Obsah (8)

§ 440§ 468§ 168§ 656§ 657§ 646§ 4§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 10. november 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-17-21

§ 440lg 1 alusel.

Maakohus lahendas asja kohtuistungit pidamata

§ 440lg 3 alusel.

Maakohus tunnistas

§ 468

lg 1 p 1 kohaselt hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus Tartu Maakohtu
2. märtsi 2017 otsus tühistada ja teha asjas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt ning mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatis alates 08.02.2017 210 eurot kuus. Kostja palus peatada täiteasjas 189/2017/416 ja täiteasjas nr 2 189/2017/417 täitemenetlus kuni käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni ning jätta kõik kostja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hagejate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) tegi maakohus ebaõigesti õigeksvõtul põhineva otsuse. Kostja sai kohtutäituri kaudu teada, et tema suhtes on algatatud täitemenetlus ja selle menetluse raames nõutakse raha 08.02.2016-31.01.2017 perioodi eest, kui pooled elasid koos ja lapsed olid kostja ülalpidamisel; 2) kostja nõustus elatise tasumisega, kuid ta ei teadnud, et nõue on esitatud tagasiulatuvalt. Vastus oli koostatud Tartu kohtumaja kantselei töötajate juhendite järgi. Kostja võttis omaks teadmatuse ja keelebarjääri tõttu asjaolu, mis ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaoludest. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks; 3) ei keeldu kostja katmast laste kulutusi vastavalt oma võimalustele ja kindlasti laste vajadustele tulenevalt PKS § 99 lg-st 1, mille kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kostja leiab, et ei ole põhjendatud elatise igakuine suurus summas 235 eurot. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta (nt
3. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 16;
4. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16), et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega; 4) jääb arusaamatuks menetluskulude väljamõistmine kostjalt olukorras, kui tema võttis hagi koheselt õigeks.

§ 168

lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

1. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, taotlesid selle rahuldamata ja apellatsioonmenetluse menetluskulude kostja kanda jätmist. Hagejate õigusabi kulu on 180 eurot. Vastuväidete kohaselt: 1) ei vasta tegelikkusele asjaolu, et kostja ei saanud aru elatise nõudmisest tagasiulatuvalt; 2) on vale kostja väide, et ta ei saanud haginõudest aru. Kostja valdab hagi põhiolemusest ja numbritest arusaamiseks piisavalt eesti keelt. Vastuse kohtule kirjutas ta ise eesti keeles; 3) on tõendamata kostja väited kooselust ja hagejate ülalpidamises osalemisest; 4) tuleks jätta rahuldamata kostja nõue arvestada elatise väljamõistmisel riigi poolt väljamõistetud peretoetusega; 5) isegi kui kostja oleks olnud eksimuses, ei ole hagejatel sellega seost; 6) on hagejate seadusliku esindaja poolt menetluskulu kantud. Hagi on rahuldatud ning hagejate menetluskulu tuleb jätta kostja kanda; 7) ei ole põhjust apellatsioonkaebust rahuldada kui kostja on hagi juba kord õigeks võtnud; 8) ei ole maakohus rikkunud protsessi- ega materiaalõiguse norme ega asjaolusid ebaõigesti hinnanud. Puudub alus kohtuotsuse tühistamiseks. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
3. märtsi 2017 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks

§ 656

lg 2 ja

§ 657lg 1 p-i 3 alusel.

Ringkonnakohus lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal

§ 646alusel.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud määrab maakohus kindlaks menetlust lõpetavas lõpplahendis. 7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus leidnud ebaõigesti, et kostja on hagi õigeks võtnud.

§ 4

lg 3 teise lause kohaselt võib hageja esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Kostja on 07.03.2017 vastuses avaldanud järgmist (kirjapilt muutmata): „Mina, I.A., nõustan, et minu naine K.A. soovib asi läbi kohus vaatama. Mina Ta võtab hagi õigeks. Kõik tema tõendid on õiged. Mina soovin ei taha esitada vastuhagi. Olen nõus kirjaliku menetlusega. Olen valmis kompromissiks.“ (tlk 13) Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu eeltoodust hagi õigeksvõtt. Riigikohus on lahendis nr 3-21-35-09 punktis 12 öelnud, et hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnaline. Vastuolulise avalduse puhul tuleb välja selgitada kostja tegelik tahe. Kostja avalduses on olulistes lausetes ka parandusi tehtud, näiteks „ta võtab hagi õigeks“ on parandatud „mina võtab hagi õigeks“ (tlk 13). Kuna kostja avaldus oli ebaselge, oleks maakohus pidanud paluma kostjal seda täpsustada. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul välja selgitada kostja tegelik tahe, s.o millises ulatuses on kostja nõus hagejatele elatist maksma ja millise perioodi eest tagasiulatuvalt. Ülejäänud osas tuleb nõude läbivaatamisel hinnata ka kostja materiaalseid võimalusi. 8.

§ 173

lõike 3 teise lause kohaselt määrab menetluskulude jaotuse kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi