Obsah (4)

§ 372§ 371§ 667§ 205

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-17-16158 Tsiviilasi El

§ 372lg 5).

ASJAOLUD

1. Elisa Eesti AS (hageja) esitas
2. oktoobril 2017 Viru Maakohtule hagi Andrei Vassiljevi (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista liitumislepingust tuleneva põhivõla 136 eurot 86 senti, viivise 24 eurot 70 senti ja võla sissenõudmise kulud 24 eurot. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja
3. mail 2013 Tallinnas Endla 45 asuvas Elisa Eesti AS esinduses enda isiku tuvastamiseks Andrei Lvovi nimele välja antud isikutunnistuse A1561217 ning seejärel vormistati ja allkirjastati Andrei Lvovi andmetega liitumisleping nr 2481880, mille alusel sai kostja enda kasutusse abonentnumbri
4. Kostja ei ole tasunud hageja poolt osutatud teenuste eest. Tulenevalt kriminaalasjas koostatud kannatanu menetlusest kõrvaldamise määrusest ei ole hagejal võimalik oma seadusega kaitstud õigusi realiseerida kriminaalasjas tsiviilhagi esitades ning seega tuleb seda teha läbi tsiviilkohtumenetluse. MAAKOHTU SEISUKOHT
5. Viru Maakohus keeldus
6. novembri 2017 määrusega

§ 371lg 2 p 1 alusel hagi menetlusse võtmisest.

Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Hageja nõude aluseks on hageja ja Andrei Lvovi vahel sõlmitud liitumisleping. Kuna hageja ei ole kostjaga lepingut sõlminud, on hagi esitatud vale kostja vastu. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Hageja palub määruskaebuses Viru Maakohtu
2. novembri 2017 määrus tühistada. Maakohus leidis ebaõigesti, et liitumisleping on sõlmitud Andrei Lvoviga. Asjaolu, et kostja esitas liitumisepingu sõlmimisel valeandmeid ning seetõttu vormistati kirjalik liitumisleping Andrei Lvovi andmetega, ei muuda olematuks hageja ja kostja vahelist lepingut. Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et kostja pöördus Elisa müügiesindusse, avaldas soovi liitumislepingu sõlmimiseks ning hageja ja kostja vahel sõlmiti elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 kohane liitumisleping. Tulenevalt ESS §-st 93 võib liitumislepingu sõlmida ka suulises vormis. Antud juhul on tegemist suulises vormis sõlmitud lepinguga, mille alusel hageja osutas ja kostja tarbis sideteenuseid ning hagejal on õigus nõuda osutatud teenuste eest tasumist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb

§ 667lg 2 alusel rahuldada, Viru Maakohtu 13.

novembri 2017 määrus tühistada ning saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. 5.

§ 371

lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Riigikohus on varem leidnud, et jättes hagi

§ 371

lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-139-13, p 14; nr 3-2-1-193-13, p 12).

§ 371

lg 2 p-de 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-151-14, p 14). 2 6. Hageja on esitanud kostja vastu raha saamise nõude, tuginedes kostjaga sõlmitud liitumislepingule. Maakohus leidis, et kuna kirjalik liitumisleping on sõlmitud Andrei Lvoviga mitte kostjaga, siis on hagi esitatud vale isiku vastu ning seetõttu ei ole hageja õiguste rikkumine hagis toodud asjaoludel üldse võimalik. Vastavalt

§ 205lg-le 2 on hagimenetluses kostjaks isik, kelle vastu on hagi esitatud.

Seega otsustab hageja, kelle vastu ta hagi esitab.

§ 371

lg 2 p 1 ei sätesta hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena hagi esitamist väidetavalt ebaõige kostja vastu. Praeguses asjas on maakohus otsustanud selle üle, kas kostja vastutab hageja nõude eest, hinnates esitatud tõendeid, kuid tõendeid saab hinnata kohus asja sisulisel läbivaatamisel.

1. Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et maakohus on põhjendamatult keeldunud hagi menetlusse võtmast.
2. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson