ettenähtud kriminaalasja materjalid Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ülejäänud osas tagastada kohtutoimikud Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Martin Rudsit suhtes valitud tõkend- vahistamine -jätta muutmata. Lugeda Martin Rudsit kinnipeetavaks Harju Maakohtu järgi. Jätta Martin Rudsiti apellatsioonist ja määruskaebusest koopiate väljastamise taotlus rahuldamata. Martin Rudsiti kaitsja Natalia Lausmaa riigi õigusabi eest makstud tasu 24 (kakskümmend neli) eurot jätta riigi kanda
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
p 20 kohaselt ei ole kohtumenetluses kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määrus määruskaebe korras vaidlustatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1
Apellatsioonimenetluse ettevalmistamisel tekkisid lisaks kohtunikul kahtlused, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust
Nimetatud küsimused peab ringkonnakohus
Sellest tulenevalt korraldas ringkonnakohus eelistungi. 3. Apellatsioonimenetluse eelistungil prokurör asus seisukohale, et 28.10.2015 kohtu korraldaval istungi pidamine maakohtus ilma prokuröri ja kaitsjata, ei rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kuna mingeid taotlusi sisuliselt ei lahendatud. Peale 28.10.2015 eelistungi helisalvestise avaldamist, möönis prokurör, et toimus kohtu korraldav istung süüdistatava taotluste lahendamiseks, kuid kokkuvõtvalt asus prokurör seisukohale, et süüdistatava õigusi rikutud ei ole. Prokurör möönis, et kuna 29.12.2015 toimunud eelistungist ei võtnud kaitsja osa, siis võib olla tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, kuid maakohus ei oleks pidanud määruse kuulutamiseks üldse istungit korraldama, vaid tegema määruse pooltele teatavaks. 3.1 Kaitsja möönis, et kuna 28.10.2015 kohtu korraldava istungil ei viibinud ei kaitsjat ega prokuröri ja ka 29.12.2015 toimunud eelistungil ei viibinud kaitsjat, siis tuleb nõustuda, et rikutud on kriminaalmenetlusõigust
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Kolleegium võtab seisukoha kas antud asjas on tuvastatav maakohtu poolt kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine
4.1 Kohtukolleegium asub seisukohale, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust
Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
lg 3 näeb ette, et kui kohtunik ei nõustu kohtuistungi protokolli parandamise taotlusega, vaadatakse see läbi taotluse saamisest alates viie päeva jooksul kohtu korraldaval istungil.
kohaselt kohtu korraldaval istungil järgitakse käesoleva seadustiku eelistungi kohta sätestatut.
lg 2 sätestab üheselt, et prokuröri ja kaitsja osavõtt eelistungist on kohustuslik. Kolleegium ei saa nõustuda prokuröri seisukohaga, et 28.10.2015 kohtu korraldaval istungil kuulati vaid eelistungite helisalvestisi ning mingeid taotlusi ei lahendatud.
lg 3 sätestab üheselt, et kui kohtunik ei nõustu parandustaotlusega, vaadatakse see läbi kohtu korraldaval istungil ning võimaluse korral kuulatakse taotluse lahendamiseks ära kohtuistungi helisalvestis. Nii on maakohus ka toiminud, kuna 14.10.2015 ja 19.10.2015 toimunud istungid olid helisalvestatud, siis kuulas kohus ära taotluste lahendamiseks nimetatud helisalvestised. Isegi kui nõustuda prokuröriga, et kohtu korraldav istung toimus, vaid helisalvestiste kuulamiseks, tuleneb
ja
lg-st 2 üheselt, et juhul kui kohus korraldab ükskõik mis küsimuses korraldava istungi on prokuröri ja kaitsja osavõtt istungist 2 kohustuslik. Seejuures ei näe seadus ette erandit, et mingite teatud küsimuste või taotluste lahendamiseks või otsustamiseks, kui kohus peab korraldava istungi, on võimalus kalduda kõrvale nõudest, et see ei toimu eelistungi kohta sätestatu korras. 4.2 Harju Maakohus korraldas eelistungi 28.10.2015, kus osalesid ka prokurör, kaitsja ja süüdistatav. Kohus on eelistungil märkinud, et aja kokkuhoiu mõttes tuleb leppida kokku kohtumenetluse pooltega uus eelistungi aeg ning seejärel kohe kohus teeb korraldava istungi, kus võtab seisukoha süüdistatava esitatud taotluste osas kohtuistungi protokollide parandamiseks. Kohus hakkab süüdistatava Martin Rudsiti protokollide parandamise taotlust läbi vaatama korraldaval istungil, hakkame linte kuulama. Seejuures on süüdistatav eelistungil kõigi kohtumenetluse poolte juuresolekul kinnitanud, et jääb oma taotluste juurde kohtuistungi protokollide parandamiseks (kd 2 lk 69 pöördel). Korraldav istung toimus 28.10.2015.a vahetult peale eelistungi lõppu, kuid korraldaval istungil ei viibinud prokuröri ega kaitsjat, vaid ainult süüdistatav, kelle osavõtt
Kolleegium asub seisukohale, et
§-de 276 1 ja 259 lg 2 sõnastusest tulenevalt on prokurör ja kaitsja kohustatud osalema korraldaval istungil. Kolleegium saamaks täit selgust avaldas ja kuulas ka 28.10.2015 eelistungi helisalvestust, millest tuleneb üheselt, et koheselt peale eelistungit peab kohus korraldava istungi, kus tuleb läbivaatamisele süüdistatava taotlus kohtuistungi protokollide parandamiseks ning ühtlasi kohus märgib, et lubab kaitsjal ja prokuröril lahkuda. Maakohtu protokollist kui ka helisalvestisest tuleneb üheselt, et kohus peab peale eelistungit korraldava istungi ja korraldaval istungil tuleb läbivaatamisele süüdistatava taotlus 14.10.2015 ja 19.10.2015 toimunud kohtuistungi protokollide parandamiseks. Selleks, et lahendada süüdistatava esitatud taotlus kohtuistungi protokollide parandamiseks ongi kohus
lg 3 kohaselt kuulanud taotluste lahendamiseks ära 14.10.2015 ja 19.10.2015 kohtuistungi helisalvestised. Maakohus, lubades prokuröril ja kaitsjal lahkuda ning pidades korraldava istungi ilma kaitsja ja prokurörita, rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust
Kolleegiumil tuleb tõdeda, et olukorras, kus maakohus lubas kaitsjal ja prokuröril lahkuda ning pidas korraldava istungi ilma kaitsja ja prokurörita ning kohtumenetluse pooled kohtu sellist käitumist aktsepteerisid ning kohtu tähelepanu menetlusõiguse rikkumisele ei juhtinud, on kahtluse alla seatud aus ja õiglane kohtupidamine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-1-79-05 sedastanud, et kriminaalmenetlusõiguse normid on eelkõige suunatud karistusõiguse efektiivsele rakendamisele ning menetlusosaliste õiguste tagamisele. Nimetatu kehtib eranditult ka kohtuliku eelmenetluse ja kohtuliku arutamise üldtingimusi reguleerivate menetlusõiguse normide kohta. Kuigi prokurör on kohtumenetluses süüdistaja ning tema ülesandeks on saavutada süüdimõistev kohtuotsus ei saa nende eesmärkide saavutamise nimel teha mööndusi menetluse seaduslikkuses. Ka kaitsja ei tohiks õigusabi andmisel teha mööndusi menetluse seaduslikkuses ja seda enam olukorras, mis võib rikkuda kaitsealuse õigusi. Kaitsja puudumine menetlusest, kus kaitsja osavõtt on kohustuslik, kujutab endas kaitseõiguse rikkumist.
lg-te 1 ja 1 1 kohaselt toob prokuröri ja kaitsja ilmumata jäämine imperatiivselt kaasa istungi edasilükkamise, mistõttu on välistatud korraldava istungi pidamine ja esitatud taotluste lahendamine ilma prokuröri ja kaitsja osavõtuta. Seega on 28.10.2015 korraldav istung toimunud maakohtus ilma seaduses ettenähtud korras prokuröri ja määratud kaitsja osavõtuta, mida tuleb lugeda prokuröri ja kaitsja mitteosalemiseks kohtumenetluses
3 4.3 Samuti on sedastatav
lg 3 nõuete rikkumine 29.12.2015 toimunud istungil, kuna eelistungist ei võtnud osa kaitsja, vaid istungile ilmusid vaid süüdistatav ja prokurör (kd 2 lk 153).
lg 4 sätestab üheselt, et kaitsja osavõtt alates kriminaalasja kohtulikust arutamisest on üldreeglina obligatoorne. Erandlikult on kaitsjata võimalik kriminaalasja arutada, vaid
Antud juhul on üheselt tuvastatav, et puuduvat kaitsjat on istungi toimumise ajast ja kohast teavitatud (kd 2 lk 135 pöördel).
Kuigi kaitsja ei ole eelistungile ilmunud, ei ole maakohus istungit edasilükanud
lg 11 kohaselt, vaid on avaldanud asjaolud, kuulutanud määruse ja andnud suulise vastuse süüdistatava 8.12.2015 esitatud teabenõudele. Kolleegium märkis juba eelnevalt, et
lg 11 kohaselt toob kaitsja ilmumata jäämine imperatiivselt kaasa istungi edasilükkamise, mistõttu on välistatud eelistungi pidamine, määruse kuulutamine ja teabenõudele suulise vastuse andmine ilma kaitsja osavõtuta. Nii
lg 2 kui ka
lg 1 1 sätete puhul on tegemist imperatiivsete ja grammatiliselt väga selgete normidega, mille eiramine menetleja poolt mistahes põhjendustel ei ole lubatav. Õigusriiklikkuse ja ausa kohtumenetluse põhimõtetest tulenevalt ei ole võimalik lugeda õigeks seda, et menetleja rikub menetlustoimingut tegema asudes teadlikult ja tahtlikult menetlusõigust põhjendusega, et rikkumine pole oluline (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. Kolleegium tuvastas kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise
lg 1 p 3, 4 mõttes.
lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi on seadusandja hinnanud sedavõrd kaalukateks minetusteks, mille tuvastamise korral ei saa kohtuliku arutamise tulemina kujunenud kohtulahendit ühelgi juhul pidada sisuliselt õigeks ega ka ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõttega kooskõlas olevaks (vt RKKK 3-1-1-7314). Jõudnud kohtuliku arutamise tulemina järeldusele, et maakohtu menetluses on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust
lg 1 tähenduses (absoluutne ehk n-ö kataloogisisene menetlusõiguse rikkumine), tuleb ringkonnakohtul § 341 lg-st 1 juhindudes maakohtu otsus vältimatult tühistada ja saata kriminaalasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Sellisel juhul puuduvad ringkonnakohtul volitused asuda kriminaalmenetlusõiguse rikkumist ise kõrvaldama, kuna tegemist on juba seadusandja poolt niivõrd kaalukateks kohtuliku arutamise üldprintsiipide minetusteks loetud rikkumistega, et taolise kohtuliku arutamise pinnalt kujunenud kohtulahendit ei saa ühelgi juhul sisuliselt õigeks lugeda. Kõnealuste rikkumiste esinedes ei saa maakohtus toimunud kohtulikku arutamist pidada ausa ja õiglase kohtumenetluse nõuetele vastavaks ning seetõttu ei saa rääkida ka eelneva menetluse kohtulahendit legitimeerivast toimest (vt RKKK 3-1-1-37-11). Seega tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukooseisus. 6. Tuvastatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu puudub kolleegiumil võimalus vastata süüdistatava apellatsiooni ülejäänud väidetele, sh märgitud
lg 1 p 12, § 339 lg 2 rikkumistele, kuivõrd nende rikkumiste tuvastamine nõuab asja sisulist arutamist. Kolleegium tuvastades
lg 1 p 3, 4 kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise esimese astme kohtu poolt, puudub kolleegiumil võimalus analüüsida sisuliselt apellatsioonis tõstatatud küsimusi ja peatuda apellatsiooni ülejäänud väidetel. 4 7. Martin Rudsiti suhtes
Tegemist on isikuga, kelle suhtes esineb jätkuvalt uute kuritegude toimepanemise oht, mistõttu pole alust tema suhtes kohaldatud tõkendi muutmiseks. 8. Ringkonnakohtule laekus 23.01.2017 süüdistatava Martin Rudsiti poolt 19.01.2017 esitatud selgitus ja vastuväited koos lisadega. Kolleegium tuvastades
lg 1 p 3, 4 kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise esimese astme kohtu poolt (vt p 4-5), puudub kolleegiumil võimalus analüüsida sisuliselt tõstatatud küsimusi ja peatuda esitatud väidetel. 8.1 Süüdistatav on koos selgituse ja vastuväidetega esitanud ka taotluse enda apellatsioonist ja määruskaebusest koopiate saamiseks. Menetlusdokumentidest koopia saamist ja väljakirjutuse tegemist reguleerib
4 ning õigust tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega reguleerib
Kolleegiumi hinnangul ei esine seaduses sätestatud aluseid ning apellandil puudub praegu vajadus enda õiguste kaitseks apellatsioonist ja määruskaebusest koopiat saada, mistõttu taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kriminaalasjas menetlusdokumendist koopia väljastamisele ei kohaldata eriregulatsiooni tõttu avaliku teabe seadust. Kolleegiumil tuleb märkida, et menetlusdokumentidest koopiate saamise õigus ei ole piiramatu. Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Menetlusosalistel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju ehk koopiaid tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest ärakiri. Samuti puudub isikul põhjendatud vajadus saada menetlusdokumendist ärakirju mitmes eksemplaris. Selline kolleegiumi seisukoht on kooskõlas Riigikohtu halduskolleegiumi lahenditega (nr 3-71-502-15, 3-1-1-59-16). Menetlusdokumendist koopia väljastamise taotluse rahuldamata jätmise määrus on kohtumenetluses kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määrus
9.
lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks
Süüdistatava Martin Rudsiti kaitsja Natalia Lausmaa esitas taotluse hüvitada temale õigusabi osutamisega seotud kulud. Kaitsja taotles istungil osalemise eest hüvitada temale koos käibemaksuga, kokku summas 24 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 10. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 2 p 2; § 338 p 3; § 339 lg 1 p 3, 4; § 341 lg 1; § 3431 lg 1 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 6.juuli 2016 aasta otsuse tervikuna ja saadab
ettenähtud kriminaalasja materjalid maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ülejäänud osas tagastatakse kohtutoimik Põhja Ringkonnaprokuratuurile. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.