Obsah (9)

§ 185§ 41§ 229§ 47§ 198§ 197§ 230§ 107§ 175

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 230 lg 1). Ringkonnakohus leidis, et kaebajale olid tagatud õigusaktides ettenähtud kinnipidamistingimused, kuid asus seejuures seisukohale, et "kinnipidamistingimused ei olnud piisavad kartserikambrites kinnipidamise liigse pikkuse tõttu". Kolleegium nõustub vastustajaga, et ringkonnakohus on kartserikambrites viibimise kestust hinnates väljunud kaebuse piiridest, lahendades kahjunõude osas, milles halduskohtule ei olnud kaebust esitatud, s.h osas, milles kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. 8. Ka ringkonnakohtule laieneb

§ 185

lg 1 alusel

§ 41

lg 1 teises lauses sätestatu, mille kohaselt kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsust asjas nr 3-3-1-56-08, p 17). Kui kohus kontrollib omal algatusel haldusorgani tegevuse õiguspärasust suuremas ulatuses, kui kaebuse esitaja on taotlenud, on tegemist kohtumenetluse normide olulise rikkumisega (Riigikohtu halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-78-06, p 11 ja 3-3-1-88-13, p 19). VangS § 11 lgs 8 sätestatut arvestades, saab kohus kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebuse esitaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-41-10, p 12). Praeguse asja materjalidest (

§ 229lg 2) nähtub, et 19.

augusti 2014. a kahju hüvitamise taotluses on kaebaja nõudnud hüvitist ainult kartserikambri(

1. te)olmetingimuste eest, mis alandasid kaebaja inimväärikust. Kaebaja kahju hüvitamise taotluses vanglale puudub väide, et kaebaja kartserikaristus(t)e kohaldamine oleks toimunud liiga pika perioodi vältel. Ka 31. oktoobril 2014 esitatud kaebuses halduskohtule on kahju hüvitamise nõue esitatud vaid seoses kartserikambri(
2. te)olmetingimuste mittevastavusega inimväärikuse põhimõttele. Et kaebaja peab õigusvastaseks kartserikaristuste järjestikust kestust ning taotleb samadel asjaoludel ka tervisele tekitatud kahju eest hüvitise määramist, on kaebaja märkinud alles 21. veebruaril 2017 ringkonnakohtule esitatud täiendavates seisukohtades. 9. Et kaebaja ei vaidlustanud vanglale esitatud kahju hüvitamise nõudes kartserikaristuste järjestikust täitmisele pööramist liiga pika perioodi vältel, puudusid kohtul vajalikud eeldused selles osas kaebuse läbivaatamiseks (

§ 47lg 1).

Seda enam ei olnud võimalik sellist nõuet esitada esimest korda alles ringkonnakohtu apellatsioonimenetluses. Kohustusliku kohtueelse menetluse korral ei ole võimalik ka tõlgendus, et ringkonnakohtu seisukoht olnuks põhjendatud tuvastatud asjaolude ümberhindamise tõttu (

§ 198

lg 1) või seepärast, et ringkonnakohus võinuks haldustegevuse seaduslikkust kontrollida ka poolte poolt nimetamata motiividel (

§ 197lg 2).

Kohtusse saanuks kaebaja pöörduda üksnes selle nõudega ja selles ulatuses, mis oli vaidluse esemeks kohustuslikus kohtueelses menetluses (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-141-10, p 12–14). Ringkonnakohtus kaebaja väidete kontrollimine kartserikaristuse liiga pikka perioodi puudutavas osas eeldanuks omakorda, et halduskohus on kaebuse selles osas menetlusse võtnud. 3

§ 230lg 5 p 4).

Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (§ 108 lg 1 ja § 109 lg 1). Kassaator oli kautsjoni tasumisest vabastatud (

§ 107

lg 9).

§ 175lg 3 alusel asendatakse avaldatavas otsuses kohtu algatusel kaebaja nimi initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt) 4