KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht
- november 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-17-3062 Tsiviilasi V.O. hagi K.O. vastu abielu lahutamiseks 3500 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- aprilli 2017 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K.O. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
- oktoober 2017 Apellant (kostja): K.O. , ik XXX; Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Vastustaja (hageja): V.O. , ik XXXX
- Jätta Tartu Maakohtu
- aprilli 2017 otsus muutmata.
- Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud K.O. kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata seoses hüvitatavate kulude puudumisega. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. 1 Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- V.O. (hageja) esitas
- veebruaril 2017 hagiavalduse abielu lahutamiseks. Hageja ja K.O. (kostja) vahel on sõlmitud abielu 07.02.1969.a Tallinnas. Lahutamise põhjuseks on hageja soov abielluda teise naisega. Poolte vahel ei ole abielusuhteid juba üle 10 aasta. Hageja avaldas, et ei armasta kostjat enam ja on mõelnud lahutusele viimased 6-7 aastat.
- Kostja teatas maakohtus
- aprillil 2017 toimunud istungil, et ei ole lahutusega nõus, kuna armastab hagejat. Kostja sõnul on hageja raskelt haige. Hageja ja kostja ei ela koos, samuti on neil eraldi rahaasjad. Kostja arvates võib hageja kuuluda sekti või olla hüpnoosi all. Kostja väitel on hageja viinud ta enesetapuni või hullumeelsuseni. MAAKOHTU OTSUS
- Tartu Maakohus rahuldas
- aprilli 2017 otsusega hagi ning lahutas hageja ja kostja abielu, mis on registreeritud 07.02.1969.a Tallinna PSA-s. Maakohus leidis, et poolte abielusuhted on lõppenud PKS § 67 lg 1 ja 2 alusel. Hagis avaldas hageja, et abielulised suhted lõppesid juba rohkem kui 10 aastat tagasi. Kostja väitel neil kooselu ei ole, puudub alaline ühine eluruum, puudub ühine pere eelarve ja intiimsuhted. Kostja poolt avaldatu alusel asus kohus seisukohale, et abikaasade omavahelised suhted on samuti halvad, sest kostja soovis süüdistada hagejat erinevates negatiivsetes tegudes enese vastu. Hageja kinnitas aga, et kostjaga ta leppida ei soovi. Kostja vastuväited lahutusele olid kohtu hinnangul ebaloogilised, kuna kostja suhtumine hagejasse ei olnud hea ja hooliv vaid süüdistav ja negatiivne, mistõttu on arusaamatu, miks kostja ei soovi lahutust. Hageja kinnitas kahel kohtuistungil oma soovi abielu lahutada, mis näitab hageja tahte püsivust. Arvestades, et poolte kooselu reaalselt ei eksisteeri ja hageja ei soovi abielu jätkata, tuleb abielu lahutada. Kuna abielu on oma olemuselt väga isiklik leping, ei saa sundida ühte lepingu poolt seda lepingut tahtevastaselt täitma. Maakohus jättis TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 2
- Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus eksinud tõendite hindamisel ja teinud poolte antud ütluste alusel valesid järeldusi. Maakohus tõi välja, et abielu tuleb lahutada hageja soovil, arvestamata kostja ettepanekuid ja soove; 2) on maakohus ekslikult leidnud, et pooltel puudub alaline ühine eluruum ning intiimsuhted. Kuna kostja käib tööl, ei ole tal võimalik vahemaa tõttu elada igapäevaselt suvilas, kus elab hageja. Intiimsuhete puudumine ei ole hageja ja kostja eas enam olulisim fakt; 3) heitis maakohus kostjale ette, et ta süüdistas hagejat erinevates negatiivsetes tegudes enese vastu ning suhtumine hagejasse ei olnud hea ja hooliv vaid süüdistav ja negatiivne. Selline maakohtu seisukoht on väär ja solvav; 4) on hagejal diagnoositud raske haigus, mistõttu on periooditi tema vaimne tegevus ja arusaam häiritud. Hagejal ei ole teist elukaaslast ega ka võimalikku kaaslast, kellega ta sooviks abielluda; 5) on maakohus jätnud otsuses formuleerimata, miks asus kohus just hageja poolele ja nõustus poolte abielu lahutama, kui kohtunik ise kinnitas, et abielu on olemuslikult väga isiklik leping ning ei saa sundida ühte lepingu poolt seda lepingut tahtevastaselt täitma. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud väiteid, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistada. Hageja esitas hagi abielulahutamiseks ja tõi esile veenvad põhjendused, miks poolte abielu tuleb lahutada. PKS § 65 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu enam ei taasta. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et abikaasad ei ole pikka aega koos elanud ning neil puudub ühine eluase ja ka rahalised suhted on eraldatud.
- Ringkonnakohus märgib, et abikaasal on abielu lahutamise avalduse esitamiseks õigus ning kohus saab taotluse rahuldada ka juhul, kui üks pool abielu lahutada ei soovi. Apellant ei ole esile toonud abielu lahutamist takistavaid asjaolusid. Apellandi väited, et ta kahtleb hageja tahtes ning hageja soov abielu lahutada muserdab teda, ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Apellandi väide, et maakohus on ekslikult tõendeid hinnanud, ei ole õige. Maakohus tuvastas õigesti, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud.
- Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Vastustaja ei esitanud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ega kulude hüvitamise taotlust, seetõttu jätab ringkonnakohus kulude rahalise suuruse kindlaks määramata. 3 digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi