Obsah (7)
§ 76§ 184§ 61§ 65§ 199§ 68§ 218KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. novembril 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-7369 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru V
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , määras: Jätta Henri Ojasoo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.11.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Henri Ojasoo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Henri Ojasoo tunnistati süüdi Viru Maakohtu 01.06.2017
§ 184
lg 1 järgi (enne Viru Maakohtu 22.03.2016 otsust toimepandud kuriteos) ning karistuseks mõisteti
§ 61
lg 1 sätet kohaldades 2 (kaks) aastat vangistust.
§ 65
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 22.03.2016 otsusega mõistetud karistusega 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud 3 päeva vangistusega, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõisteti Henri Ojasoole liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Henri Ojasoo tunnistati süüdi
§ 199
lg 2 p 4,7,8 järgi (peale Viru Maakohtu 22.03.2016 otsust toimepandud kuriteos) ning karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendati 1
(7)mõistetud karistust (1 aasta vangistust) Viru Maakohtu 22.03.2016 otsusega mõistetud karistusest ja enne Viru Maakohtu 22.03.2016 otsust toimepandud kuriteo eest mõistetud karistusest moodustatud liitkaristuse (2 aastat vangistust) võrra ning mõista Henri Ojasoole ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistus alates 08.04.2016 karistusaja hulka.
Henri Ojasoo karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 08.04.
- Karistuse kandmise algus 08.04.2016 ja lõpp 08.04.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 08.10.
- Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on H.Ojasood karistatud neljal korral, vanglakaristust kannab teist korda. Kõik kuriteod on pandud toime alaealisena. H.Ojasoo on vangistuse jooksul omandanud põhihariduse. H.Ojasoo on vangistuse jooksul töötanud majandustöödel ning osalenud OÜ Corrigo OÜ sõltuvusainete tarvitajatele mõeldud nõustamises ja erinevatel taasühiskonnastavatel vestlustel. H.Ojasool puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Enne vangistust elas kinnipeetav alates 2010.a xx ja enne seda lühiajaliselt perekodudes. H.Ojasoo elas xx koos õe C. O ja venna M O. Hetkel on ta veel xxx nimekirjas, kuid vanglast vabanemisel ta sinna elama asuda enam ei saa vanusest ja õpingute mittejätkamise tulemusena. Vabanemisel soovib vahetada endist keskkonda ja seetõttu avaldas soovi vabaneda xxx ema juurde, kuid elukoht ei ole elamiskõlbulik. Seejärel suunati ta majutusteenusele xxx ja lisaks tugiisikuteenusele. H.Ojasoo ID-kaart kehtib kuni 13.05.
- H.Ojasoo on vangistuses lõpetanud 9 klassi heade hinnetega ning ta jätkas õpinguid 10.klassis, kuid katkestas enda soovil. H.Ojasoo on motiveeritud tulevikus jätkama hariduse omandamisega, soovib end täiendada esialgu koolitustel, mille läbi saaks tööle. H.Ojasoo töötas omal soovil vangistuses koristajana alates 11.05.2016 ning alates 24.03.2017 osaleb vangistuses taas tööhõives koristajana tähtajatult. H.Ojasool on K-Raha andmetel võlgnevusi kokku 3261,18 eurot. Kriminaalse taustaga sõpradega alustas H.Ojasoo suhtlemist, kui elas xxx. H.Ojasoo on peamiseks eesmärgiks seadnud sõpruskonna muutmise, milletõttu soovib uude keskkonda, xxx elama asuda. Päritolu pere: ema P O. kokku 4 last, keda ema ei ole suutnud kasvatada alates 2004 ilmsiks tulnud probleemide tõttu, mille tulemusena valla lastekaitse perelt lapsed ära võttis. Ema alkoholiprobleem ja kehv majanduslik olukord viisid õigusrikkumisteni, vargusteni. H.Ojasoo tunnistab, et on süüteod sooritatud alkoholijoobes. Varasemalt katseaja jooksul on kahel korral eiranud lisakohustust, mitte tarvitada alkoholi, katseaega pikendati. Väärteokorras AS eest karistatud 2 korda. H.Ojasoo on tarvitanud enne vangistust narkootikume, kanepit. 