lõike 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. 8.2.
lg 1 punktist 1 tulenevalt peab kohus menetlusabi andmise hindamisel võtma aluseks taotleja nelja kuu sissetulekud, arvutama nendest maha kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega. Kinni peetava isiku maksejõulisuse hindamisel tuleb sissetulekuna käsitada laekumisi vanglasisesele isikuarvele, s.h nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi. Analoogia korras on kinni peetava isiku isikuarvele kantud summadest seaduse alusel (vangistusseaduse (VangS) § 44) tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad võrdsustatavad
lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistega, sest kinni peetaval isikul puudub nende summade osas käsutamisõigus. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale võib ka eeldada, et lisaks
lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistele on kinni peetavatel isikutel igakuistest kulutustest eelduslikult vältimatud kulud 5% ulatuses töötasu alammäärast (Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-3-1-35-15, p 51; määrus haldusasjas nr 3-3-1-36-16, p 7 ja seal viidatud praktika) ning kohtul ei tule nende põhjendatust üksikasjalikumalt hinnata. 8.
Taotleja ei ole praegusel juhul menetlusabi taotlust esitanud. Arvestades menetlusökonoomia põhimõtet ja 2 esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kiireloomulist olemust (
lg 1) ning asjaolu, et taotlus on esitatud vaidemenetluse ajal, peab kohus võimalikuks lähtuda Tartu Vangla esitatud taotleja isikukonto väljavõttest ning annab kaebajale menetlusabi, vabastades ta riigilõivu tasumises kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Esialgse õiguskaitse taotlus vaidemenetluse ajal ei teeni oma eesmärki, kui selle taotluse nõuetekohasuse kontrolliga seonduvad toimingud võtavad olulise osa vaidemenetluse ajast. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 9.
lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Praegusel juhul on kaebaja esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse ajal, mil Justiitsministeeriumis jätkus vaidemenetlus Tartu Vangla kodukorda muutva Tartu Vangla direktori käskkirja osas. Seega on taotluse esitamine kooskõlas
Kuna vaidemenetlus kestab kohtule teadaolevalt aga ka käesoleva määruse tegemise ajal, võtab kohus sisulise seisukoha esitatud esialgse õiguskaitse taotluse osas. 10. Esitatud õiguskaitse taotluses tuleb
kohaselt märkida esialgse õiguskaitse aluseks olevad asjaolud ning soovitav esialgse õiguskaitse abinõu. Magnum Mozgovoi on esitanud taotluse järgmises sõnastuses: „Palun tagada minu inimlikud õigused, peatamaks käskkiri mis keelab Tartu Vangla territooriumil omada, osta ja tarbida vähemalt kord päevas sigarette kuni Riigikohtu otsus tehakse ja teatavaks kuulutatakse.“ Kohus mõistab, et esitatud taotluse eesmärgiks on saavutada olukord, kus kaebaja saaks endiselt Tartu Vanglas suitsetada nagu enne suitsetamist keelavate/takistavate sätete jõustumist.
lg-st 1 tulenevalt võib kohus esialgse õiguskaitse abinõu ka ise kohaldada või muuta. 11.
lg 1 kohaselt võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (
Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. Väljakujunenud kohtupraktika (Riigikohtu 22.09.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-59-14, p 11) kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjulike tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlikul viisil võimalik. Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba käimasoleva menetluse ajal (samas, p 12).
§-s 251 sätestatud esialgse õiguskaitse abinõusid ning taotlus tuleb jätta rahuldamata. 17. Kui vaidemenetlus kaebaja vaide nr 1-11/539-1 (tl 5) osas lõpeb ja tulemus kaebajat ei rahulda, on kaebajal võimalus vastavalt VangS § 11 lg-s 5 sätestatule kaebusega halduskohtusse pöörduda ja esialgset õiguskaitset koos kaebusega taotleda. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et kinnipeetaval oleks võimalik lisaks vangla kodukorra muudatuste tühistamisele esitada halduskohtule kohustamisnõue vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks, taotleda VSKE sätete kohaldamata jätmist ning esialgse õiguskaitse kohaldamist (vt viidatud määrus asjas nr 3-17-749, punkt 12). Seejuures märgib kohus, et nii suitsetamist takistavate haldusaktide kui ka toimingute vaidlustamiseks esitatavate tühistamis- või kohustamisnõuete puhul tuleb eelnevalt esitada vaie (VangS § 11 lg 5). Koos vaide või kaebuse esitamisega on võimalik taotleda esialgset õiguskaitset (
(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.