Obsah (5)

§ 121§ 47§ 43§ 249§ 55

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise kohta Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Resolutsioon Edasikae

) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe imperatiivse kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 10.

§ 47

lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 11 lg 5 järgi on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule

-is sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. 2

1. Varmo Tugim on kohtule esitatud kaebuses märkinud, et vangla direktori käskkirjaga kehtestatud suitsetamise keeld vanglas on vastuolus põhiseadusega ja rikub kaebaja inimõigusi. Kaebusest nähtub, et kaebaja ei ole rahul sellega, et vanglas on direktori käskkirjaga keelatud suitsetamine ja et suitsetamise keeluga on kaebajale kaasnenud terviseprobleemid (nt depressioon, seedeprobleemid, magamatus, peavalu). Kaebaja on esitanud taotluse lubada kaebajal Tartu Vanglast osta sigarette.
2. Tartu Halduskohus küsis vanglalt, kas Varmo Tugim on seoses kohtule esitatud pöördumisega esitanud vanglale või vanglale teadaolevalt Justiitsministeeriumile vaide või mõne muu pöördumise. Vangla 14.11.2017 vastusest nähtub, et Varmo Tugim ei ole Tartu Vanglale või Tartu Vangla kaudu Justiitsministeeriumile esitanud seoses vanglas suitsetamise keeluga vaiet.
3. 16.11.2017 registreeriti Justiitsministeeriumis Varmo Tugimi pöördumine, milles kaebaja on esitanud Tartu Vangla direktori käskkirjale nr 1-1/49 vaide ja taotleb justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 tühistamist.
4. Justiitsministeerium tagastas 23.11.2017 otsusega nr 11-7/8092-2 Varmo Tugimile tema kaebuse haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 79 lg 2 alusel, sest esitatud vaie ei kuulu haldusorgani pädevusse. Vaide tagastamise otsuses selgitas Justiitsministeerium, et VangS § 11 lg-st 41 tulenevalt vaatab Justiitsministeerium läbi üksnes vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid ja vanglateenistus vaatab läbi muu vanglas töötava isiku haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. HMS § 73 lg 1 järgi kui seadusega ei ole sätestatud teistsugust vaidealluvust, esitatakse vaie haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. HMS § 80 lg 1 järgi kui vaie vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, edastab haldusorgan vaide koos vajalike dokumentidega vaide saamisest alates seitsme päeva jooksul haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet.
5. Seega, kuivõrd Varmo Tugim esitas vaide Tartu Vangla direktori käskkirjale otse Justiitsministeeriumile, oli Varmo Tugimi vaie esitatud rikkudes HMS-i sätteid ja Justiitsministeeriumil ei olnud võimalik Varmo Tugimi vaiet lahendada.
6. Halduskohus nõustub Justiitsministeeriumiga, et Varmo Tugim esitas vaide Justiitsministeeriumile, rikkudes vaide esitamise korda (VangS § 11 lg 41 ja HMS § 73 lg 1) ja seega on Justiitsministeerium õigesti 23.11.2017 Varmo Tugimile tema vaide HMS § 79 lg 2 alusel tagastanud. 17.

-is on sätestatud kaebuse lubatavuse eeldused ning kaebuse mittelubatavus välistab asja sisulise lahendamise. Kohtupraktikas on sedastatud, et

§ 47

lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kohtupraktikas on sedastatud, et kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebuse kohtule esitamine

§ 47lg-st 1 tulenevalt lubatav (3-3-1-78-13 p 18-19).

18. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses esitanud taotluse, et kohus lubaks tal Tartu Vanglast osta sigarette. VangS § 11 lg 5 järgi kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Tartu 3 Vangla ja Justiitsministeeriumi vastustest ei nähtu, et Varmo Tugim oleks esitanud vanglale või ministeeriumile taotluse võimaldada tal Tartu Vangla kauplusest sigarette osta. Seega, kaebaja ei ole läbinud vangla poest sigarettide ostmise nõudes kohustuslikku kohtueelset menetlust ning nimetatud nõude kohtule esitamine ei ole

§ 47lg-st 1 lubatav.

19.

§ 121

lg 1 p 4 järgi tagastab kohus kaebajale tema esitatud kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus märgib, et

§ 121

lg-s 1 toodud aluste puhul puudub kohtul kaebuse tagastamise otsustamisel kaalutlusruum, vaid tegemist on puudustega, mille esinemise korral ei ole kaebuse sisuline läbivaatamine mõeldav (Tartu Ringkonnakohtu 22.08.2017 määrus nr 3-17-781, p 11). 20. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Varmo Tugimi kaebuse tervikuna

§ 121

lg 1 p 4 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus märgib, et kuigi

§ 43

lg 2 kohaselt on kaebajal kaebuse tagastamise korral õigus uuesti kaebusega kohtusse pöörduda, peavad kaebuse esitamisel olema ikkagi täidetud kõik kaebuse esitamise tingimused, st kaebus peab olema esitatud tähtaegselt, kohtueelne menetlus peab olema läbitud ja riigilõiv tasutud.

§ 43

lg 2 ei anna absoluutset õigust samasisulise kaebusega uuesti piiranguteta kohtusse pöörduda.

1. Seonduvalt kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, puudub vajadus menetlusabi taotluse lahendamiseks. II
2. Varmo Tugim on kohtule esitatud pöördumises esitanud taotluse, et kohus lubaks tal suitsetada kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni. 23.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal.

§ 249

lg-st 5 tulenevalt võib taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

1. 16.11.2017 registreeriti Justiitsministeeriumis Varmo Tugimi pöördumine, milles Varmo Tugim vaidlustas Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 ning taotles justiitsministri 06.10.2016 määruse nr 21 tühistamist, sest nimetatud õigusakt on kaebaja hinnangul põhiseadusega vastuolus. 23.11.2017 tagastas Justiitsministeerium Varmo Tugimile tema esitatud vaide ja jättis taotluse läbi vaatamata.
2. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal õigusliku olustiku säilitamine. Lähtudes

§ 249

lg-test 1, 2 ja 5 peab esialgse õiguskaitse taotluse sisulise lahendamise ajal toimuma taotluse esemega seonduv vaide- või kohtumenetlus. Käesoleva määruse tegemise seisuga kohtule teadaolevalt ei ole pooleli vaidemenetlust ega kaebuse menetlust, mille käigus saaks kohus kohaldada esialgset õiguskaitset. Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega, mistõttu kohus jätab Varmo Tugimi esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

4

1. Kuivõrd kohus jätab Varmo Tugimi esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, puudub vajadus esitatud menetlusabi taotluse lahendamiseks. III
2. Kohus peab vajalikuks Varmo Tugimile selgitada seoses vanglas kehtiva suitsetamise keeluga kohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega seotud võimalusi.
3. Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrusest nr 3-17-749 tulenevalt on taotlejal võimalik halduskohtus vaidlustada alates 01.10.2017 jõustunud Vangla sisekorraeeskirja redaktsiooni alusel antavaid haldusakte ja toiminguid. Nende õiguspärasuse hindamisel on kohtul võimalik kontrollida ka nende aluseks oleva õigustloova akti põhiseaduspärasust ning jätta määrus põhiseadusvastasuse korral kohaldamata.
4. Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (edaspidi TVK) p 2.
5. kohaselt on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Muudatused seonduvalt suitsetamise keelamisega kehtestati TVK-s Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirjaga nr 1-1/
6. Kaebajal on tühistamiskaebusega võimalik vaidlustada TVK muudatusi. Täiendavalt võib olla asjakohane kohustamisnõude esitamine vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Tühistamis- ja kohustamiskaebuse lahendamisel saaks Varmo Tugim taotleda ka justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ kohaldamata jätmist suitsetamisega seonduvas osas põhiseadusevastasuse tõttu (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrust nr 3-17-749).
7. Kohtule tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamiseks tuleb aga esmalt VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus, esitades selleks vastava vaide. Ühes vaide või kaebuse esitamisega on isikul võimalik taotleda ka esialgset õiguskaitset. Kohus märgib, et käesolevalt võib aga tühistamiskaebuse osas vaide esitamise 30-päevane tähtaeg olla juba möödunud. Seda isegi, kui arvestada, et üldkorraldust on isikul võimalik vaidlustada ka pärast 30päevase kaebetähtaja möödumist, kui selle mõju avaldub isikule hiljem (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 13.02.2008 määruse nr 3-3-1-95-07 p 13-14). (allkirjastatud digitaalselt). Mare Priks kohtunik 5