) § 514 lg-st 9 tulenevalt kohustatud vaidlustamisest teada saamise hetkel peatama korralduste kehtivuse. MTA on vaideotsuse tegemisel ületanud
lg-s 3 sätestatud menetlustähtaega ning ei ole vastavalt
MTA-l tulnuks teha vaideotsus hiljemalt 29.06.2016. Otsuse hilisem tegemine rikub kaebaja õigusi, kuivõrd MTA tegi sundtäitmise peatamata jätmise otsustuse pärast vaideotsuse tegemise tähtaega kogutud andmetest lähtudes. MTA jättis lahendamata kaebaja vaides esitatud taotluse peatada vaide lahendamise ajaks korralduste kehtivus. Korralduste kehtivuse peatamata jätmine oli õigusvastane. 2) Nõuded on aegunud. Korralduste aluseks olevad maksunõuded (mis on ka intresside arvestamise aluseks) pärinevad korraldusele lisatud dokumentidest nähtuvalt aastatest 2005 ja 2006.
lg-st 4 tulenevalt hakkas hiliseima nõude aegumistähtaeg kulgema hiljemalt 01.01.
jm asjakohaste õigusaktide alusel.
lg-st 4 ja lg 5 p-st 1 tulenevalt ei saa luua olukorda, kus rahvusvahelise ametiabi korras nõude sundtäitmine väljuks
piiridest ning tõuseks kõrgemale Eesti Vabariigi õigussüsteemist.
ja § 132).
Norra maksuamet on asunud esitama
lg-s 5 sätestatud ühtne juriidiline dokument kohustab maksuhaldurit täitma ükskõik millist välisriigi kirjeldatud nõuet ilma põhjendusteta ja ükskõik millise tähtaja jooksul, siis tuleb nimetatud säte jätta kohaldamata vastuolu tõttu PS §-ga 3 ja § 13 lg-ga
-s sätestatud aegumistähtaegadest. Maksuhaldur tõlgendab
§-s 514 sätestatut selliselt, et Eesti maksuhaldurile on antud võimalus sundtäitmisel ehk maksusumma kogumisel kasutada
lg 1 näeb ette, et sissenõudmistaotluse esitanud välisriigi, selle kohaliku omavalitsuse või muu haldusüksuse kogutavate maksude sundtäitmiseks Eestis elavalt või asuvalt või Eestis vara omavalt maksukohustuslaselt osutab rahvusvahelist ametiabi MTA. Rahvusvahelise ametiabi osutamisel peatatakse sundtäitmine, kui välisriigi pädeva asutuse esitatud ühtse juriidilise dokumendi aluseks olev täitedokument on välisriigis vaidlustatud ning MTA saab huvitatud isikult või sissenõudmistaotluse esitanud pädevalt asutuselt sellekohase teabe (
Kohus ei nõustunud kaebaja väitega, et maksunõuded on Norra maksuametis vaidlustatud, mistõttu neid ei eksisteeri. Norra maksuhalduri vastusest seoses XX maksunõudega nähtub, et kaebaja esindaja Robert Sarv on pöördunud päringuga (sh dokumentide nõudega) Norra maksuameti poole ning konsultant/maksukoguja on sellele vastanud. Tegemist on üksnes vastusega pöördumisele. Teisi tõendeid, millest saaks järeldada, et kaebaja on nõuded pädevas haldusorganis vaidlustanud, kohtule ei nähtu. Ka kaebaja ise möönab, et maksunõudeid ei ole Norra pädevas haldusorganis või kohtus vaidlustatud, väites, et maksunõude vaidlustamine Norra Kuningriigis on äärmiselt keeruline. Asjaolu, et teises riigis võib õiguste kaitseks kohaste vahendite rakendamine olla keerukas ja põhjustada olulisi kulutusi, ei anna iseenesest alust pidada korraldusi õigusvastaseks. Norra maksuhaldur teavitas 01.07.2016 kirjaga vastustajat, et kaebaja vastu esitatud nõue ei ole aegunud, seda ei ole vaidlustatud ning sissenõudmistoimingutega palutakse jätkata. Seega puudus maksuhalduril alus sundtäitmise peatamiseks. 3) Eesti Vabariik ja Norra Kuningriik sõlmisid 14.05.1993 tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (Leping), mille Riigikogu ratifitseeris 25.11.1993. Lepinguosaliste riikide kohustusi ja õigusi teise riigi kasuks maksude sissenõudmisel reguleerib lepingu art 28, mille esimese lõike kohaselt kohustuvad riigid osutama teineteisele abi võlgnevatelt maksumaksjatelt maksude kogumisel ulatuses, mis vastab selle maksunõude teinud lepinguosalise riigi seaduste alusel lõplikult kindlaks määratud summale.