2016.a kevadel tarvitas kusagil 4 kuud kanepit, paar korda nädalas. H.Ojasoo on motiveeritud peale vangistust sõltuvusainete tarvitamisega mitte tegelema. Viimase kuriteo pani toime narkootilise aine suures koguses käitlemisena. H.Ojasoo on olnud süstemaatilisel xx ravil ning tal on esinenud xx probleeme. Vangla hinnangul on H.Ojasoo puhul ohustatud avalikkus ja risk esineb ühiskonnas. Võib toime panna rahvatervise vastaseid ja isikuvastaseid kuritegusid majandusliku kasusaamiseks ja mõtlematut elustiili järgides suhtlusringkonnas negatiivse mõju tulemusena. Röövi pani toime alaealisena, olles mõjutatud täiskasvanud isiku poolt. Arvestades kinnipeetava varasemat karistust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 61 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 71 %. Arvestades kinnipeetava ühiskonnaohtlikkust ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on H.Ojasoo on sündinud kolmelapselise perekonna teise lapsena, kes on alates 2010 aastast elanud xx perekodus, ennem seda lühiajaliselt 2
(7)kasuperedes, alates 2006 aastast on perekond on sotsiaaltöötajate järelevalvel. Pere kolm last eraldati vanematest ning pere kõik lapsed elavad hetkel perekodus. Vaatamata kodust eraldamisele on suhted nii vangistuse eelselt kui vangistuse ajal ema ja isaga säilinud. Head suhted on samuti õe ning vennaga. H.Ojasoo vangistuse eelnev kriminaalse mõtteviisiga suhtlusringkond on eemaldunud isikust vangis oleku ajal, jäänud on isiku enda sõnul õiguskuulekad sõbrad. Kuriteoepisoode on toime pandud tuttavate ja kaaslastega koos grupis, seega on esinenud negatiivset mõjutatavust suhtlusringkonna poolt. H.Ojasoo avaldas soovi vabaneda tädi elukohta xxx. Tegemist on tädi M R kuuluva 2-toalise korteriga, kus elab peale tädi veel tädi elukaaslane. Kodukülastusel tädi M R juurde selgus, et tegemist ei olegi H.Ojasoo sugulasega, vaid täiesti võõra naabrinaisega, kellega H. Ojasoo ema leppis kokku, et vabanemisel laseb ta H.Ojasoo sisse kirjutada enda korterisse. Kodukülastusele nn tädi juurde ilmus ka H.Ojasoo ema, P O, kelle soovil mindi üle tee asuvasse ema reaalsesse elukohta, kuhu H.Ojasoo oleks pidanud reaalselt vabanema. Tegemist on väiksema puidust kortermaja hoovil asuva abihoonega, milles on elamiseks sisse seatud üks pisike tuba (ca 8-9 m2). Nimetatud toas elavad H.Ojasoo ema ja tema elukaaslane. P.O arvates mahuks H. Ojasoo sinna elama, sest põrandale saaks panna tema jaoks madratsi. Ametnik vestles ka nimetatud eluruumi omaniku, H M. H.M hinnangul võiks H.Ojasoo mõned kuud seal elada, kuid mitte pikemalt. Sissekirjutust ei ole H.M nõus laskma teha temale kuuluvasse eluruumi. Peale kodukülastust võttis ametnik ühendust xxx juhataja M.V uurimaks võimalusi H.Ojasoo suunamiseks ennetähtaegsel vabanemisel majutusüksusesse. M.V sõnul on vaba koht nende asutuses olemas ning seega võimalus suunata H.Ojasoo majutusüksusesse teenusele ennetähtaegsel vabanemisel. H.Ojasoo on omandanud põhihariduse xxx, varasemast on kogemused koolivaheaegadel heakorratöödelt. Vabanemisjärgne töökoht puudub, kuid on valmis tööotsijana enda arvele võtma. Vabanemisjärgselt saab sotsiaalkindlustusametist taotleda elluastumise toetuse summas xxx€ ning saab võimaluse sotsiaal- ja võlanõustamiseks ning toetusteks läbi majutusüksuse teenuse. H. Ojasoo on kriminaalhoolduses arvel olnud kolmel korral. Katseajad kriminaalhoolduses on kulgenud negatiivselt. Isik oli vahi all alates 2016 aprillist. Vanglas viibinud kahel korral. Katseajal on jätkanud õigusvastase käitumisega, lisaks on ette tulnud registreerimiskohustuse täitmise rikkumisi ning lisakohustuse alkoholi tarvitamise keeld rikkumisi. On läbinud kriminaalhooldusel olles kaks sotsiaalprogrammi: Sotsiaalsete oskuste treening ning Eluviisitreening õigusrikkujatele. Karistusregistri andmetel on H. Ojasoo karistatud kriminaalkorras 5-l korral. Kehtivaid väärteokaristusi on H Ojasool registris 7:
§ 218-2 korda; AS- 1 kord, Tub
S- 4 korda.Peamisteks vabaduses käitumist mõjutavateks teguriteks on H. Ojasoo varasem käitumine, mõtlematus, elustiil ja suhtlusringkond. Isiku käitumist mõjutavad samuti sõltuvusainete tarvitamine, madal probleemide lahendamise oskus, suhtlusringkonna negatiivne mõju ja korduvkuritegude sooritamine. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt 25.10.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur ei toeta samuti nagu vangla Henri Ojasoo ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Henri Ojasoo selgitas, et ta taotleb ennetähtagset vabastamist. Talle on tagatud elamine Aktiveerimiskeskuses ja ta loodab, et sealt saab ta abi edasiseks elamiseks. Kohtu põhjendused 3
(7)Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et H.Ojasoo tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.
§ 76
lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isikul on omandatud põhiharidus. Isik on vanglas osalenud Corrigo OÜ sõltuvusainete tarvitajatele mõeldud nõustamises ja erinevatel vestlustel. Lisaks on H.Ojasoo töötanud omal soovil vanglas koristajana. Isikul on toetavad suhted lähedastega. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on käesoleval ajal 5 kehtivat kriminaalkaristust. Kõik kuriteod on toime pandud alaealisena. Varasemalt on toime pannud varavastaseid kuritegusid, sh röövi ja kahel korral isikuvastased kuriteod, kehalise väärkohtlemisena. Käesolev kuritegu on rahvatervise vastane, ehk narkootilise aine suures koguses käitlemine grupis. Kuritegude toimepanemist iseloomustab mõtlematu käitumine, suhtlusringkonna negatiivne mõju, majandusliku kasu saamine. Soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine. Kehtivaid väärteokaristusi on süüdimõistetul 7 ja need on mõistetud
§ 218lg 1, AS § 71, Tub
S § 47, TubS § 48 järg. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna isik on katseajal olles jätkanud õigusvastase käitumisega ja rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid. H.Ojasoo on varasemalt viibinud kolmel korral kriminaalhoolduse all ja need on kulgenud negatiivselt. Seega kohus on seisukohal, et isik ei ole varasematest karistusest järeldusi teinud ning järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. H.Ojasoo on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti väärteokorras. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. H.Ojasoo puhul on tegemist isikuga, kes on pannud kuriteod toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, et elada paremat elu ning tasuda tuttavatele võlgnevusi. Vangla iseloomustuse kohaselt on tema korduvate kuritegudeni viinud varasemast käitumisest järelduste mitte tegemine, isik kordab sama käitumist, mõtlemata tagajärgedele. Süüdimõistetu omab ID- kaarti kehtivusega kuni 13.05.2019. Samas tuleb positiivseks lugeda, et süüdimõistetul on olemas toetav tugivõrgustik ema, õe ja venna näol. H.Ojasoo on vangistuses omandanud põhihariduse, osalenud taasühiskonnastavates tegevustes ja töötanud vanglas omal soovil koristajana. Lisaks on positiivseks asjaolu, et H.Ojasoo soovib peale vangistusest vabanemist vahetada elukeskkonda. 4
(7)Ennetähtaegse vabanemise korral on H.Ojasool võimalik elama asuda xxx majutusteenusele aadressil: xxx. Seega on H.Ojasool olemas vabanemisjärgne elukoht. Veel tuleb positiivseks lugeda, et käesoleva vangistuse jooksul on H.Ojasoo läbinud Corrigo OÜ sõltuvusainete tarvitajatele mõeldud nõustamise ja osalenud erinevatel vestlustel. Lisaks loeb kohus positiivseks asjaoluks, et kinnipeetav on vangistuses omandanud põhihariduse ja töötanud oma soovil koristajana. Veel loeb kohus positiivseks asjaolu, et H.Ojasoo soovib vahetada oma praegust elukeskkonda ja vanast tutvusringkonnast võõrduda. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul H.Ojasoo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, mille ajal on isik jätkanud kuritegude toime panemist ja rikkunud kontrollnõudeid oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et teda on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja isik on kolmel korral viibinud kriminaalhoolduse all, mis on kulgenud negatiivselt, siis leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohtu hinnangul on oluline asjaolu, et kinnipeetav eelneval katseajal jätkas kuritegude toime panemist ja rikkus kriminaalhoolduse kontrollnõudeid. Varasema katseajal rikkus lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, mille tulemusel pikendati katseaega. Seega kohus hinnates isiku varasemat karistatust ja käitumist kriminaalhoolduse all olles, leiab et isiku varasem elukäik kaalub üle võimaluse vabaneda enne tähtaegselt. Ka ei saa jätta märkimata, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid, mida H.Ojasoo ka ise kinnitab. H.Ojasoo ise tunnistab, et on enamuse ajast teiste poolt mõjutatav ning leiab probleemse käitumise põhjusena halva seltskonna ning soovi kergelt raha saada. H.Ojasoo tunnistab, et kardab sama sõpruskonnaga kokku saades võivad probleemid taas jätkuda. Seega kohtu hinnangul on kriminaalse taustaga tutvusringkond riskifaktoriks uue kuiteo toime panemisele. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Kohus märgib, et H.Ojasoo on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kõik tema kuriteod on seotud materiaalse kasu saamise eesmärgiga. Hetkel kannab karistust rahvatervise vastase, ehk narkootilise aine suures koguses käitlemise eest grupis. Tema kuritegude soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Vangla on kinnipeetava kohta koostatud hinnangus avaldanud, et H.Ojasoo on ohtlik avalikkusele ühiskonnas. Kohtu hinnangul arvestades kinnipeetava varasemat karistatud ja tema ohtlikkust ühiskonnale tuleb järeldada, et isikul on juba välja kujunenud kindel, kriminaalne käitumismuster ja isik on ohtlik ühiskonnale. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske. Kohus leiab, et H.Ojasoo kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. 5
(7)Kohus ei näe ühtki alust, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 08.04.2019, seega karistuse ärakandmiseni on jäänud enam kui üks aasta neli kuud. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
§ 76
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, töötamine vangistuses koristajana, taasühiskonnastavates tegevustes osalemine vangistuses, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, põhihariduse omandamine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd H.Ojasoo on korduvalt kriminaalkorras karistatud, näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetav kannab karistust I astme rahvatervisevastase (narko-)kuriteo toimepanemise eest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga 6
(7)kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu, tervise, vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Henri Ojasoole temale Viru Maakohtu 01.06.2017 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7
(7)