1-16-1005/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. november 2017.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-1005 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Kaitsja Ingrid Koddo juuresolekul Olga Nõmmemees Sergei Listov (kirjalik arvamus) Irina Gromtsev Asja läbivaatamise kuupäev 14.11.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Maksim Markarjan´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Maksim Markarjan, isikukood 39901042216, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76¹ lg 1 p 2 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Maksim Markarjan tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat osutamise eest tasu 72 eurot. Irina Gromtsev taotlus Maksim Markarjan´ile riigi õigusabi KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kriminaalmenetluse kulud 72 eurot kaitsjatasu Maksim Markarjan´ile osutatud õigusabi eest riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 27.10.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Maksim Markarjan tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Maksim Markarjan on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 09.03.2016 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4; § 214 lg 2 p 1; § 323 lg 1 järgi ja karistati KarS § 61 lg 1 § 64 lg 1 alusel 2 aasta 6 kuu vangistusega, millest koheselt kuulus ärakandmisele 6 kuud vangistust ning ülejäänud 2 aastat vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata. Katseajal 2 aastat pidi Maksim Markarjan täitma KarS § 75 lg 1 ja lg 2 p 2,2¹,4,8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. 1 Viru Maakohtu 27.01.2017 määrusega pöörati Maksim Markarjan suhtes täitmise kandmata jäänud karistus 2 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 27.01.2017 ja lõpp 27.01.
2. Kinnipidamisasutuses Maksim Markarjan kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vangistusest vabanedes on kinnipeetaval võimalik asuda elama aadressile xxx. Paraku viibivad majutusteenusel kriminaalse taustaga isikud, kelle poolt võib kinnipeetav M. Markarjan mõjutatav olla ning sooritada uusi kuritegusid. Isikul on põhiharidus. Valdab riigikeelt A1 tasemel. Õppimisvõimalusest vanglas keeldus. Konkreetne sissetulek puudub. Ametlikult kunagi töötanud ei ole, mõned päevad on teinud mitteametlikku tööd. Lastekodus elades sai toitjakaotuspensioni ja 16 aastaselt määrati xxx. 18 aastaseks saades tegi avalduse iseseisvasse ellu astumiseks. Talle maksti toetust 9000 eurot. Tänaseks on see raha otsas. Raiskas selle riiete, narkootikumidele ja jalgratta ostmiseks. Samuti kulutas kinnipeetava sõnul suuresti tema raha onu O M. Vanglas on töötanud majandustöödel koristajana. Kindlat töökohta kinnipeetaval vabanemisjärgselt ei ole. Vabanemisfondis on xxx eurot, tasumata nõuded puuduvad. Vangistuses on töötanud majandustöödel. Vanemad on surnud. Enamus oma elust on veetnud lastekodus olles ja tänavatel hulkudes. Praegu on Jõhvis lähedaseks onu O M. Alkoholi tarvitas 1-2 korda nädalas. Vestlusel väitis, et enam ei soovi alkoholi tarvitada, sest kardab vanglasse tagasi sattuda. Varasemalt tarvitas peamiselt kanepit. Lisaks on tarvitanud rivatrili, amfetamiini, seeni, ecstasyt, gaasi, bensiini. Varasemalt on vestluselt väitnud, et talle meeldis väga kanepit suitsetada. 29.09.2017 vestlusel väitis, et enam ei soovi narkootikume tarvitada, sest ei taha vanglasse tagasi sattuda. Samuti on isik varasemalt kriminaalhooldusel olles rikkunud nõuet narkootikume mitte tarvitada. Tema sõnul mõjutasid teda sõbrad. Isiku sõnul on talle määratud XXX tõttu. Tal on XXX probleeme, enne vangistust ja vangistuse ajal on end tahtlikult XXX. Tegutseb impulsiivselt ning tagajärgedega arvestamata, ootab kiireid positiivseid tulemusi. Ametnikega suheldes viisakas. Selgitas, et vabanemisel on valmis käima kriminaalhooldusel ning hoiduma kriminaalsest käitumisest. Ta ei soovi vanglasse enam tagasi tulla, sest tema sõnul ei ole see koht tema jaoks ning, et tal on siin vaenlasi. On kriminaalkorras 1 kord karistatud. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 74%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 79%. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Viru Vangla ei toeta Maksim Markarjani tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt elas kinnipeetav varasemalt lastekodus. Läheastest tuhteb onuga, kes on vabanemisel võimaluse piires abistama, vanemad surnud. xxx andmetel on Maksim Markarjanil vabanemisejärgselt võimalik saada majutusteenust majutusüksuses aadressil xxx. Maksim Markarjan määrati kriminaalhooldusele, kuid juba katseaja alguses algasid probleemid talle määratud kohustuste täitmisega. Katseaja kestel esitas kriminaalhooldusametnik neli erakorralist ettekannet. Seejuures anti talle korduvalt võimalus oma käitumist parandada. Korduvalt rikkus ta kohustusi mitte tarvitada alkoholi ning mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Viru Maakohtu määrusega määrati talle täiendav kohustus läbida ravi xxx, kus ta viibis 09.01.2017-18.01.2017 ja lahkus omal soovil. Viru Maakohtu 27.01.2017 määrusega pöörati Maksim Markarjani karistus täitmisele. Arvestades asjaolusid, et Maksim Markarjan näitas katseajal oma käitumisega, et tal puudub tahe muutuda kriminaalhoolduse läbi, samuti rikkus ta korduvalt kohustust mitte tarvitada narkootikume ja samuti ei olnud ta motiveeritud läbima narkorehabilitatsiooni, siis on uue kuriteo risk vabaduses olemas. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Maksim Markarjan soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja toetab oma kaitsealust. 2 Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud Maksim Markarjani ja tema kaitsja arvamuse, leiab, et Maksim Markarjani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76¹ lg 2 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse KarS §-s 76 sätestatut. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Maksim Markarjan on kriminaalkorras karistatud 1 kord, vangistuses viibib teist korda, kuna pärast osaliselt täitmisele pööratud karistuse kandmisest vabanemist ei suutnud alluda käitumiskontrolli nõuetele ja täita talle pandud kohustusi ning kandmata jäänud karistuse osa pöörati täitmisele. Viru Vangla materjalidest tuleneb, et Maksim Markarjan´il on võimalik saada vabanemisjärgselt majutusteenust aadressil xxx, garanteeritud töökoht puudub. Enne vangistust sai töövõimetuspensionit. Positiivseks võib lugeda, et vanglas käitub Maksim Markarjan rahuldavalt, mis näitab motivatsiooni oma käitumist muuta. Ta on töötanud majandustöödel, kuid tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et isik ei suuda ka range distsipliiniga asutuses alluda kehtestatud korrale. Kohus leiab, et kuna isik ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks, ei ole seega karistus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Seda kinnitab ka kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu. Kohus peab oluliseks ka asjaolu, et tegu on täitmisele pööratud karistusega ning see näitab, et ta ei suutnud alluda kriminaalhoolduse käitumiskontrollile. Seetõttu peab kohus vähetõenäoliseks, et ta suudaks sel korral täita korrektselt käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kohus leiab, et tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isik ei ole huvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi väljendanud oma senise käitumisega. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda 3 seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Hinnates isiku varasemat käitumist, võib süüdimõistetu isiklike probleemide tekkimisel kasutada nende maandamiseks ja lahendamiseks ebaadekvaatseid viise, olles ükskõikne tagajärgede suhtes. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Maksim Markarjani ennetähtaegsele vabastamisele on vastu nii vangla kui ka prokuratuur. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Maksim Markarjani vabastamisega temale Viru Maakohtu 27.01.2017 kohtumäärusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 4