seletuskirja (seisuga 01.07.2014) kohaselt sätestatakse eelnimetatud lepingus, et lepinguosalise riigi maksunõude puhul, mis on teise lepinguosalise riigi poolt maksukogumisena aktsepteeritud, kogutakse sellised maksud selle teise riigi poolt kooskõlas tema maksude kogumise kohta kehtivate seadustega, otsekui niiviisi kogutavad maksud oleksid tema enda maksud. Menetlusnormid, mis sätestavad, kuidas toimub teises riigis tekkinud maksunõuete sissenõudmine, tulenevad
-st. Seega on Norra Kuningriik riigiks, kelle kasuks on MTA kohustatud korraldama maksude sissenõudmist vastavalt
§-dele 511 ja 514, hindamata iseseisvalt maksunõude õigsust Eestis kehtivate seaduste alusel. Eesti maksuhaldur kontrollib rahvusvahelise ametiabi korras maksuvõla sissenõudmisel teise riigi maksunõuet üksnes formaalselt. Eelnev ei ole põhiseadusega vastuolus, kuna kaebajal oli võimalik vaidlustada maksunõuded riigis, kus maksukohustus tekkis. Nimetatud võimalus tuleneb ka
4) Eelnenut arvestades ei nõustunud halduskohus kaebaja seisukohaga, et maksunõuded on aegunud hiljemalt 2013. a alguseks, mistõttu ei ole nende sissenõudmine Eesti vastavate õigusnormide alusel võimalik.
lg-st 4 tulenevalt toimub sundtäitmine välisriigi pädeva asutuse esitatud sissenõudmistaotluse ja ühtse juriidilise dokumendi alusel. Ebaõige on kaebaja tõlgendus, et
lg-st 4 tulenevalt määratakse menetlusosaliste õigused ja kohustused kindlaks riigisiseste õigusaktidega. Nimetatud sätte kohaselt toimub üksnes nõude sundtäitmine riigisiseste õigusaktide alusel ning kogu maksuõiguse regulatsioon sellisel juhul ei kohaldu. 4
lg-st 5 tulenevate nõuete järgimist, mille kohaselt peab ühtne juriidiline dokument sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) asjakohane teave täitmisele pööramist lubava esmase juriidilise dokumendi identifitseerimiseks, nõude kirjeldus, sealhulgas nõude laad, nõudega hõlmatud ajavahemik, kõik täitmisele pööramise seisukohast olulised kuupäevad ning nõude suurus ja selle erinevad komponendid (maksmisele kuuluv põhisumma, intressid); 2) isiku identifitseerimist võimaldavad andmed (ees- ja perekonnanimi või ärinimi; isiku- või registrikood; isikukoodi puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja –aasta); 3) välisriigi pädeva asutuse nimetus, aadress ja muud kontaktandmed, et oleks võimalik saada täiendavat teavet nõude või maksukohustuse vaidlustamise võimaluste kohta. Vaidlust ei ole selles, et koos korraldustega toimetas vastustaja kaebajale kätte Bergeni maksukoguja maksuotsuse (korraline maksuarvestus 12.10.2007), maksuvõlas olevate nõuete loetelud, maksunõude kirjelduse, abitaotluse maksude sissenõudmisel, maksude tasumise nõude ja maksuvõla sundtäitmise hoiatuse koos tõlgetega. Dokumentidel on kaebaja isikuandmed ja Norra Kuningriigi pädeva asutuse kontaktandmed. Kaebajale kätte toimetatud dokumentidest nähtuvad kõik andmed, mille esitamine on ühtses juriidilises dokumendis
Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et Eesti maksuhaldur ega Norra maksuhaldur ei ole teatanud, millises menetluses ja millistel tingimustel oleks tal võimalik maksunõue Norras vaidlustada ning kaebajale ei ole selgitatud tema õigusi. Vastava etteheite tegemine Eesti maksuhaldurile on alusetu. Norra maksukoguja/konsultandi vastusest nähtub, et kaebajal on võimalik esitada vaie (ehk maksunõuet vaidlustada) Lääne maksuametile, lisatud on postiaadress ning telefoninumber. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks täiendavalt vastava pöördumise teinud või esitanud vaide. 6) Kaebaja esitas korralduste peale vaide 27.05.2016.
lg 3 kohaselt vaadatakse vaie läbi 30 päeva jooksul, arvates selle vastuvõtmisest vaiet läbivaatava haldusorgani poolt. MTA jättis 05.07.2016 vaideotsusega vaide rahuldamata. Seega on ületatud vaide läbivaatamise tähtaega.
lg-s 4 sätestatud vaide läbivaatamise tähtaja pikendamise jättis vastustaja vormistamata. Tegemist on menetlusnormide rikkumisega.
§-st 45 ja HMS §-st 58 tulenevalt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus, või saata asi halduskohtule uueks arutamiseks. 1) Halduskohus tugines Lepingus ja
seletuskirjas toodule, kuid jõudis vastuoluliselt järeldusele, et kaebaja väide, mille kohaselt peaks Norra maksude sissenõudmine Eestis alluma samadele reeglitele nagu Eesti maksunõude sissenõudmine, ei ole põhjendatud. Kohtuotsuses tsiteeritud
seletuskirja lõik kattub 100% kaebuse seisukohaga, mille kohaselt ei saa MTA võõrriigi maksunõude sundtäitmisel eemalduda üldistest
-s ette nähtud reeglitest Eesti maksunõude sundtäitmisele, k.a aegumistähtajad. Kaebaja kordab halduskohtus esitatud seisukohta, et rahvusvahelise ametiabi korras sundtäidetavad nõuded on aegunud (need aegusid hiljemalt 2013. a alguseks), mistõttu ei ole nende sissenõudmine võimalik. Kaebaja kordab ka seisukohti, mis kaebaja enda poolt kokku võetuna seisneb selles, et kuivõrd rahvusvahelise ametiabi korras välisriigi maksunõude täitmise sätted asuvad
-s, kohaldub neile ka kogu ülejäänud
-s ja HMS-s sätestatu. 5
Halduskohus asus põhjendamatult seisukohale, et kohus saab välisriigi maksunõude sundtäitmise korralduste vaidlustamise puhul hinnata üksnes
4 lg-st 5 tulenevate nõuete täitmist, samuti leidis ekslikult, et otsuses käsitletud põhimõte „lepinguriik nõuab teise lepinguriigi maksunõuet sisse nagu enda maksunõuet“ välistab Eesti maksunõuete sundtäitmise piirangud välisriigi nõuete puhul. Sellest lähtudes on väär ka järeldus, nagu reguleeriks välisriigi maksunõuete täitmist üksnes
erisätted ja kõik üldised põhimõtted tuleks jätta kohaldamata, mistõttu puudub kohtul võimalus hinnata üldiste nõuete (nt aegumistähtaeg) järgimist maksuhalduri poolt. 2) Halduskohus jättis täielikult käsitlemata kaebuses esitatud taotluse tunnistada
põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta see kohaldamata, kui kohus peaks leidma, et välisriigi maksunõude sundtäitmisel lähtutakse üksnes ühtses juriidilises dokumendis kajastatust ning ei kohaldata Eesti õiguses sätestatud üldiseid reegleid nagu maksunõude sundtäitmise aegumine jms. Jättes kaebaja taotluse lahendamata, rikkus halduskohus oluliselt menetlusõigust. Kaebaja kordab regulatsiooni põhiseadusevastasuse kohta esitatud põhjendusi. PS 13 lg 2 järgi kaitseb seadus igaüht riigivõimu omavoli eest. Sellest sättest tuleneb ka õigusselguse põhimõte. Kodanik peab saama mõistlikul määral ette näha tagajärgi, mida teatud tegevus võib kaasa tuua. Olukorras, kus Eesti õigusaktis sisalduv säte võimaldab isikute õigusi (omandiõigus) oluliselt piirata mingisuguste hoomamatute ning ka õigusi riivavale haldusorganile (MTA) teadmata sisuga reeglistikule tuginedes (MTA ametnik ei ole teadlik Norra maksuõigusest, nõuete sundtäitmise õigusest, aegumistähtaegade regulatsioonist jne), on see säte vastuolus põhiseaduse üldprintsiipide, sh õigusselguse põhimõttega. Puudub mõistlik põhjendus olukorrale, kus Eesti Vabariik annab enda maksunõude (ja ka nt kohtuotsusest tuleneva nõude) ees prioriteedi praegusel juhul Norra Kuningriigi maksunõudele, jättes viimase osas kohaldamata kõik siseriiklikule nõudele seatud piirangud (nagu aegumistähtaeg). Pannes maksma välisriigi põhjendamatult prioriteetseks peetavat nõuet oma kodaniku vastu, rikub riik PS §-s 3 sätestatut. 3) Kaebaja jääb kõigi oma varasemate seisukohtade ja nõuete juurde. 6. Maksu- ja Tolliamet palub 09.02.2017 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb vaideotsuses ja halduskohtus esitatud seisukohtade juurde, nõustub halduskohtu otsuses tooduga ning lisab järgmist. 1) Lepingus sätestatu kohaselt on Norra Kuningriik riigiks, kelle kasuks on MTA kohustatud korraldama maksude sissenõudmist vastavalt
§-dele 511 ja 514. Viidatud sätete ehk
31. ptk sisu on üle võetud Euroopa Liidu nõukogu direktiivist 2010/24/EL. Nimetatud direktiivist nähtub, et aegumistähtaegu käsitlevaid küsimusi reguleerivad ainult taotluse esitanud (liikmes)riigis kehtivad õigusaktid (vt art 19). Seega on väär kaebaja väide, et nõuded, mida maksuhaldur nõuab rahvusvahelise ametiabi korras sisse, on aegunud, kuna sissenõudmisel tuleb lähtuda Eesti õigusest ja seetõttu
-s sätestatud aegumistähtaegadest. 2) Väär on ka kaebaja väide, et halduskohus on jätnud
Halduskohus käsitles seda küsimust otsuse p-s
normide kohaldamisel eksinud. Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga, et
lg 4 on materiaalõiguse norm, kuid ei nõustu väitega, et halduskohus on jätnud selle normi ebaõigesti kohaldamata. Ringkonnakohus jagab vastustaja ja halduskohtu seisukohta, et Eesti maksuõiguses sisalduvad sundtäitmise aegumistähtajad (
) ei kuulu rahvusvahelise ametiabi andmise korras maksuvõlgade sundtäitmisel kohaldamisele ning sundtäitmisel tuleb MTA-l lähtuda ühtses juriidilises dokumendis märgitud aegumistähtaegadest (praegusel juhul 10.04.2026 (tl 15b)). Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus ka kaebaja seisukohaga, et halduskohus oleks pidanud hindama, kas vastustaja on järginud Eesti õiguses sisalduvat maksuvõla sundtäitmise tähtaegade regulatsiooni. 9.
lg 1 näeb ette, et rahvusvahelist ametiabi nende riikide pädevatele asutustele, kes kuuluvad Euroopa Liitu või kellega kehtib Eestil vastavasisuline välisleping, osutab MTA. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt taotletakse ja osutatakse rahvusvahelist ametiabi välislepingu alusel ning Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses.
