tja: Xxxx(isikukood xxxx, xxxx, e-post xxxx). Tsiviilasja hind Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Mõista
tjalt Xxxx (isikukood xxxx) hageja XxxxOÜ (registrikood xxxx) kasuks välja 7471,67 (seitse tuhat nelisada seitsekümmend üks eurot ja 67 senti) eurot, millest 6680,12 eurot on põhinõue ja 791,55 eurot on seisuga 06.03.2017 sissenõutavaks muutunud viivis. 3. Mõista
tjalt Xxxx (isikukood xxxx) hageja XxxxOÜ (registrikood xxxx) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates 07.03.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni põhinõude summalt 6680,12 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus 1. Jätta menetluskulud
tja Xxxxkanda. 2. Mõista
tjalt Xxxx (isikukood xxxx) hageja XxxxOÜ (registrikood xxxx) kasuks menetluskuludena välja 3186,46 (kolm tuhat ükssada kaheksakümmend kuus eurot ja 46 senti) eurot, millest 475 eurot on hageja menetluses tasutud riigilõivud ja 2711,46 eurot on hageja õigusabikulud. 3. Mõista
tjalt Xxxx (isikukood xxxx) hageja XxxxOÜ (registrikood xxxx) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 3186,46 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE 1. Hagiavalduse kohaselt kuulub
tjale alates 05.03.2013 korteriomand Tallinnas, aadressil Xxxx, üldpinnaga 53,5 m2. Korteriomandiseaduse kohaselt lasub korteriomanikul kohustus tasuda temale kuuluva korteriomandi majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest. Hageja on tulenevalt talle valitsejana antud õigustest ja kohustustest koostanud ning
tjale esitanud arved majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele on
tja jätnud talle esitatud arved tasumata. 2. Korteriomanikud võivad kaasomandi eset valitseda ühiselt korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või nimetada valitseja. Xxxx asuva elumaja korteriomanikud on 27.02.2013 koosoleku otsusega nimetanud valitsejaks XxxxOÜ, mille ärinimeks alates 06.03.2013 on XxxxOÜ. Hagejal on
§-s 21 sätestatud õigused ja kohustused. 3.
lg 2 punkti 2 sätete ja Xxxx korteriomanike üldkoosoleku otsuste ning nendega kinnitatud majandustegevuse aastakavade alusel on hageja esitanud
tjale maksete ja kulude arveid alates 31.03.2013 kuni 31.10.2013, mis on jäänud tasumata. Hageja märkis, et 31.03.2013 arve esitati summas 154,54 eurot, millest
tjalt nõutakse 150,05 euro tasumist. 30.03.2013 arve esitati summas 153,90 eurot, kuid
tjalt nõutakse 138,5 euro tasumist. Kuna
tja sai korteri omanikuks alates 05.03.2013, nõutakse temalt viidatud arvete tasumist osaliselt ehk üksnes alates 05.03.2013 tarbitud teenuste eest. Arvete alusel on
tjal hagi esitamise ajaks põhinõudena tasumata 710,38 eurot. Lisaks põhinõudele palus hageja
tjalt välja mõista viivise. 4. Õiguslikult viitas hageja
Korrapärase majandamise raames võivad korteriomanikud asju otsustada häälteenamusega, mis lubab valitsemist lihtsustada kooskõlas
lg 2, § 14 lg 3, § 15 lg 3 ja lg 6, § 20 lg 1, § 22 lg 5.
lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Korteriomanikud võivad ka nimetada valitseja. Tallinnas Xxxx asuva elamu korteriomanikud on 27.02.2013 otsusega nimetanud elamu valitsejaks XxxxOÜ, käesoleval ajal uue ärinimega XxxxOÜ. Eespool nimetatud otsusest tekkisid XxxxOÜ-l Xxxx elamu valitsejana
§-s 21 sätestatud õigused ja kohustused. Kuni käesoleva ajani ei ole XxxxOÜ õigusi ja kohustusi elamu valitsejana lõpetatud ja valitsejaks nimetamisest XxxxOÜ ja Xxxx korteriomanike vahel tekkinud leping ei ole lõppenud ka muul seadusest tuleneval põhjusel. Seega on XxxxOÜ-l olemas volitused ja õigused Xxxx elamu valitsejana, mis ei ole lõppenud ning kestavad ka hagiavalduse esitamise ajal. Valitsejal on õigus esindada kõiki korteriomanikke ja esitada kohtusse hagi korteriomaniku võla sissenõudmiseks. 5. Hageja palus
tjalt välja mõista 710,38 eurot, sest
tja on jätnud oma kohustused täitmata. 2 Samuti palus hageja
tjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis on 26,51 eurot. Hageja palus
tjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras. 6.
tja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja on Xxxx korteriomanike poolt nimetatud valitseja ja selle kohta kohtule on esitatud tõendid ehk korteriomandite omanike 27.02.2013 korduskoosoleku protokoll.
tja kaebused, mis on seotud garaaži äravoolusüsteemi puudustega, ei saa olla suunatud Xxxx korteriomanike vastu, keda esindades hageja käesolevas kohtuasjas on hagi esitanud. Isegi kui
tja on teinud enda väidetud kulutusi, ei saa ta sellele tuginedes jätta tasumata hageja arveid. Võimalikku kahjunõuet ei saa
tja esitada teiste korteriomanike vastu. Korteriomanikud ega hageja ei ole
tja ees vastutavad võimaliku hoone nõuetele vastava ehitamise kvaliteedi eest. 7. Ebaõige on
tja väide, et hageja nõuab temalt „üüri“ summat, mis on eelnevalt juba tasutud tsiviilasjas nr 2-09-47861 kinnitatud kompromissi alusel.
tja ei ole kohtule esitanud kompromissi ega oma väiteid tõendanud. Tegemist on ilmselt kompromissiga, mis sõlmiti korteriomandi eelmise omaniku Xxxx. Tsiviilasjas nr 2-09-47861 on Harju Maakohtu määrusega 13.08.2012 kinnitatud kompromiss, mille alusel Xxxxkohustus tasuma XxxxAS-le põhivõla summas 4 168,87 eurot, viivised summas 1 922,48 eurot ning poole riigilõivust, kuid see ei saa kuidagi puudutada käesolevas kohtuasjas Xxxxsuhtes esitatud nõude aluseks olevaid majandamiskulude ja kommunaalteenuste arveid, millest ajaliselt varaseim arve on
tjale esitatud 2013. aasta märtsis. Kompromiss ei saanud kajastada arveid, mis esitati alles aasta hiljem pärast selle kinnitamist. Samuti ei kajasta hagiavaldus nõudeid Xxxxvastu.
tja väide, et menetluskulud sisalduvad arvetes, on paljasõnalised ja tõendamata. 8. 27.07.2015 seisukohtades pidas hageja
tja vastuväiteid endiselt alusetuteks. Alusetu on
tja väide, et hagejal puudub õigus esindada Xxxx elamu korteriomanikke ja teenindada elamut valitsejana. Xxxx elamu korteriomanike 27.02.2013 üldkoosoleku otsuse päevakorrapunktis nr 3 nähtub, et üldkoosoleku otsusega on korteriomanikud nimetanud valitsejaks XxxxOÜ ehk hageja. Sama koosoleku otsuse punktiga 4 anti hagejale volitus võlglastelt võlgade sissenõudmiseks. Viidatud üldkoosoleku otsus ei ole keegi (sealhulgas
tja poeg ja varasema korteriomanik Xxxx) seaduses sätestatud korras vaidlustanud, mistõttu koosoleku otsused ja otsusega hagejale antud volitus on kehtivad ja seaduslikud. Hageja on elamu valitsejaks. Hageja on hagiavalduses viidanud nendele õigusnormidele, millest tulenevad valitsejate õigused. 9. Xxxx elamu korteriomanike 27.02.2013 üldkoosoleku otsus on seaduslik ja kehtiv ega ole õigustühine kooskõlas
§-ga 15. Hageja viitas samuti
§-dele 17, 18 ja 19. Teade korduskoosoleku toimumisest ja kutse sellele oli avaldatud elamu teadete tahvlil.
tja kanti korteriomandi uue omanikuna kinnistusraamatusse sisse 05.03.2013. Seadus ei näe ette, et korteriomanikke tuleks koosoleku toimumisest teavitada vaid posti teel või elektrooniliselt. Kirjaliku teatega teadetahvlil saab lugeda täidetuks kohustuse teatada korteriomanikele üldkoosoleku toimumisest kirjalikult. Kuna teised korteriomanikud said kordusüldkoosolekust teada, ei ole veenev
tja väide, et teda ega tema poega koosolekule ei ole kutsutud ning ta ei saanud koosoleku toimumisest teada ka teadetetahvlilt. 10. Xxxx elamu korteriomanike 27.02.2013 üldkoosoleku protokollist nähtub selgelt, et tegemist oli korduskoosolekuga, mistõttu oli üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Asjaolu, et hageja pole kohtule esitanud esimese 18.02.2013 üldkoosoleku protokolli, mis ei olnud ka otsustusvõimeline, ei sea kahtluse alla, et korduskoosolek on läbi viidud vastavalt seadusele.
lg 6 kohaselt protokollitakse vaid üldkoosoleku otsused.
tja väide, et korduskoosolek oli seadusevastane, sest valitseja nimetamine oli valitseja enda organiseeritud, ei ole põhjendatud.
