslik seos). Lisaks on hageja selgitanud, et ta on kaotanud töötasu võrreldes ajaga kui ta sai maalrina töötada. Kutsehaiguse tõttu on talle maalrina töötamine keelatud. Nendel asjaoludel nõuab hageja kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamist alates 11.07.
  2. Hageja hinnangul ei ole eeltoodud asjaoludel välistatud, et kostja osaliselt vastutab hagejal tekkinud kahju eest. Seega ei ole põhjendatud maakohtu määrus, millega kohus jättis hagi läbi vaatamata.
  3. Hagil ei esine puuduseid, mis on aluseks hagi läbi vaatamata jätmisele. Maakohus leidis, et hagi puuduseks on asjaolu, et hageja, nõudes kutsehaiguse tõttu saamata jäänud sissetuleku hüvitamist, ei ole selgitanud kas ja millal tekkis tal varaline kahju.
  4. Hageja on varalise kahju tekkimise asjaolusid selgitanud 26.09.2017 vastuses. Hageja on esitanud varalise kahju nõude alates 11.07.2012, s.o ajahetkest, kui tal tuvastati esmakordselt kutsehaigusest põhjustatud püsiv töövõime kaotus. Eeltoodust tulenevalt on hageja selgitanud piisavalt kahju tekkimise asjaolusid ning nendel asjaoludel on võimalik hagi menetleda.
  5. Hagi läbi vaatamata jätmisel otsustamisel ei saa kohus hinnata esitatud asjaolusid ja tõendeid. Kohus otsustab tõendite vastuvõtmise ja hindab neid kogumis asja sisulisel läbivaatamisel. Seega ei saa kohus jätta hagi läbi vaatamata ainuüksi põhjusel, et ei ole tõendatud, kas kahju tekkis.
  6. Hagi läbi vaatamata jätmise aluseks ei ole maakohtu osundatu, et hageja ei esitanud Eesti Töötukassa tõendit. Maakohus ei saanud hagi läbi vaatamise otsustamisel tegeleda tõendamise küsimuse lahendamisega. Asjaolu, kas hagiavalduses nõutud kahju ja selle suurus on tõendatud, kuulub väljaselgitamisele vaidluse sisulisel lahendamisel ega kuulu hindamisele hagiavalduse menetlusse võtmise staadiumis.
  7. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagiavalduse asjaolud ning nõude kujunemine on niivõrd ebaselged, et hagiavaldust ei ole võimalik menetleda. Menetluse edasine käik
  8. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas seisukoha saamiseks kostjale.
  9. Kostja leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole täitnud kohtu 16.08.2017 korraldust, mis on

§ 340ˡ lg 2 järgi aluseks hagi läbi vaatamata jätmisele.

26.09.2017 hageja vastuse kohaselt jääb hageja hagiavalduse juurde ja leiab, et ei ole praegusel juhul mõistlik kõiki hagi hagis toodud asjaolusid ja põhjendusi korrata. Hageja poolt esile toodud asjaolud ei võimalda asja lahendamist ja on esitatud puudulikult. Hageja on hagi alust korduvalt muutnud ning esitanud vastuolulisi väiteid. Kohus on asja lahendamisel seotud hageja poolt esile toodud asjaoludega (

§ 5lg 1).

Varalise kahju tekkimine ja selle aeg on faktilised asjaolud, mis hagejal tuleb hagiavalduses selgelt esile tuua (

§ 363lg 1 p 2).

Hageja seda teinud ei ole. Kohtul ei ole võimalik võtta ka seisukohta, kas hageja poolt esitatud asjaolude õigsust eeldades võiks hagi rahuldamisele kuuluda, kuna hageja poolt esile toodud asjaolud on puudulikud – hageja ei ole esile toonud kahju hüvitamise nõude rahuldamise 4

(6)Tsiviilasi nr: 2-15-10280 vältimatut eeldust ehk varalise kahju tekkimist ja selle aega. Kohus ei ole menetlusnorme rikkunud, vaid on lähtunud Riigikohtu siduvatest juhistest. 28. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt

§ 663lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused 29. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes

§ 657

lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Pärnu Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada. 30. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata

§ 340

ˡ lg 2 ja § 423 lg 2 p 2 alusel, leides, et hageja ei ole maakohtu 16.08.2017 kohtumäärust täitnud.

  1. Maakohtu 16.08.2017 kohtumääruse resolutsiooni kohaselt määras kohus hagejale tähtaja täpsustatud hagiavalduse ja täiendavate tõendite esitamiseks. Määruse põhjendustest tulenevalt pidi hageja kohtule selgitama: 1) kas ja millal tal varaline kahju tekkis, st sissetulek kostja väidetava õigusrikkumise tõttu vähenes või millal ta tulust ilma jäi; 2) kas ja kuhu on hageja töö saamiseks pöördunud, millisest tööst ja töötasust on ta jäänud ilma seoses kutsehaigusega. Kohus märkis, et iga esitatud asjaolu puhul, mida hageja tõendada soovib, tuleb märkida viide seda asjaolu kinnitavale konkreetsele tõendile (II kd, tlk 81 ja 81 pöördel).
  2. Hageja vastas kohtule 26.09.2017 ning selgitas: et kostja õigusvastase käitumisega tekitatud kutsehaigusest tulenevat kahju, mis seisneb töövõime kaotusest tingitud sissetuleku vähenemises, ei tekkinud enne 11.07.2012, kui hagejal esmakordselt tuvastati kutsehaigusest tingitud püsiv töövõime kaotus (II kd, tlk 85). Hageja töötas maalrina alates 28.02.1977 kuni 30.09.
  3. Peale 30.09.2009 ei ole hageja maalrina enam töötanud, kuid on arvel olnud tööotsijana Töötukassas. Kutsehaigusest tingitud püsiv töövõime kaotus tuvastati hagejal esmakordselt 11.07.2012, so ajahetk, kui hagejale sai teatavaks, et tööga seotud tervisekahjustus põhjustab talle kahju. Hageja sissetulek vähenes alates 01.10.2009, kui kostja lõpetas erakorraliselt temaga sõlmitud töölepingu. Seega jäi hageja ilma töötasust, mida ta teenis ajal, kui töötas maalrina. Hageja on tegelenud uue töö otsimisega mh Töötukassa abil. Asjaolust, et sissetuleku kaotus on seotud kutsehaigusest tingitud püsiva töövõime kaotusega, sai hageja teada 11.07.2012 (II kd, tlk 86).
  4. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaolude esitamisega on hageja maakohtu 16.08.2017 määruses märgitud küsimustele andnud selgitused määral, mis võimaldab hagi menetleda. Hageja on oma nõude sidunud kutsehaigusest tingitud püsiva töövõime kaotuse tuvastamisest teadasaamise hetkega, so 11.07.2012 ja lugenud selle varalise kahju tekkimise alguskuupäevaks. Sellega on hageja vastanud nii küsimusele, kas tal varaline kahju tekkis ja millal see tekkis. Hageja on lisaks selgitanud, et ei saa enam maalrina töötada ning on kutsehaigusest tingitud tervisekahjustusest tulenevalt jäänud ilma töötasust, mida teenis maalrina töötamise ajal. Sellega on hageja vastanud küsimusele, millisest tööst ja töötasust ta ilma on jäänud. Hageja on selgitanud, et on olnud arvel tööotsijana, millega on vastanud küsimusele, kas ja kuhu on töö saamiseks pöördunud.
  5. Eeltoodust tulenevalt on maakohus vaidlustatud määruses vääralt järeldanud, et hageja on 16.08.2017 määruse nõutud selgituste osas täitmata jätnud. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohtul ei olnud alust jätta hagi

ja § 340ˡ lg 2 ja § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. 5

(6)Tsiviilasi nr: 2-15-10280 35.

§ 423

lg 2 p 2 saab kohaldada üksnes juhul, kui hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mille põhjal saaks väita, et hagi on esitatud õiguse või huvi tuvastamiseks, millele riik peaks andma õiguskaitset või ei ole hagiga taotletud eesmärki võimalik saavutada. 36. Riigikohus on viidatud õigusnormi kohaldamisega seoses selgitanud, et

§ 423

lg 2 p 2 annab kohtule õiguse jätta läbi vaatamata hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu. Kohus ei saa

§ 423

lg 2 p 2 kohaldamisel hinnata tõendeid (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-120-13, p 12). 37. Käesoleval juhul on maakohus hagi jätnud läbi vaatamata mh ka seetõttu, et hageja ei esitanud kohtu määratud aja jooksul Eesti Töötukassa tõendit ega tõendeid selle kohta, et seda oleks nõutud. Seega on maakohus hagi läbi vaatamata jätmisel asunud sisuliselt hindama, kas haginõue on tõendatud. Seda, kas hageja nõue kostja vastu kuulub rahuldamisele, saab kohus tuvastada

§ 438lg 1 tulenevalt alles asja sisulisel läbi vaatamisel tõendeid hinnates.

Maakohus ei ole lähtunud hageja esitatud faktiväidetest ega eeldanud nende õigsust, mis on

§ 423lg 2 p 2 kohaldamise eeldus.

  1. Seega on maakohus jätnud hagi põhjendamatult läbi vaatamata ning maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.
  2. Menetluskulud jäävad

§ 173

lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 40. Kuna

§ 427

alusel saab määruskaebuse esitada hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale, kuid käesoleva määrusega saadetakse hagi uueks menetlemiseks maakohtule, ei ole kohtumäärus vaidlustatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Kaija Kaijanen kohtunik kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.