lg 4 kohaselt määratakse ametiabi osutava asutuse pädevus ning menetlusosaliste õigused ja kohustused kindlaks riigisiseste õigusaktidega. Nende sätete kohta on maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu XII koosseis, 106 SE) seletuskirjas (lk 5) selgitatud järgmist: „Lisatava paragrahvi lõike 1 kohaselt on Maksu- ja Tolliametil õigus ametiabi osutada Euroopa Liitu kuuluvatele riikidele ning riikidele, kellega Eestil kehtib vastavasisuline välisleping. Eesti on sõlminud 47 riigiga tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingud, milles sisalduvad sätted, mis reguleerivad teabevahetust rahvusvahelise ametiabi korras. Osad lepingud sisaldavad ka sätteid, mis reguleerivad abi osutamist maksude kogumisel ja maksuvõlgade sissenõudmisel. /…/ Lõikes 3 sätestatakse, et ametiabi osutatakse ja taotletakse välislepingu alusel ning Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses. Eesti ja välisriikide vahel sõlmitud tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingutes ei ole üldjuhul sätestatud konkreetseid norme, kuidas toimub teises riigis tekkinud maksunõuete sissenõudmine. Eelnimetatud lepingutes sätestatakse, et lepinguosalise riigi maksunõude puhul, mis on teise lepinguosalise riigi poolt maksukogumisena aktsepteeritud, kogutakse sellised maksud selle teise riigi poolt kooskõlas tema maksude kogumise kohta kehtivate seadustega, otsekui niiviisi kogutavad maksud oleksid tema enda maksud. Menetlusnormid, mis sätestavad, kuidas toimub teises riigis tekkinud maksunõuete sissenõudmine, tulenevad
ist. /…/ Lisatava paragrahvi lõike 4 kohaselt määratakse Maksu- ja Tolliameti pädevus ametiabi osutamisel ning menetlusosalise õigused ja kohustused riigisiseste õigusaktidega s.t et maksuhaldur ei saa kokku leppida välisriigi ametiasutusega selles, et ta sooritab toiminguid, milleks tal seaduses sätestatud pädevus puudub.“
lg 3 näeb ette, et MTA võib rahvusvahelise ametiabi osutamiseks kasutada
13. ptk-s sätestatud volitusi. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt toimub sundsissenõudmine välisriigi pädeva asutuse esitatud sissenõudmistaotluse ja ühtse juriidilise dokumendi alusel.
lg 5 sätestab andmete loetelu, mis peavad sisalduma ühtses juriidilises dokumendis.
lg 7 kohustab MTA-d sundtäitmise hoiatuses teatama, et ühtse juriidilise dokumendi vaidlustamiseks tuleb vaie või taotlus esitada välisriigi pädevale asutusele. Sama paragrahvi lg 9 näeb ette sundtäitmise peatamise, kui välisriigi pädeva asutuse esitatud ühtse juriidilise dokumendi aluseks olev täitedokument on välisriigis vaidlustatud. Nende sätete kohta on eelnõu 106 SE seletuskirjas (lk 7-8) selgitatud järgmist: „Lõikes 3 sätestatakse, et Maksu- ja Tolliamet võib rahvusvahelise ametiabi osutamiseks kasutada
§-s 1361 sätestatud volitusi, kui välisriigis ei ole nõue veel määratud. Lisatud paragrahvi lõike 4 kohaselt peab välisriigi pädev asutus võla sissenõudmiseks esitama Maksu- ja Tolliametile sissenõudmistaotluse ning ühtse juriidilise dokumendi, mis on koostatud välisriigi täitedokumendi alusel ning milles on kajastatud täitedokumendi sisu. Kõikidele riikidele kehtib ühtne juriidilise dokumendi vorm, mis sisaldab lõikes 5 sätestatud andmeid. Igale sissenõudmistaotlusele lisatakse ühtne juriidiline dokument, mis lubab täitmisele pööramist taotluse saanud riigis. Ühtne juriidiline dokument, mis lubab täitmisele pööramist taotluse saanud riigis, on aluseks taotluse saanud riigis võetavatele sissenõudmismeetmetele ja ettevaatusabinõudele. Seda ei pea taotluse saanud riik tunnustama, täiendama või asendama. /…/ Kuna ühtne juriidiline dokument koostatakse välisriigis, siis tuleb võlgnikul ühtse juriidilise dokumendiga mitte nõustumisel esitada vaie dokumendi koostanud välisriigi ametiasutusele või kaebus välisriigi kohtule. Seetõttu teavitab Maksu- ja Tolliamet lisatud paragrahvi lõike 7 kohaselt võlgnikku, et välisriigi nõude aluseks oleva ühtse juriidilise dokumendi vaidlustamiseks tuleb vaie või kaebus esitada välisriigi pädevale asutusele. /…/ Lisatud paragrahvi lõikes 9 sätestatakse, et Maksu- ja Tolliamet peatab sundtäitmise, kui välisriigis koostatud ühtse juriidilise dokumendi aluseks olev täitedokument on välisriigis vaidlustatud. Sellekohase teabe võib Maksu- ja Tolliametile edastada nii sissenõudmistaotluse esitanud välisriigi pädev asutus kui ka muu huvitatud isik.“ 10. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub
31. ptk sätetest ja eelnõu 106 SE seletuskirjast selgelt seadusandja tahe, et rahvusvahelise ametiabi andmisel kuuluvad
-st kohaldamisele üksnes menetlusnormid. Sundtäitmise aegumistähtaegu sätestav
sisaldub küll sundtäitmist reguleerivas
13. ptk-s, kuid oma olemuselt on sundtäitmise aegumistähtajad materiaalõiguse normid, mitte menetlusnormid. Sundtäitmise aegumistähtaja möödumisel lõpevad maksukohustus ja sellega seotud kõrvalkohustused ning muud maksuhalduri sissenõutavad rahalised kohustused (
Välisriigi maksunõude suurust ja nõude lõppemist reguleerivad rahvusvahelise ametiabi taotluse esitanud riigis kehtivad õigusaktid ning selles osas ei ole Eesti riigisisesed õigusnormid kohaldatavad. Sissenõudmine toimub
menetlusreegleid ja
Asjaolust, et riigi, kus kaebaja maksuvõlg tekkis, õigussüsteem ja asjaajamise kord on Eestisse naasnud isiku jaoks keeruline (kaebaja väitel on Norra maksuõigus, nõuete sundtäitmise õigus, aegumistähtaegade regulatsioon jne hoomamatu), ei järeldu, et Eesti õigusnormid on õigusselgusetud. Kohus ei näe riigivõimu omavoli selles, et välisriigis tekkinud maksuvõla sundtäitmisel rahvusvahelise ametiabi korras ei kohaldata Eesti maksuvõlgade sundtäitmise väidetavalt lühemaid aegumistähtaegu (kaebaja rõhutatud viieaastane sundtäitmise aegumistähtaeg võib ka Eesti õiguse kohaselt (
lg-d 5 ja 6) katkeda, nii nagu seda on kaebajale selgitatud Norra maksuõiguse kohta 21.06.2016 vastuses), vaid need nõutakse sisse maksuvõla tekkimise riigis kehtivaid aegumistähtaegu järgides. 12. Apellatsioonkaebuses ei ole eraldi välja toodud vastuväiteid halduskohtu seisukohtadele, et maksuhalduril puudus alus sundtäitmise peatamiseks ning vaide läbivaatamise tähtaja ületamine tähtaja pikendamise kirjaliku otsuse vormistamiseta on menetlusviga, mis ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kuivõrd kaebaja on apellatsioonkaebuses kinnitanud kõigi oma varasemate seisukohtade juurde jäämist ning taotleb jätkuvalt ka vaideotsuse tühistamist ning
lg 9 alusel sundtäitmise peatunuks lugemist alates vaide esitamisest 27.05.2016, märgib ringkonnakohus ka järgmist. 13. Kaebaja esitas MTA-le 27.05.2016 vaidena pealkirjastatud dokumendi (tl 37-38), milles palus
lg 1 p 1 alusel rahuldada vaie, tunnistada korraldused kehtetuks ning kõrvaldada korralduste faktilised tagajärjed. Korralduste õigusvastasust põhjendas kaebaja väitega, et nõuded on aegunud. Lisaks palus kaebaja peatada vaidlustatud korralduste täitmine vaide lahendamise ajaks (selline volitus tuleneb vaiet lahendavale haldusorganile
Ühtlasi teatas kaebaja, et ta on rahvusvahelise ametiabi korras tehtud Norra maksuameti abitaotluste aluseks olevad maksunõuded vaidlustanud Norra maksuametis, mistõttu kuulub
lg 9 kohaselt sundtäitmine peatamisele ka juhul, kui maksuhaldur ei tunnista vaide lahendamisel korraldusi kehtetuks. Kõnealustest nõuetest on vaidemenetluse esemeks vaid esimene taotlus ehk haldusaktide kehtetuks tunnistamine ning korralduste faktiliste tagajärgede kõrvaldamine. Küsimus sellest, kas sundtäitmine kuulub