annabki valitsejale õiguse kutsuda kokku korteriomanike 3 üldkoosolek, seda juhatada ja allkirjastada protokoll. Kuna
tja ei ole üldkoosoleku otsust tähtaegselt vaidlustanud, on asjakohatud tema väited, et koosoleku otsusega ei saanud hagejat valitsejaks nimetada.
lg 3 kohaselt on otsus
tja suhtes kehtiv. 11.
tja ei saa temal väidetavalt tekkinud kahju maha arvestada hageja nõudest.
tja väited ja tõendid kahju tekkimise kohta ei oma seost käesoleva asjaga. Hageja on palunud
tjalt
alusel välja mõista kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemisega tekkinud kulutused, mida
tja on keeldunud hüvitamast valitsejale, kes korteriomanike kokkuleppe kohaselt valitseb kaasomandi eset.
tja ei saa nende kohustuste täitmata jätmist põhjendada kortermaja ehitusvigadega, puudujääkidega hooldamisel jms-ga ega talle sellest väidetavalt tekkinud kahjuga.
tja on kinnitanud, et on nõus maksma elektri (korter ja garaaž), vee, kanalisatsiooni, kütte ja prügiveo eest, ei ole
tja hagejale mitte midagi tasunud. Asjaolu, kas
tja majandamiskulude suurusega nõustub või mitte, ei oma tähtsust, sest kulude suurust oleks saanud vaidlustada vaid vastavaid üldkoosolekute otsuseid seaduses ettenähtud korras vaidlustades, mida
tja ega talle kuuluva korteri varasem omanik teinud ei ole.
tjale esitatud arvetes toodud tasumisele kuuluvad majandamiskulud on arvestatud korteriomanike üldkoosolekul kinnitatud majandamiskava alusel. Kuna üldkoosoleku otsust majandamiskava vastuvõtmiseks vaidlustatud ei ole, on majandamiskava alusel arvestatud majandamiskulude suurus põhjendatud ja vastab korteriomanike tahtele.
tja ei ole esitanud kohtule asjaolusid, mille alusel saaks kohus tuvastada, et
tjal oleks olnud õigus jätta tasumata talle arvestatud majandamiskulude eest.
tjal ei ole korteriomanikega sõlmitud teistsugust kokkulepet kulude kandmisest kõrvalekaldumiseks. 15. Hageja selgitas
tjale esitatud arvete sisu. Arvete kulureale nimetusega „Elamuhaldus- ja hooldus“ hinnaga 0,366 eurot vastavad majanduskava read 1 („kinnisvara haldamine“ m2 kohta arvutatud summaga 0,147 eurot) ja 2 („hooldustööd“ m2 kohta arvutatud summaga 0,219 eurot). Arvete kulureale nimetusega „Garaaži hooldus“ hinnaga 2,120 eurot vastavad majanduskava read 1.
tja kasuks.
tja sai Xxxx elamu korteri nr 31 omanikuks 05.03.2013, mil ta kanti omanikuna sisse kinnistusraamatusse. Haginõude aluseks on
tjale esitatud arved kuupäevadega M064800295 11.03.2013, 10.04.2013, 09.05.2013, 11.06.2013, 09.07.2013, 12.08.2015, 11.09.2013 ja 09.10.2013. Seega ei ole ükski
tjalt nõutav kohustus tekkinud enne
tjal puudub õigus seada hageja õigustatud nõuete täitmiseks tingimusi. 19. 08.07.2016 esitatud avaldusega täiendas hageja oma nõuet.
tja sai korteriomandi omanikuks 05.03.2013, kuid ei ole sellest ajast saadik tasunud mitte ühtegi korteriomandiga seoses hageja poolt koostatud ja esitatud majandamiskulude ja kommunaalteenuste arvet. Seetõttu on hageja nõue pidevalt suurenenud ning on 08.07.2016 seisuga põhinõude osas 5 247,57 eurot ja viiviste osas 587,22 eurot.
tjale
tjalt samuti välja mõista hagi nõude suurendamise avalduse esitamise ajaks ehk 08.07.2016 sissenõutavaks muutunud viivise summas 587,22 eurot, samuti tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras. 21. 26.08.2016 menetlusdokumendis täpsustas hageja viivise arvestust lähtuvalt seadusjärgse viivise määrast. Kuna ajas oli seadusjärgse viivise määr järkjärgult vähenenud ja on erinevatel perioodidel olnud erinev, otsustas hageja, et aja jooksul muutunud erinevates määrades arvestuse tegemise asemel lähtub ta viiviste nõudes tervikuna (sh tagasiulatuvalt)
tjale soodsamast viimasest määrast. Hageja palus
tjalt välja mõista seisuga 08.07.2016 sissenõutavaks muutunud viivise summas 510,62 eurot. 5 22. 06.03.2017 esitas hageja uue nõude suurendamise avalduse. Kuna
tja ei olnud jätkuvalt tasunud ühtegi hageja esitatud arvet, oli tema põhivõlgnevuse suuruseks seisuga 06.03.2017 6 680,12 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise summa 06.03.2017 seisuga oli 791,55 eurot. Põhinõue on suurenenud seoses arvetega, mis hageja on
tjale esitanud ajavahemikul 08.07.2016 kuni 06.03.2017. Hageja palus
tjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgse määra alusel. 23. Menetluskuludena palus hageja
tjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel ja nõude suurendamisel tasutud riigilõivud kokku summas 475 eurot ning lepingulise esindaja kulud, kokku 2711,46 eurot. Lepingulisel esindajal kulus 556 eurot hagiavalduse esitamiseks ja asjaolude täpsustamiseks, 357,56 eurot
tja esitatud kajale vastamiseks, 536,83 eurot
tja 19.05.2015 seisukohale vastamiseks, 447,36 eurot Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsustega tutvumiseks, samuti nõude suurendamise avalduse koostamiseks. 108,64 eurot kulus esindajal nõude täpsustuse koostamiseks ning 230,07 eurot istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks. Lepingulise esindaja kulud on hageja tasunud OÜ xxxx poolt XxxxOÜ-le esitatud arvete alusel, millel õigusabi hinnaks 1 tunni eest on 76,69 eurot + käibemaks. Hageja palus lepingulise esindaja kulud hüvitada ilma käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane.
TJA VASTUVÄITED 24.
tja vaidles hagile vastu. Hageja alustas maja hooldamist alates 2012. aasta oktoobrist, aga hagejal ei olnud korteriomanikega sõlmitud lepingut. Eraviisiliselt ostsid korteromanikud teenust hageja eelkäijalt XxxxAS-lt. Hageja ei ole Liivoja 2 majas korteriühistu. Toimikus puudub korteriomanike volikiri hagejale, mis annaks talle õiguse pöörduda kohtusse. Samuti puudub toimikust üldkoosoleku protokoll või korteriomanike üldkoosoleku otsus, kus oleks läbi vaadatud
tja võlgnevused ja antud
tjale võimalus tasuda korteriomanikele võlg mõistliku aja jooksul. Hageja ei saa menetluses esindada korteriomanike huve ja õigusi, sest Liivoja 2 majas ei ole korteriühistut. 25. Enne hagiavalduse esitamist pöördus
tja korduvalt hagejale poole nõudega, et majas ei ole nõuetekohaseid hooldamise teenuseid. Hageja peab teenindama elamu garaaži. Äravoolusüsteemi puhastamist garaažis ei ole hageja kordagi teinud. Hageja hooletuse tõttu ei tööta äravoolusüsteem korralikult ja paljud korteriomanikud ei saa kasutada oma parkimiskohti. Sellega on tekitatud kahju korteriomanike varale. Hageja ei ole arvestanud
tja kaebusi ja esitab regulaarseid kommunaalarveid, kus on eraldi reana garaažikoha hooldamise tasu ja garaaži fond, kuid ei õigusta tasude kogumist. Hageja ignoreerib
tja kaebusi ja keeldub garaaži ruumi teenindamisest. Garaaži halva seisundi tõttu on
tja korduvalt remontinud oma isiklikku sõidukit.
tja on lasknud teha sõltumatu ekspertiisi garaaži seisundi kohta. 26. Nõue antud tsiviilasjas on varem esitatud tsiviilasjas nr 2-09-47861, kus
tja juba teeb kompromissmakseid. Hageja esitatud arved sisaldavad ka riigilõive ja kohtukulusid juba enne asja lahendamist kohtuotsusega. 27. 09.01.2015 vastuses tunnistas
tja hageja nõuet osaliselt.
tja leidis, et hageja alustas Liivoja 2 hoones tegevust aprillist 2013, enne seda hooldas maja XxxxAS kuni septembrini
tja oli sunnitud tellima ekspertiisi, et tõendada, et hagejal, kes hooldab maja ja garaaži, ei olnud õigust võtta tasu garaažikoha ja bokside hooldamise eest. Hageja tegevuse tõttu kahjustati korteriomanike vara. Parkimiskohal olid betooni mõrad, mille tulemusena oli parkimiskohal vesi ja panipaiga uks roostetas. Kahju ei ole võimalik enam kõrvaldada, sest drenaažisüsteem on peaaegu täielikult ummistunud. Täpset remondi maksumust saab hinnata pärast betooni avamist. Eksperdi hinnangul võib remondi summa ulatuda 200 000 euroni või suurema summani. 29.
tja leidis, et hageja tegevus on kahjustanud
tja kinnisvara ja vähendanud kaks korda selle väärtust. Kesklinna parkimiskoha turuhind on hetkel 11 000 eurot (andmed on võetud city24.ee portaalist). Hageja on vähendanud
tja vara väärtust summani 5 500 eurot.
tja on mitu korda proovinud pöörduda hageja juhatuse poole, et viimane võtaks tarvitusele meetmed garaaži drenaaži suhtes, aga hageja ignoreeris
tja pöördumisi. 30. Hageja osutab majas kütte- ja elektriteenust, võttes aluseks oma tariife, aga lepinguid korteriomanikega ei ole. Korteriomanikel ei ole juurdepääsu elektrienergia arvestite näitudele ja seetõttu ei ole võimalik näitusid kontrollida.
tja korrektse isikuna on nõus maksma elektri eest korteris ja garaažiboksis AS Eesti Energia tariifide alusel, vee-, kütte-, kanalisatsiooni ja prügiveo eest kuni 30.03.2013. Eelmise perioodi teenuseid maksab korteri eelmine omanik Xxxx.
tja on nõus tasuma kommunaalkulusid (välja arvatud hageja omavolilised teenused ajavahemikul 01.04.2013 kuni 31.10.2013) summas 301,56 eurot. Hageja igakuiste arvete kohaselt võetakse ka suvel tasu kütte eest. Korteriomanikud ei saa arveid kontrollida, sest hagejaga ei ole allkirjastatud lepingut. 31.
tja leidis, et hageja määrab kommunaalkuludele igakuiselt lisamakseid. Kommunaalmaksetele juulis-augustis on lisatud 90 eurot. 1229,56 eurot (juuli) + 90 eurot = 1319,56 eurot (juuli summa augusti arves).
tja teavitas sellest hagejat kirjalikult mitu korda, kuid hageja vastas eitavalt. 32. Hagejal ei ole õigust hagi esitada, sest hageja esindaja volikirja on allkirjastanud hageja seaduslik esindaja, kes ei ole korteriomanik. Hageja ei saa olla korteriomanike esindaja, sest majas ei ole ühistut. Volikiri oleks kehtiv, kui selle oleks alla kirjutanud 51% korteriomanikest.
tja palus kokkuvõttes võtta arvetest maha garaaži hooldamise tasu ja summad garaaži fondi ajavahemikul 01.04.2013 kuni 31.10.2013. 33. 19.05.2015 seisukohtades kordas
tja varasemaid väiteid. Kuna hagejal ei ole õigust esindada korteriomanikke ja pöörduda nõudega kohtusse, saab
tja nõuet tunnistada vaid osaliselt, kuid alles pärast õigesti vormistatud dokumente.
tja väitis jätkuvalt, et XxxxAS ehitas sissesõidu ja drenaaži parkimiskeldrisse vastuolus ehitusnormidega, samuti asetas ehitaja maja katusele paraboolseid antenne ilma elanike loata. Need rikkumised tekitasid kahju
tja ja tema poja varale ehk autole ja parkimiskohale.
tja viitas
lõikele 1 ja § 19 7 lõikele 1 ja leidis, et kuna osales 6 elanikku, kuid majas on 51 korterit, ei olnud otsused vastu võetud häälteenamusega. Hageja valiku organiseeris hageja koosoleku protokolli kohaselt ise, mis on vastuolus
Hageja valimiseks oleksid pidanud poolthääled andma 26 korteriomanikku.
tja leidis, et protokoll nr 17 on tühine ega oma õiguslikku jõudu. Hageja seejuures teadis, et üle poolte korteriomanikest rendivad oma kortereid välja, kuid ta ei teavitanud koosoleku toimumisest kirjalikult. Korteriomanikud ei olnud koosoleku toimumisest teadlikud. Pärast koosoleku toimumist ei saatnud hageja laiali koosoleku protokolli. 37.
tja leidis, et ta sai alles menetluses teada, et XxxxAS ja XxxxOÜ on erinevad ettevõtted. Kui hageja väitel ta teavitas
tjat või
tja poega koosoleku toimumisest, siis tuleb hagejal seda tõendada.
tjal tekkis küsimus, miks on koosoleku protokolli numbriks 17, kui varem ei olnud hageja koosolekuid läbi viinud. Protokollis puudusid
lõikes 4 toodud andmed ehk koosoleku kokku kutsumise põhjus ja muud koosoleku läbiviimisega seotud asjaolud. Kohtule esitatud hageja volitus on ebakorrektselt vormistatud, sest puuduvad andmed, kes hageja ettevõtet juhib. Volitus on tühine, sest see ei ole korrektne. Koosoleku nr 17 otsuse tühisuse tõttu on tühine ka volikiri. 38.
tja on palunud hagejal selgitada, kuidas on kommunaalteenuste summasid arvestatud, aga tema pöördumisi on ignoreeritud. XxxxAS Xxxx maja ehituse ajal ja maja teenindamise ajal tekitanud
tjale ja tema pojale kahju summas 19 000 eurot.
tja palus kohtul maha arvestada kõik kommunaalmaksed garaažiruumide teenindamise eest.
tja arvates tuli ka menetluskulud jätta hageja kanda, sest hageja ei täida oma kohustusi. 39.
tja leidis, et hageja osutab majale elektri- ja kütmise teenuseid arvestades isiklikke tariife. Otseseid lepinguid korteriomanikel ettevõtetega, mis pakuvad elektrit ja vett, ei ole. Korteriomanikel puudub ligipääs elektrinäitudele, mistõttu pole võimalik neid andmeid kontrollida.
tja oli nõus maksma elektri eest korteris ja garaažis AS Eesti Energia tariifide alusel, samuti vee, korteri kütte, kanalisatsiooni ja prügiveo eest. Hageja esitatud arvetes muutuvad tariifid igakuiselt ja suveperioodil võetakse tasu kütte eest.
tja avaldas, et ta on nõus maksma ajavahemiku 05.03.2013 kuni 31.10.2013 eest viisil, kus
tja tasub märtsi eest kokku 95,43 eurot, aprilli eest 119,72 eurot, mai eest 77,68 eurot, juuni eest 39,49 eurot, juuli eest 44,03 eurot, augusti eest 11,79 eurot, septembri eest 16,95 eurot, oktoobri eest 26,78 eurot vastavalt enda koostatud arvestusele. Kokku oli
tja nõus tasuma 431,87 eurot. 40. Lisaks tunnistas hageja esindaja kohtumisel
tjaga, et kohtukulud on samuti lisatud arvetele, millega
tja ei nõustunud. Hageja keeldus läbi vaatamast
tja avaldust, milles viimane palus need summad arvetelt maha võtta.
tja leidis, et 12.08.2013 arvele on juurde kirjutatud 90 eurot, 09.12.2013 arvele 58 eurot, 09.10.2014 arvele 471,9 eurot, 11.11.2014 arvele 575,85 eurot. Kokku on arvetele juurde kirjutatud 1195,75 eurot. 41. 19.02.2017 seisukohtades leidis
tja taas, et kuna majas on läbi viidud ainult üks koosolek ilma kvoorumita, ei ole hagejal õigust kohtusse pöörduda. Esimest kvoorumita koosolekut on 8 hiljem püütud näidata teise koosolekuna. Hagejalt on mitmekordselt küsitud kohtu kaudu protokolli, aga hageja on nõuet ignoreerinud ja pole protokolli esitanud.
tja pole siiani saanud kohtult õiguslikku selgitust hageja õiguste puudumise kohta Liivoja 2 maja juhtimisel. Kuna hagejal pole seaduslikke õigusi maja juhtimiseks, pole tal ka õigust nõuda kommunaalmakseid. Selline õigus on ainult maja omanikel, kes ei ole hagi esitanud. Kommunaalmaksete arved sisaldavad arusaamatuid ja põhjendamatuid summasid. 42. 06.03.2017 seisukohtades leidis
tja, et menetlus on hageja süül veninud.
tja on nõus täitma kohustusi tingimusel, et hageja esitab tema soovitud tõendid ja ülevaated. Kohus on
tja positsiooni menetluses moonutanud. Kohus ise avaldas istungil
tja positsiooni.
tja kordas oma varasemaid väiteid.
tja püstitas küsimuse, kuidas saab vaidlustada otsust, mis pole jõustunud ja pole formaalselt dokumendina vormistatud. Hilisematel koosolekutel ei tehtud otsust haldusettevõtte valimise kohta. 27.02.2013 otsus on õigustühine ja
tjal on õigus sellele viidata
43. Kohus lähtub protokollist, mis toimikus puudub ja viitab olematule hageja õigusele.
tja oli algusest peale nõus tasuma kõik kommunaalmaksed, kui talle esitatakse tutvumiseks esimese ja teise majaomanike üldkoosoleku protokollid, kuid kohus on asja menetlemisega venitanud, moonutades
tja seisukohti. Menetlus venib hageja ja kohtu süü tõttu. 44.
tjale teadmata põhjustel muutuvad pidevalt igakuised kommunaalmaksed, kuigi need peavad majandamise aastakava kohaselt olema fikseeritud.
tja saab oma tegeliku võlgnevuse välja arvutada 20.03.2017.
tja nõudis, et hageja põhjendaks kommunaalteenuste arusaamatuid muutumisi. 45. 21.03.2017 seisukohtades kordas
tja varasemaid väiteid.
tja ei ole oma maksekohustusest loobunud, aga ta ei ole makseid tasunud, sest hageja on kommunaalmakseid põhjendamatult suurendanud. Samuti on
tja varale tekitatud kahju ebaprofessionaalse haldamisega.
tja on valmis makseid tasuma alles siis, kui hageja esitab kohtule majaelanike koosoleku protokolli, millega on hageja nimetatud halduriks. Sellist protokolli kohtule esitatud ei ole, mis tõendab
tja vastuväiteid.
tjalt 5247,57 eurot. Vahe on 159,12 eurot. Põhjendamatu juurdekirjutus summalt 1569,12 eurot moodustab 1224,61 eurot, samas kui 1569,12 eurot – 1224,61 eurot = 344,51 eurot. Summa väärtuses 344,51 eurot on samuti põhjendamatult juurde kirjutatud, sest
tjal puudus võlgnevus kommunaalmaksete osas 31.03.2013. Hageja on ignoreerinud
tja pöördumisi juurdekirjutuste osas. Ametliku avalduse esitas
tja 13.11.2014. Kohus on samuti
tja avaldusi põhjendamatult ignoreerinud venitades menetlust. 28.02.2016 saatis
tja uue pöördumise, mida hageja ignoreeris. Järelikult on
tja vastuväited tõendatud. 48. Hageja haldab elamut juba viis aastat ja selle aja jooksul ei ole hageja teinud kohustuslikku äravoolutorustiku puhastamist parkimise alal. Parkimisalal olev betoon ja betoonseinad on kulunud.
tja on sellest kohut korduvalt teavitanud. 2016. aastaks oli alates hagi esitamise kuupäevast kahju 9 summa muutunud, arvestades möödunud aega. Reaalse kahjutasu arvestamiseks pidi
tja kaasama hindamisfirma, kes saab arvutada kahjusumma 1-2 kuu jooksul. Sellest lähtudes esitas
tja kohtule 08.08.2016 avalduse lisaja saamiseks. Kohus ei vastanud
tja kirjale, mistõttu ei olnud
tjal reeglipärast võimalust esitada vastuhagi. Kuna
tja on esitanud tõendid parkimisterritooriumi lohaka haldamise kohta, on
tja nõue põhjendatud. Kuna
tja ei ole saanud reeglipäraselt hinnata kahju suurust, palus
tja anda talle lisaaega vastuhagi esitamiseks. 49. Xxxx asuva maja haldamise hinnamäärad, mille hageja võttis vastu 2013, 2014, 2015, 2016 aastatel ja mis on toimikus, erinevad oluliselt hindadest kommunaalmaksetena esitatud arvetes. Seetõttu on
tja poolt kohtule esitatud maja halduse hinnamäärade alusel võimatu arvutada kommunaalteenuste reaalset hinda. Teenuste hinnamäärade oluline erinevus on esitatud lisas, kus kollasega märgitud tasumäärad on kaootilised ja varieeruvad kuude kaupa.
tja nõudis kohtult enne kohtuotsuse tegemist kohustada hagejat esitama täpsed maja haldusteenuste hinnad vastavalt kommunaalarvetes esitatud teenuse määradega. 50. Hageja on menetluskulusid suurendanud ja nõudnud tasu tööde eest, mida hageja ei ole teinud. Kõik hageja menetlusdokumendid on koopiad dokumentidest, mis esitati varem toimikusse tsiviilasjas nr 2-13-36491 ning muutunud on ainult summad. Kohus võib võrrelda kohtu arhiivis olevaid tsiviilasju. Varem pole kohus võimaldanud
tjal tõendeid esitada.
tja palus kohtul otsuse tegemisel menetleda ka tsiviilasja nr 2-13-36491 toimikus olevat hagi ja tõendusmaterjali. KOHTU PÕHJENDUSED 51. Arvestades hageja nõudeid ja
tja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 52. Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1)
tjale kuulub alates
tjale alates 05.03.2013 korteriomand Tallinnas, aadressil Xxxx, üldpinnaga 53,5 m2; 2) hageja on esitanud
tjale haldusettevõttena hagiavalduses märgitud arved korteriga seotud majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest, kuid
tja ei ole arveid tasunud; 3) hageja varasem ärinimi oli XxxxOÜ; 4) Xxxx elamus ei ole asutatud korteriühistut; 5)
tja ei ole pöördunud kohtusse ühegi hageja viidatud korteriomanike üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks. 53. Pooled vaidlevad selle üle, kas
tjal on õigus jätta hageja esitatud arved tasumata täielikult või osaliselt. Hageja viitas hagiavalduses sellele, et ta on Xxxx elamu korteriomanike 27.02.2013 otsusega nimetatud elamu valitsejaks. Hagejal on kõik elamu valitseja õigused ning hagejale on antud õigus esitada nõue kohtusse
tja kui võlglase vastu. Korteriomanike 27.02.2013 otsust ning hilisemaid otsuseid majanduskava kinnitamiste kohta ei ole keegi, sealhulgas
tja ega tema poeg kui varasem korteriomanik vaidlustanud, mistõttu need on kehtivad. Koosoleku kutse avaldati elamu teadete tahvlil ning seadusest ei tulene nõuet saata koosoleku kutseid postiga või e-posti teel. Kuna tegemist oli korduskoosolekuga, oli see otsustusvõimeline sõltumata osalejate arvust. 54.
tja kaebused seoses garaaži äravoolusüsteemi puudustega ei saa olla suunatud elamu teiste korteriomanike vastu, kelle huve valitseja esindab.
tja viited varasemale kompromissile tsiviilasjas nr 2-09-47861 on tõendamata. Kompromiss sõlmiti korteri eelmise omaniku,
tja poja Xxxx ning see kinnitati kohtus 13.08.2012 ehk enne, kui hageja oli esitanud
tjale hagiavalduses märgitud arved. Kommunaalteenuste vahendamisel elanikele ei ole hageja mingeid täiendavaid tariife lisanud ega muutnud summasid enda suva järgi. Arved on kooskõlas 10 kinnitatud majandamise aastakavade ning elamu kodukorraga.
tja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks tal esitatud arved jätta kasvõi osaliselt tasumata. 55.
tja vaidles hagile vastu. Hageja hakkas maja hooldama alates 2012. aasta oktoobrist, kuid ta ei ole sõlminud korteriomanikega lepingut. XxxxAS müüs elamu hooldamise paketi hagejale ilma korteriomanikke teavitamata. Hageja ei ole korteriühistu. Hageja ei ole esitanud korteromanike otsust, kus oleks talle antud volitus kohtusse pöördumiseks ja kus oleks arutatud
tja võlgnevuse küsimust. Hageja esitatud üldkoosoleku otsus on tühine, sest koosolek kutsuti kokku ühel korral ja hageja valitsejaks nimetamise poolt ei olnud 51% korteriomanikest. Hagejal ei olnud õigust koosolekut läbi viia. Korteriomanikud ei olnud koosoleku toimumisest teadlikud, sest neile ei saadetud kirjalikku teadet. Lisaks on sama nõue juba varem esitatud asjas 2-0947861, kus
tja juba teeb kompromissmakseid. Samas tunnistas
tja hageja nõuet osaliselt. Esmalt tunnistas
tja hageja nõuet summas 301,56 eurot ja seejärel menetluse käigus esitatud seisukohtades summas 431,87 eurot. 56. Lisaks leidis
tja, et hageja on jätnud täitmata kohustuse puhastada äravoolusüsteemi garaažis, millega on kahjustatud
tja vara. Vaatamata sellele sisaldavad hageja esitatud arved tasu garaažikoha hooldamise eest ja makseid garaaži fondi. Teisalt leidis
tja oma menetlusdokumentides, et hoopis XxxxAS tekitas maja ehitamisega talle kahju, sest garaaži ehitamisel ei arvestatud ehituslikke nõudeid. Remondi maksumuseks hindas
tja vähemalt 200 000 eurot. Lisaks osutab hageja majas kütte- ja elektriteenust oma tariifide alusel ning määrab kommunaalkuludele igakuiseid lisamakseid, mis tuleks arvetelt maha võtta. Hageja on arvetele juurde kirjutanud 1195,75 eurot. Tariifid muutuvad igakuiselt. 57. Kohus leiab, et
tja vastuväited hageja nõudele on põhistamata ja tõendamata ega anna alust jätta hageja nõue
tja vastu rahuldamata. Esmalt leiab kohus, et hageja nõue tuleb
tja suhtes rahuldada osas, milles
tja on hagi nõude õigeks võtnud. TsMS § 440 alusel tuleb
tjalt hageja kasuks välja mõista õigeksvõtu alusel 431,87 eurot. Kohus osundab, et kuigi
tja võttis hageja nõude eelviidatud summas õigeks, ei ole ta kohtumenetluse toimumise ajal teinud hagejale ühtegi makset. 58. Kohus leiab, et
tja vastuväited hageja nõudele tulenevalt sellest, et hagejal ei ole õigust
tja vastu hagi esitada ning hageja valitsejaks nimetanud korteriomanike üldkoosoleku otsus on tühine, on põhjendamatud. Korteriomandiseaduse (
) § 8 lg 1 kohaselt võivad korteriomanikud kokkuleppe alusel korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid korteriomandiseaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Kooskõlas
lõikega 11 lähevad korteriühistu asutamisel korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused üle korteriühistule.
lõige 3 näeb ette, et kui korteriomandiseaduse või korteriomanike kokkuleppe alusel tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega, kehtib otsus ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või kes ei ole hääletamises osalenud. 59. Pooled ei vaidle selle üle, et Xxxx elamus ei ole asutatud korteriühistut. Korteriühistu asutamine on korteriomanike õigus, mitte kohustus. Antud juhul ei ole korteriühistut loodud, mistõttu on asjakohatud
tja etteheited, et hageja näol ei ole tegemist korteriühistuga. Korteriomandiseaduse järgi on korteriomanike otsused üldjuhul kehtivad
tja suhtes isegi siis, kui
tja ise hääletamises ei osalenud või kui
tja nende otsustega ei nõustu. 60.
lg 1 näeb ette, kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Kooskõlas
lõikega 4 saab korteriomanike otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda otsuse vastuvõtmisest alates ühe kuu 11 jooksul, välja arvatud siis, kui otsus läheb vastuollu õigusnormiga, millest ei saa korteriomanikud kokkuleppe ega otsusega kõrvale kalduda. Pooled ei vaidle selle üle, et
tja ei ole tähtaegselt vaidlustanud ühtegi korteriomanike üldkoosoleku otsust, mille hageja on kohtule esitanud. 61.
lg 1 sätestab, et korteriomandiseaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul.
lg 2 järgi on otsuse vastuvõtmiseks vaja, et otsuse projekti sisu oleks üldkoosoleku kutses esitatud päevakorras kirjeldatud.
lg 1 kohaselt kutsub valitseja korteriomanike üldkoosoleku kokku vähemalt üks kord aastas. Seega on põhjendamatud
tja etteheited, et hagejal elamu valitsejana puudus õigus kutsuda kokku korteriomanike üldkoosolekuid. Vastavalt
lõikele 4 teavitatakse üldkoosoleku kokkukutsumisest korteriomanikke kirjalikult. Teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, koosoleku kokkukutsumise põhjus ja koosoleku päevakord ning muud üldkoosolekuga seotud tähtsad asjaolud. Üldkoosolekust tuleb ette teatada vähemalt nädal. Kiireloomulise asja puhul ei pea nimetatud tähtaega järgima. Kohus osundab, et kuigi seadus näeb ette koosoleku toimumisest kirjalikus vormis teavitamise, ei reguleeri seadus seda, millisel viisil tuli koosoleku kokkukutsumise kirjalik teade korteriomanikele edastada. Seega ei ole põhjendatud
tja etteheited, et koosoleku kokkukutsumise teade tuli talle saata epostiga või postiga. Hageja on avaldanud, et koosolekute kokkukutsumise teated on avaldatud elamu teadete tahvlil. Kuna kõikidest kohtule esitatud üldkoosolekutest on korteriomanikud osa võtnud, loeb kohus sellega hageja väite tõendatuks, sest teised korteriomanikud said üldkoosolekute toimumisest teada teadete tahvlil avaldatud kirjaliku teate kaudu. 62.
Seega on asjakohatud
tja etteheited, et hageja kui valitseja on ise korraldanud koosolekute toimumist ja on neid juhatanud. Kooskõlas
lõikega 2 on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui selles osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Samas näeb
lg 3 ette, et kui koosolek on eelviidatud sätte kohaselt otsustusvõimetu, kutsub valitseja kokku uue üldkoosoleku, kes on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata. Uus üldkoosolek kutsutakse kokku otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest alates kolme nädala jooksul, ent mitte varem kui nädala pärast. Seega näeb seadus ette, et kui tegemist on korduskoosolekuga, on see otsustusvõimeline sõltumata osalejate arvust. Alusetud on
tja etteheited, et valitseja valimiseks ning
tja vastu nõude esitamiseks tuli otsus langetada tingimata viisil, kus otsuse poolt oleks olnud 51% korteriomanikest, sest hageja nimetati valitsejaks korduskoosolekul. 63.
lg 1 kohaselt otsustavad valitseja nimetamise ja tagandamise korteriomanikud häälteenamusega. Valitseja võib nimetada ametisse kuni viieks aastaks. Nimetamiseks on vaja valitseja kandidaadi nõusolekut. Valitseja tagandamise suhtes võib kohaldada piirangut, mille järgi võib ta tagandada vaid olulisel põhjusel. Muid piiranguid valitseja nimetamisele ega tagandamisele ei kohaldata. Valitseja nimetamist ega tagandamist ei saa korteriomanike kokkuleppega välistada.
lg 2 järgi võib valitsejat ametisse nimetada korduvalt, kuid mitte varem kui aasta enne tema volituste lõppemist. Seega on valitseja ametisse nimetamise näol tegemist küsimusega, mida korteriomanikud saavad otsustada lihthäälteenamusega. Koosoleku kvoorumi puudumise korral võib korduskoosolek otsustada valitseja nimetamise sõltumata kohalviibinud korteriomanike arvust. 64. Riigikohus on samuti rõhutanud, et kui korteriomandiseaduse või korteriomanike kokkuleppe alusel tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega, kehtib otsus
lg 3 kohaselt ka nende korteriomanike suhtes, kes on hääletanud otsuse vastu või kes ei ole hääletamises osalenud (RK TKo 3-2-1-116-11, p 19). Selleks, et korteriomanike otsus oleks kehtiv, peab otsustatud küsimuse lahendamine olema korteriomanike pädevuses, küsimust võis lahendada häälteenamusega ja otsus on vastu võetud häälteenamusega. Otsus on kehtiv siis, kui see ei ole 12 tehinguna tühine ja seda ei ole
Küsimuse, kas korteriomanike üldkoosoleku otsus kehtib või mitte, peavad omavahel selgeks vaidlema korteriomanikud hagita menetluses (RK TKo 3-2-1-188-15, p 10). 65. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et
tja ega vaidlusaluse korteri eelmine omanik ja
tja poeg ei ole vaidlustanud neid korteriomanike otsuseid, millistele hageja oma nõudeõiguse olemasolu põhistamiseks on tuginenud.
tja ei ole viidanud ühelegi tsiviilseadustiku üldosa seadusest tulenevale alusele, mille kohaselt võiks korteriomanike otsust valitseja nimetamise kohta pidada tühiseks tühise tehinguna.
tja väited otsuse võltsituse kohta on jäänud täielikult põhistamata. Sisuliselt on
tja viidanud üksnes sellele, et valitseja nimetamise otsus võeti vastu ebapiisava häälteenamusega.
tja on kahtluse alla seadnud esimese koosoleku toimumise ning on väitnud, et korteriomanikud ei olnud koosoleku toimumisest teadlikud, sest neile ei saadetud koosoleku kutset. Kohtu hinnangul on need väited põhistamata ja tõendamata.
lõikes 5 sätestatud nõudeid korteriomanike vastu, kes pole täitnud korteriomanike ühiseid rahalisi kohustusi (toimiku 1. kd, lk 35). Seega on antud koosoleku otsusega tõendatud hageja valitsejaks nimetamine ja hageja õigus pöörduda
tja vastu nõudega kohtusse. 67. Kohus leiab, et kui teade koosoleku toimumise kohta avaldati kirjalikult elamu teadete tahvlil, oli täidetud seadusest tulenev nõue kutsuda üldkoosolek kokku kirjaliku teatega. Kuna teised korteriomanikud said korduskoosolekust teada ja osalesid sellel, ei ole tõendatud
tja väide, et korteriomanikud ei olnud koosolekust teadlikud. Kuivõrd tegemist oli korduskoosolekuga, oli koosolek otsustusvõimeline sõltumata selle osalejate arvust.
tja väide, mille kohaselt 27.02.2013 koosolekule eelnevat koosolekut kokku ei kutsutudki, ei ole millegagi tõendatud. Kohus nõustub siinkohal hageja väitega, et kuivõrd esimene koosolek ei olnud otsustusvõimeline, ei olnud vajalik protokolli koostamine, sest
68. Hageja õigust olla elamu valitseja ja esitada
tja vastu nõue tõendavad ka hilisemad korteriomanike üldkoosolekute otsused, mis on kohtule esitatud. Xxxx elamu korteriomanike korduskoosoleku protokollist nr 27,02,14 (toimiku
tja.
reguleerib valitseja õigusi ja kohustusi korterelamus.
lg 1 p 1 kohaselt on valitseja õigustatud ja kohustatud viima ellu korteriomanike otsuseid ja hoolitsema kodukorra täitmise eest.
lg 2 p 1 kohaselt on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel õigus korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid. Samuti on valitsejal
lg 2 p 5 kohaselt õigus esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. 71. Riigikohus on leidnud, et
lg 1, § 22 lg 5 ja § 8 lg 3 kohaselt on korteriomanike otsused valitseja nimetamise kohta kehtivad ka nende isikute suhtes, kes saavad korteriomanikeks alles pärast otsuste vastuvõtmist (RK TKo 3-2-1-132-05, p 10). Hagi esitamise õiguslikuks aluseks valitseja poolt saab
lg 2 p 5 tähenduses lugeda korteriomanike otsuseid valitseja nimetamise ja majanduskava kinnitamise kohta, sest majanduskavast nähtub, millises ulatuses on korteriomanikud pannud üksteisele vastastikku kohustuse kaasomandi eseme valitsemisega seotud summade tasumiseks ning majanduskavast nähtub see ulatus, milles valitsejal on õigus majanduskava ellu viia ja selleks kohtuväliseid ja kohtulikke nõudeid esitada (samas, p 10).
lg 2 p 5 järgi võib valitsejal olla õigus esitada hagi oma nimel (RK TKo 3-2-1-163-14, p 15). 72. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hagejal oli õigus esitada
tja vastu hagi
tja kui korteriomaniku kohustuste täitmise nõudes. Hageja on nimetatud valitsejaks kehtiva korteriomanike otsusega 27.02.2013. Antud otsus oli kehtiv ka
tja suhtes. Hilisemate korteriomanike üldkoosolekute otsustega on hageja kui valitseja tegevus heaks kiidetud ning kinnitatud majanduskavad, milliste raames ja täitmiseks oli hagejal õigus pöörduda kohtusse nõudega
tja vastu.
tja väide, mille kohaselt olevat XxxxAS müünud elamu hoolduse paketi hagejale sellest korteriomanikke teavitamata, on alusetu ja tõendamata. Korteriomandiseadusest ei tulene
tja kirjeldatud viisil valitseja õiguste ja kohustuste võõrandamise võimalust.
tja ei ole enda väidetud tehingu sõlmimist ja selle olemasolu tõendanud ühegi tõendiga. Küll aga on hageja tõendanud, et hageja on nimetatud kehtivalt elamu valitsejaks ning tema kui valitseja tegevus on hilisemate korteriomanike otsustega heaks kiidetud.
tja etteheide, mille kohaselt ei olevat hageja sõlminud kõigi korteriomanikega lepinguid, on samuti põhjendamatu, sest korteriomandiseadus ei näe ette pärast valitseja nimetamist eraldiseisvate lepingute sõlmimist valitseja ja korteriomanike vahel. 73. Kohus selgitas
tjale 22.02.2017 eelistungil (toimiku 5. kd, lk 183-184), millise nõude on hageja
tja vastu esitanud. Kohus selgitas
tjale, et hagejal on olemas seadusest tulenev nõudeõigus ning korteriomanike üldkoosolekute otsused on kehtivad. Kohus selgitas
tjale
Kohus selgitas
tjale, et viimane ei saa hageja nõudele vastu vaielda ettekäändel, et ta ei nõustu korteriomanike üldkoosolekute otsustega. Kohus andis
tjale täiendavalt aega oma vastuväidete täpsustamiseks, samuti kompromissi sõlmimiseks hagejaga. Vaatamata kohtu selgitustele
tja oma vastuväiteid nõudele sisulises osas ei täpsustanud ega sõlminud hagejaga kompromissi. 74. Kohus leiab, et ülejäänud
tja poolt menetluse käigus esitatud vastuväited ei võimalda jätta hageja nõuet
tja vastu rahuldamata. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et
tja kanti Xxxx korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse sisse 05.03.2013 (toimiku 1. kd, lk 29-30). Iseenesest puudub poolte vahel antud asjaolu üle ka vaidlus.
tjal lasus korteriomanikuna kohustus kanda kulusid, mis olid seotud tema korteriomandiga. 75. AÕS § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.
lõikest 1 tulevalt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. 14 Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.
lg 2 alusel on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama
Eeltoodud sätete kohaselt lasus
tjal kui korteriomanikul kohustus tasuda maksud ja kulutused, mis olid kaasnesid tema korteriomandiga. 76.
reguleerib majanduskava ja aruandluse koostamist.
lg 1 kohaselt koostab valitseja kalendriaastaks majanduskva, mis sisaldab muuhulgas korteriomanike kohustusi kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmise suhtele (
lg 1 p 3), kaasomandi eseme korrashoiuks remondifondi tehtavate maksete suurust (
lg 1 p 4) ning kogu hoones tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri kogust ning maksumust (
Kohus leiab asjas kogutud tõendite pinnalt, et hageja poolt
tjale esitatud arvetel märgitud summad olid kooskõlas korteriomanike poolt kinnitatud majanduskavadega. Kohus ei nõustu
tja paljasõnaliste ja põhistamata väidetega, et hageja on rakendanud kommunaalteenuste puhul enda äranägemisel suvalisi tariife, muutnud kulude suurust kuust kuusse põhjendamatult ning lisanud arvetele alusetuid summasid. Selliseid järeldusi kohtule esitatud tõendite pinnalt teha ei saa. Samuti ei nähtu erinevalt
tja väidetest ühestki nõude aluseks olevast arvest, et need sisaldaksid hageja menetluskulusid seoses käesoleva vaidlusega. 77. Hageja poolt
tjale ajavahemikul 11.03.2013 kuni 09.10.2013 esitatud arvetest (toimiku 1. kd, lk 37-44) nähtub, et
tjal kui korteriomanikul tuli tasuda elamu halduse ja hoolduse eest vastavalt korteri ruutmeetrite arvule. Garaažikoha omanikuna tuli
tjal tasuda garaaži hoolduse ja garaaži elektri eest.
tjal tuli teha makseid garaaži hooldusfondi ja elamu hooldusfondi korteri ruutmeetrite arvu alusel. Samal alusel tuli
tjal tasuda kindlustuse ja prügiveo eest. Korteri soojuse ja vee soojendamise ning kanalisatsiooni eest tuli tasuda vastavalt tarbitud teenuste mahule. Samuti tuli
tjal tasuda elamu üldelektri eest. Arvel on märgitud ka read päevase ja öise elektrienergia kohta, mida
tjal oleks tulnud tasuda vastavalt tarbitud elektrienergia kogusele, kuid arvel ei ole sisuliselt märgitud tarbitud elektrienergia koguseid ega tasu elektrienergia eest. Seega on alusetud
tja väited, et hageja rakendas elektrienergia eest tasu nõudmisel suvalisi tariife ega andnud
tjale ligipääsu elektrienergia arvestitele.
tja
tjale esitatud arvetes märgitud elamu halduse- ja hoolduse kuluga ruutmeetri kohta. Garaaži hoolduse kulu tuli tasuda vastavalt omanikule kuuluvate garaažikohtade arvule. Täpsemalt tuli igal garaažikoha omanikul tasuda 0,959 eurot kuus garaažikoha haldamise eest, 0,999 eurot garaaži koristamise eest ja 0,167 eurot tõsteukse ja automaatika hooldamise eest ehk kokku 2,12 eurot, mis ühtib
tjale esitatud arvetel märgitud garaaži hoolduse kuluga. 80. Soojusenergia ja vee soojendamise kulu, samuti vee- ja kanalisatsiooni ning elektrikulu eest tuli igal korteriomanikul maksta vastavalt tegelikule tarbimisele, millele lisandus elamu üldelektri ja üldvee kulu. Maja kindlustamise eest tuli tasuda 0,012 eurot ühe korteri ruutmeetri kohta, mis ühtib
tjale esitatud arvetel märgituga. Remondifondi tuli teha makseid summas 0,107 eurot korteri ruutmeetri kohta, mis ühtib
tjale esitatud arvetel märgitud hooldusfondi maksetega. Garaaži remondifondi tuli igal koha omanikul tasuda kuus 1,070 eurot, mis samuti ühtib
tjale esitatud arvetel märgitud summaga. Prügiveo eest tuli majanduskava kohaselt maksta vastavalt tegelikule tarbimisele, arvestades seejuures lume äravedu. Samuti tuli kulude 15 summale lisada käibemaks, mis kajastub
tjale esitatud arvetes 2013. aasta eest. Võrreldes kohtule esitatud majanduskava ja hageja arveid, ei saa kohus nõustuda
tja väitega, et arved on koostatud hageja suvaliselt nõutavate tariifide alusel ja et arvetel märgitud summad oleksid kuust kuusse suvaliselt muutunud.
tjale esitatud arvete puhul on kooskõlas kodukorra punktiga 3.
tja ei ole välja toonud ega tõendanud, et hageja oleks kommunaalkulude arvestamisel teinud ekslikke arvutusi või nõudnud
tjalt tasu ulatuses, mis oleks ületanud tegelikku tarbimist või oleks olnud kodukorras märgitud jaotuspõhimõtetega vastuolus.
tja ei ole esitatud tõenditele vastu vaielnud ega põhistanud, miks olevat tema arvates hageja nõudnud temalt tasu tegelikke kulusid ületavas osas.
tja ei ole esitatud tõendeid vaidlustanud ega põhistanud, miks olevat hageja tema arvates nõudnud tasu tegelikke kulusid ületavas osas.
tja ei ole ka nimetatud tõenditele vastuväiteid esitanud ega põhistanud, miks on tema arvates hageja nõudnud korteriomanikult tasu tegelikke kulusid ületavas osas.
tja ei ole viidatud tõenditele vastuväiteid esitanud ega põhistanud, miks on hageja tema 16 arvates nõudnud korteriomanikult tasusid tegelikke kulusid ületavas osas.
tja ei ole põhistanud ega selgitanud, millest tulenevalt puudus temal korteriomanikuna kohustus kanda elamuga seotud kulutusi mistahes osas. 88. Koos hagiavalduse täiendusega esitas hageja kohtule
tjale saadetud arved perioodil 12.11.2013 kuni 09.06.2016 (toimiku 5. kd, lk 78-109). Viidatud arved on analoogilised varasemate hageja arvetega. Arvete alusel tuli
tjal kui korteri omanikul tuli tasuda elamu halduse ja hoolduse eest vastavalt korteri ruutmeetrite arvule, garaaži hoolduse ja garaaži elektri eest.
tjal tuli teha makseid garaaži hooldusfondi ja elamu hooldusfondi korteri ruutmeetrite arvu alusel. Samal alusel tuli
tjal tasuda kindlustuse ja prügiveo eest. Korteri soojuse ja vee soojendamise ning kanalisatsiooni eest tuli tasuda vastavalt tarbitud teenuse mahule. Samuti tuli
tjal tasuda elamu üldelektri eest. Arvetel ajavahemikus 12.11.2013 kuni 11.11.2014 ei ole märgitud
tja korteris tarbitud elektrienergia koguseid ega tasu elektrienergia eest. Alates 09.12.2014 on arvetel märgitud tasu ka päevase ja öise elektrienergia eest. Miks aga oli
tja arvates tegemist hageja poolt suvaliselt määratavate elektrienergia tariifidega, ei ole
tja põhistanud. Igal järgmisel arvel on kajastatud ka eelmistel perioodidel tekkinud võlgnevus.
tja menetluse kestel üheski osas ei tasunud talle esitatud korteri majandamiskulude ja kommunaalteenuste arveid, suurendas hageja oma nõuet täiendavalt 06.03.2017 menetlusdokumendis. Antud seisukohaga koo esitas hageja
tjale arved ajavahemikul 08.07.2016 kuni 11.01.2017 (toimiku
tjal kui korteriomanikul tuli tasuda elamu halduse ja hoolduse eest vastavalt korteri ruutmeetrite arvule, garaaži hoolduse ja garaaži elektri eest.
tjal tuli teha makseid garaaži hooldusfondi ja elamu hooldusfondi korteri ruutmeetrite arvu alusel. Samal alusel tuli
tjal tasuda kindlustuse ja prügiveo eest. Korteri soojuse ja vee soojendamise ning kanalisatsiooni eest tuli tasuda vastavalt tarbitud teenuse mahule. Samuti tuli
tjal tasuda elamu üldelektri eest. Arvetel oli märgitud tasu ka päevase ja öise elektrienergia eest vastavalt tegelikule tarbimisele. 94. Vaatamata kohtu selgitustele ei põhistanud
tja üheski osas, miks olid tema arvates hageja arved osaliselt või täielikult põhjendamatud, sisaldasid lubamatuid juurdekirjutusi või suvalisi muudatusi.
tja esitas samuti kohtule talle hageja poolt
tja teinud oma märkused, kuid milliseid asjaolusid soovis
tja arvetega tõendada, tema seisukohtades järeldada ei ole võimalik.
tja esitas kohtule ka korteri varasemale omanikule Xxxxile esitatud arved
tja ei selgitanud, milliseid asjaolusid ta tõenditega tõendada soovib. Kohtu hinnangul on tegemist asjakohatute tõenditega. 95.
tja esitas kohtule enda volitatud isiku avalduse hagejale 19.11.2014 (toimiku 4. kd, lk 68), milles
tja nõudis hagejalt muuhulgas Xxxx kommunaalteenuste arveid, kus oleks eraldi märgitud menetluskulud käesolevas asjas. Antud avaldus ei saa kohtu hinnangul tõendada, et hageja nõude aluseks olevad arved oleksid mistahes ulatuses sisaldanud hageja menetluskulusid käesolevas tsiviilasjas, sest arvetel endil menetluskulusid kajastatud ei ole ning need on
tjale esitatud vaid põhjendatud ja vajalike korteriomandi majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest.
tja pöördumine tema väiteid ei tõenda. 96. Koos täiendavate vastuväidetega esitas
tja kohtule osaliselt samad arved, millistele tuginedes oli hageja
tja vastu nõude esitanud (toimiku
tja arved uuesti esitas,
tja menetlusdokumendist ei nähtu. Samuti esitas
tja kohtule enda koostatud tabelid (toimiku
tja nendega põhistas oma vastuväiteid, ei ole võimalik mõista.
tja ei ole isegi üldsõnaliselt selgitanud, millistele tõenditele või algandmetele tuginedes on ta arvaandmed tabelitesse sisestanud ja millised järeldused ta tegi. Kohus osundab, et
tja koostatud tabelite näol ei ole tegemist tõendite, vaid
tja enda põhistamata seletustega, mis
tja väiteid ei tõenda. 97.
tja väidetest on järeldatav üksnes see, et
tja ei nõustu arvete selle osaga, mis kajastab eelmiste perioodide võlgnevust ja pidas varasema võlgnevuse summasid alusetult suurendatuteks.
tja on jätnud ilmselt tähelepanuta, et järgmise kuu eest esitatud arve, mis sisaldas eelmise kuu võlgnevuse summat, sisaldas lisaks põhivõlgnevusele ka arvestatud viivise 18 summat, mistõttu erines järgmisel arvel kajastatud koguvõlgnevuse summa eelmisel arvel kajastatud põhivõlgnevuse summast. Nimetatud erinevused ei oma aga asja lahendamisel kohtu hinnangul sisulist tähtsust, sest hagiavalduses on hageja esitanud uue ja teistsuguse viivise nõude. Põhivõlgnevuse nõude esitamisel on hageja lähtunud igal konkreetsel arvel märgitud põhivõlgnevuse summast, mitte järgmisel arvel märgitud põhivõlgnevuse ja viivise kogusummast. 98. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja poolt
tjale esitatud arved sisaldasid õigesti ja põhjendatult elamu ja korteri majandamisega seotud kulusid ning olid kooskõlas korteriomanike koosolekutel kinnitatud majandamiskavadega.
tja vastuväited arvete suurusele on põhjendamatud. 99.
tja väited, milliste kohaselt olevat hageja nõue sisaldanud samu tasumata arveid, milliste alusel
tja juba tegi makseid tsiviilasjas nr 2-09-47861 kinnitatud kompromissi alusel, on jäänud tõendamata.
tja on antud vastuväite esitamisel ilmselt jätnud tähelepanuta asjaolu, et kuni 05.03.2013 oli korteri omanikuks mitte
tja, vaid tema poeg Xxxx. Käesolevas asjas ei saa kohtu hinnangul omada tähtsust see, milliseid kokkuleppeid elamu majandamisega seotud kulude osas tegi korteri eelmine omanik. 100.
tja esitas kohtule Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-13-36491 tehtud tagaseljaotsuse (toimiku 4. kd, lk 9-13), millega mõisteti Liivaoja tn 2 korteriomanike kasuks
tjalt Xxxxilt muuhulgas välja korteri majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevus summas 614,75 eurot ja viivis. Tagaseljaotsus oli tehtud 13.05.2014. Kohus osundab, et tegemist on asjakohatu tõendiga, sest käesolevas vaidluses on
tjaks korteri uus omanik Xxxx. Hageja on esitanud
tja vastu nõude tulenevalt ainult nendest arvetest, mis esitati Xxxxle alates ajast, mil ta sai korteri omanikuks. 101.
tja esitas kohtule OÜ Xxxx konto väljavõtte (toimiku
tja vastu hagiavalduse antud menetluses. Seega ei ole makseid tehtud nende võlgnevuste tasumiseks, millele tuginedes on käesolevas asjas esitanud hageja nõude
tja vastu. 102.
tja väited selle kohta, et tal on õigus jätta hagejale tasumata garaaži hooldamise ja garaažifondi tehtavad maksed seetõttu, et hageja ei ole puhastanud garaaži äravoolusüsteemi ning tekitanud sellega
tjale kahju, on jäänud põhistamata ja tõendamata.
tja vastuhagi menetlemisest kohus keeldus ning viidatud kohtumäärus on jõustunud. Millise muu õiguskaitsevahendi kasutamise tõttu on
tjal õigus väidetavate garaaži äravoolu probleemide tõttu jätta hageja arved osaliselt või täielikult maksmata, ei ole
tja vaatamata kohtu istungil antud selgitustele põhistanud ega tõendanud. 103. Kohus osundab, et
tja väited selle kohta, millest olid tingitud garaažis esinevad probleemid, on menetluse käigus olnud vastuolulised.
tja väitis, et probleemid garaažis olid tingitud sellest, et XxxxAS kui ehitusettevõte rikkus ehitamisel vajalikke nõudeid. Samaaegselt asus
tja hoopis väitma, et garaažis esinenud puudused olid tingitud sellest, et hageja elamu valitsejana jättis täitmata garaaži hooldamise kohustuse. Kohus leiab, et viimane
tja väide on jäänud menetluses tõendamata.
tja etteheited elamu ehitanud ehitusettevõttele on aga käesolevas vaidluses asjakohatud, sest elamu valitseja ega teised korteriomanikud, kelle huve valitseja esindab, ei ole elamu ehituslike puuduste eest vastutavad.
tja väited, milliste kohaselt kulub ehituslike puuduste kõrvaldamiseks vähemalt 200 000 eurot, on jäänud paljasõnalisteks. 19 104.
tja esitas kohtule väidetavalt elamu garaažis tehtud fotod (toimiku
tja esitas kohtule Ehitusekspertiisibüroo OÜ 17.03.2010 ekspertiisi koos selle täiendusega (toimiku 4. kd, lk 33-36). 17.03.2010 ekspertiisi oli tellinud
ja poeg Xxxx, sest tema arvates olid XxxxAS-lt ostetud korteriomandil puudused. Ekspertiisis tuvastati ülevaatuse tulemusena, et korteri nr 31 parkimiskohas nr 80 seisab põrandal vesi. Põrand on 0 kaldega ja vesi ei voola äravoolutrappi. Hüdroisolatsiooni on samuti arvamuses peetud ebapiisavaks. Arvamuses on jõuti järeldusele, et objekti müüja peaks teostama koos ostjaga puuduste ülevaatuse ja leppima kokku puuduste kõrvaldamises. Täiendavas arvamuses asuti seisukohale, et pinnasevee imbumine garaaži ja seisev vesi garaaži põrandal on ehituspuudus. 106. Kohus osundab, et erinevalt
tja menetluses esitatud vastuolulistest väidetest ei ole parkimiskohas vee seismise probleem ekspertarvamuse kohaselt tingitud mitte veeäravoolusüsteemi ebapiisavast hooldamisest või puhastamisest, vaid tegemist oli elamu ehitusliku puudusega, mille eest on vastutav elamu ehitanud ehitusettevõte. 107.
tja esitatud Xxxxpoolt 06.06.2012 koostatud ja ekspertiisi nime kandvast allkirjastamata dokumendist (toimiku
tja sama isiku poolt väidetavalt koostatud, kuid taas allkirjastamata pöördumise (toimiku
tja väiteid, et garaaži hooldus oli hageja poolt jäänud nõuetekohaselt teostamata. Allkirjastamata dokumendis puuduvad põhistused ning see on vastuolus sama isiku poolt varem koostatud teise arvamusega. Samuti on väidetavalt Xxxx koostatud arvamus vastuolus OÜ Ehitusekspertiisibüroo ekspertarvamusega. 110. Ühtlasi ei ole kohtule esitatud tõendeid Xxxx pädevuse kohta.
tja ei ole tõendanud, et väidetavalt asjatundja arvamuse koostanud Xxxxl oli olemas ehitusekspertiiside teostamise pädevus. Ehitusseaduse (redaktsioonis, mis kehtis arvamuse väidetava koostamise ajal ehk seisuga 06.06.2012) § 41 lg 1 nägi ette, et isikul on lubatud ehitada, projekteerida, teha ehitusuuringuid, energiaauditeid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiise, väljastada energiamärgiseid ning tegeleda ehitusjuhtimisega, kui ta on ettevõtja äriseadustiku tähenduses ning tal on olemas vastav majandustegevuse registri registreering ja õigussuhe EhS §-s 47 nimetatud pädeva isikuga või peab füüsilisest isikust ettevõtja ise olema pädev tegutsema 20 vastutava spetsialistina. 111. EhS § 47 lg 1 p 1 sätestas, et vastutav spetsialist on isik, kes on pädev kas ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute tegemise, omanikujärelevalve, hoonete energiaauditite ning ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise, hoonete energiamärgiste väljastamise või ehitusjuhtimisega tegelemise juhtimiseks ja kontrollimiseks ning nõustab ettevõtjat, et oleks tagatud ehitusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimine. Vastutaval spetsialistil pidi EhS § 47 lg 2 järgi olema ehitamiseks, projekteerimiseks, ehitusuuringute tegemiseks, omanikujärelevalve või ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemiseks või ehitusjuhtimisega tegelemiseks omistatud kutsekvalifikatsioon kutseseaduse või erialane kõrgharidus ja erialane kolmeaastane töökogemus.
tja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema esitatud arvamuse väidetavalt koostanud isikul oli olemas pädevus ehitusekspertiiside teostamiseks. Ehitusseadusest ei tulenenud mistahes ennast ehitusinseneriks nimetava isiku pädevus teostada ehitusekspertiise. Eeltoodut arvesse võttes ei ole kohus väidetavalt Xxxx koostatud ja allkirjastamata pöördumisi usaldusväärseteks tõenditeks, mis tõendavad
tja väiteid. 112.
tja esitas kohtule ka Xxxxja Xxxxkirjalikud seletused (toimiku 4. kd, lk 200-201), kus nimetatud isikud on kinnitanud, et nõuetekohase hoolduse puudumine on kahjustanud nende kinnisvara. Millist vastuväidet hagile soovis
tja nende seletustega tõendada, tema seisukohtadest järeldada ei ole võimalik.
tja esitatud väljavõttest portaalist city24.ee (toimiku 4. kd lk 67) nähtub, et garaažiboksi koos panipaigaga müüdi Lootsi tänaval hinnaga 13 300 eurot. Millist asjaolu soovis
tja antud tõendiga tõendada ja kas tõend oli asjakohane ka hageja nõudele vastu vaidlemisel,
tja seisukohtadest järeldada ei ole võimalik. 113. Koos vastuhagiga esitas
tja kohtule kinnisvara halduse ja hoolduse teenuste osutamise ning kommunaalteenuste ostu-müügilepingu eritingimused (toimiku 4. kd, lk 157-159). Dokumendist võib järeldada, et leping ei olnud sõlmitud mitte menetlusosaliste, vaid XxxxAS ja Xxxxvahel.
tja ei ole väitnud, et sooviks antud lepinguga tõendada mõnda asjaolu, mis seondub tema vastuväidetega hagile, mistõttu on tegemist asjakohatu tõendiga. 114. 07.02.2013 saatis korteri eelmine omanik ja
tja esindaja Xxxxe-kirja hageja esindajale Xxxx(toimiku
tja esitatud tõenditega tõendada ning kuidas on esitatud tõendite pinnalt võimalik jätta hageja nõue
tja vastu rahuldamata, ei ole
tja põhistanud. Kohtu hinnangul on tegemist asjakohatute tõenditega juba ainuüksi seetõttu, et käesolevas vaidluses ei ole
tjaks Xxxx.
tja selgitanud, millist vastuväidet tema kiri tõendab ja kuidas on tegemist asjakohase tõendiga. Kohtu hinnangul on tegemist asjakohatu tõendiga, mis ühtegi
tja vastuväidet nõudele ei tõenda. 116. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue
tja suhtes kuulub täielikult rahuldamisele.
tjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus ka osas, milles
tja ei ole hageja nõuet õigeks võtnud. Hageja nõudis
tjalt põhivõlgnevusena 6680,12 euro 21 väljamõistmist. Kohus on
tja õigeksvõtu alusel rahuldanud juba hageja nõude summas 431,87 eurot. Täiendavalt tuleb
tjalt hageja kasuks välja mõista 6680,12 eurot – 431,87 eurot = 6248,25 eurot. Kogumis tuleb
tjalt hageja kasuks põhivõlgnevusena välja mõista 6680,12 eurot. 117. Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude
tja suhtes, tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada ka hageja viivisenõue. Hageja palus
tjalt seisuga 06.03.2017 sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista viivise seadusjärgses määras summas 791,55 eurot. Hageja palus
tjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgse määra alusel.
tja hageja viivisenõudele ning viivise arvestustele (toimiku
tjalt tuleb hageja kasuks seisuga 06.03.2017 sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 791,55 eurot. Alates 07.03.2017 tuleb
tjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuse sumalt 6680,12 eurot kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. 118. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse
tja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta
tja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. 119. Hageja palus menetluskuludena
tjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel ja nõude suurendamisel tasutud riigilõivud kokku summas 475 eurot ning lepingulise esindaja kulud kokku 2711,46 eurot. Hageja selgitas, et lepingulisel esindajal kulus 556 eurot hagiavalduse esitamiseks ja asjaolude täpsustamiseks, 357,56 eurot
tja esitatud kajale vastamiseks, 536,83 eurot
tja 19.05.2015 seisukohale vastamiseks, 447,36 eurot Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsustega tutvumiseks, samuti nõude suurendamise avalduse koostamiseks. 108,64 eurot kulus esindajal nõude täpsustuse koostamiseks ning 230,07 eurot istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks. Hagejale osutati õigusabi hinnaga 76,69 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Hageja palus lepingulise esindaja kulud hüvitada ilma käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane. 120.
tja vaidles hageja menetluskuludele vastu ja leidis, et kulusid on alusetult suurendatud.
tja leidis, et kõik hageja menetlusdokumendid antud asjas on koopiad dokumentidest, mis esitati varem toimikusse tsiviilasjas nr 2-13-36491 ning muutunud on ainult summad. Kohus nende
tja vastuväidetega ei nõustu.
tja esitas kohtule ärakirja tsiviilasjas nr 2-13-36491 esitatud hagiavaldusest, mis on sarnane käesolevas asjas esitatud hagiavaldusega, sest tegemist oli analoogilise nõudega, mille esitamisel tugines hageja analoogilistele õiguslikele alustele. Eeltoodu aga ei tähenda kohtu hinnangul, et hageja esindaja ei pidanud kulutama aega selleks, et formuleerida kohane nõue, kontrollida üle võlgnevuse summa ja koostada nõuetekohane hagiavaldus. Muus osas on
tja väited samasisuliste menetlusdokumentide esitamise kohta jäänud tõendamata. 121. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas vaidluse keerukusega. Samuti leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja poolt menetlustoimingute tegemiseks ja dokumentide koostamiseks kulunud aeg on mõistlik ning kooskõlas toimingute vajalikkuse ja kohtule esitatud dokumentide mahuga.
tjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 3186,46 eurot, millest 475 on tasutud riigilõivud ning 2711,46 eurot on hageja lepingulise esindaja kulud. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb
tjalt TsMS § 177 lg 2 kohaselt välja mõista viivis menetluskulude summalt 3186,46 eurot alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 22 /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 23
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.