lg 9 alusel peatamisele, ei puuduta korralduste õiguspärasust ega kehtivust, vaid nende täitmist. MTA jättis 05.07.2016 vaideotsusega (tl 1213) vaide rahuldamata ning asus samas dokumendis (p 12) seisukohale, et puudub alus sundtäitmise peatamiseks, sest Norra maksuhaldur teavitas MTA-d 01.07.2016 kirjaga, et kaebaja ei ole tema vastu esitatud nõuet vaidlustanud. Ehkki sundtäitmise peatamisest keeldumise otsustus sisaldub vaideotsusena pealkirjastatud dokumendis, on keeldumise puhul tegemist vaideesemest ja vaideotsusest sõltumatu menetlustoiminguga, millele ei kohaldu vaide läbivaatamise tähtaeg. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et vaideotsuse tegemine pärast vaide läbivaatamiseks sätestatud tähtaega saab rikkuda kaebaja õigusi põhjusel, et MTA on sundtäitmise peatamata jätmise otsustuse tegemisel lähtunud pärast 29.06.2016 saadud andmetest. Õige on halduskohtu seisukoht, et vaide läbivaatamise tähtaja rikkumine on menetlusviga, mis ei võinud mõjutada asja otsustamist. Hinnang korralduste õiguspärasusele ei sõltu sellest, millal vaideotsus tehti. Praegusel juhul ei saa vaideotsusega olla kaebaja õigusi rikutud muul viisil kui vaide rahuldamata (korralduste kehtetuks tunnistamata) jätmisega. Kaebajal on vastavalt
lg 9 näeb tõepoolest ette sundtäitmise peatamise, kui MTA saab kas huvitatud isikult või sissenõudmistaotluse esitanud pädevalt asutuselt teabe, et ühtse juriidilise dokumendi aluseks olev täitedokument on välisriigis vaidlustatud. Omades nõude vaidlustamise osas vastuolulist teavet, on MTA põhjendatult pöördunud 07.06.2016 asjaolude täpsustamiseks sissenõudmistaotluse esitanud pädeva asutuse poole. Saades 01.07.2016 Norra maksuhalduri vastuse (tl 39), milles märgitakse, et võlgnikule on 21.06.2016 vastatud (vastus tl 6, tõlge tl 46), nõuet ei loeta aegunuks ega vaidlustatuks ning palutakse sissenõudmist jätkata, võis MTA tugineda sissenõudmistaotluse esitanud pädeva asutuse teabele ja jätta sundtäitmine peatamata. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et MTA ei saa rahvusvahelise ametiabi osutamisel otsustada välisriigi pädeva asutuse asemel selle üle, kas nõue on välisriigis vaidlustatud või mitte. 15. Kaebaja etteheited Norra maksuhalduri aadressil ei ole MTA haldusaktide ja toimingu vaidlustamisel asjakohased.
lg 7 paneb MTA-le kohustuse teatada sundtäitmise hoiatuses, et ühtse juriidilise dokumendi vaidlustamiseks tuleb vaie või kaebus esitada välisriigi pädevale asutusele. MTA on
lg-st 7 tuleneva kohustuse täitnud ning ringkonnakohtu hinnangul ei hõlma MTA selgitamiskohustus rahvusvahelise ametiabi korras sundtäitmisel võlgnikule üksikasjaliku ülevaate andmist välisriigi õigussüsteemist. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja etteheited, et MTA ei ole talle selgitanud, millises menetluses ja millistel tingimustel oleks tal võimalik maksunõue Norras vaidlustada ja millised on tema õigused Norras toimuvas menetluses. MTA-l on selgitamiskohustus tema poolt läbi viidava menetluse ehk sundtäitmise osas. Maksunõude vaidlustamise võimalused riigis, kus maksuvõlg tekkis, tuleb võlgnikul endal välja selgitada, kasutades vajaduse korral õigusteadmistega esindaja abi.
lg 5 p 3 kohaselt peab ühtne juriidiline dokument sisaldama muu hulgas välismaa pädeva asutuse kontaktandmeid, et oleks võimalik saada täiendavat teavet nõude või maksukohustuse vaidlustamise võimaluste kohta. Korraldustele lisatud dokumentides on kontaktandmed olemas. 16. Kaebaja kandis teises astmes menetluskulusid kokku 1126,84 eurot, sh riigilõiv 658,84 eurot ja esindaja kulu 468 eurot. Need kulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud apellatsioonimenetluse kulud vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.