Obsah (5)

§ 206§ 205§ 110§ 112§ 111

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) § 121 lg 2 p-le 2 toetudes kaebuse põhjendusega, et selle abil ei ole kaebajal ilmselgelt võimalik saavutada oma kaebuse eesmärgiks oleva rahalise hüvitise saamist. 19.08.2017 koostas kaebaja määruskaebuse, milles nõudis kohtumääruse ning Tartu Halduskohtu koosseisu tühistamist. 16.10.2017 kohtumääruses leidis kohus, et määruskaebus ei vasta riigilõivu tasumata jätmise tõttu nõuetele ning määras kaebajale tähtaja selle puuduse kõrvaldamiseks. Kaebaja esitas seepeale taotluse riigilõivust vabastamiseks väites, et tal puuduvad rahalised vahendid, kuna ei saa kuus üle 15 euro raha. 4. Tartu Halduskohus jättis 25.10.2017. a määruse resolutsiooni p-ga 1 A. Streltsovi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, viidates esmalt

§ 206

lg-le 1, mille kohaselt kontrollib kohus määruskaebuse saamisel, kas see on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 6 kohaselt tuleb määruskaebuse esitamisel tasuda 15 euro suurune riigilõiv.

§ 205lg 1 p 4 nõuab, et määruskaebusele lisataks andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kaebaja ei ole lisanud oma määruskaebusele riigilõivu tasumist kinnitavaid andmeid, kuid on esitanud selle puuduste kõrvaldamise korras menetlusabi taotluse väites, et tema kuusissetulek pole üle 15 euro. Menetlusabi andmise tingimused on kehtestatud

§ 110lg 1 p-s 1, § 111 lg-s 1 ja 3 ning § 112 lg 1 p-s 1.

Neis sätestatu kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et ta vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ning on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi ei anta, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kui talle asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Samuti ei anta menetlusabi siis, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotlusele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa ning mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Viru Vanglalt välja nõutud isikukonto väljavõte kinnitab, et kaebaja sai igakuuliselt vähemalt 113,40 euro suurust töötasu ning tema arvele on tehtud sissemakseid ka vanglaväliste isikute poolt, mistõttu on tema sissetulek neljal viimasel kuul enne määruskaebuse esitamist olnud 504,94 eurot. Sellest tuleb

§ 112

lg 1 p-s 1 sätestatu kohaselt maha arvestada nõuete fondi võetud 252,47 eurot ja vabanemisfondi arvatud 101 eurot. Lisaks saab arvestada Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-35-15 kohaselt veel igakuiste eeldatavate kulutustega 5% ulatuses kehtivast töötasu alammäärast ehk 94 euroga. Seega oli kaebaja kahekordne keskmine kuusissetulek 28,74 eurot, mitte 14,13 eurot nagu ta ise väidab. See summa on igati piisav, et ära tasuda määruskaebuse esitamiseks vajalik 15 euro suurune riigilõiv. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. A. Streltsov esitas 03.11.2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25.10.
2. a määruse resolutsiooni p 1 peale. A. Streltsovi väitel ei ole tal raha, et tasuda 15 eurot riigilõivu määruskaebuselt 2 ning halduskohus pressib pettuse teel tema käest välja viimase raha. Kaebaja ei hakka aga oma viimast raha ära andma kurjategijatele ja väljapressijatele, kes ei arvesta kinnipeetava vajadustega. Kui kaebaja peaks riigilõivu tasuma, siis ei saaks ta vangla kauplusest midagi osta.
3. Halduskohus võttis 13.11.2017 esitatud määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et A. Streltsovi määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 25.10.
5. a määruse resolutsiooni p 1 ning saadab asja halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamise staadiumis. 8.

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Järelikult tuleb

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt arvestada menetlusabi taotluse esitaja poolt taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekuid ja väljaminekuid. Halduskohus on käesoleval juhul arvestanud menetlusabi taotluse lahendamisel aga kaebaja sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil 19.04.2017–18.08.2017, s. o nende nelja kuu osas, mis eelnesid kaebaja poolt 19.08.

1. a esitatud määruskaebusele (tl 19-22, 27-28). Selles määruskaebuses ei esitanud kaebaja aga menetlusabi taotlust, s. o taotlust ta riigilõivu tasumisest vabastada ning see nähtub ka halduskohtu 16.10.
2. a määrusest, millega jäeti kaebaja poolt 19.08.2017 esitatud määruskaebus käiguta (tl 29-30) ja seda just põhjusel, et kaebaja polnud määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu ega esitanud ka menetlusabi taotlust. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse alles 21.10.2017 (tl 36-38). Seega tulnuks halduskohtul kaebaja menetlusabi taotluse lahendamisel arvestada kaebaja sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil 21.06.2017–20.10.
3. Viru Vangla esitas haldusasjas nr 3-17-1955 kohtule kaebaja isikukonto väljavõtte perioodi kohta 25.06.2017–25.10.
4. Ringkonnakohus võtab selle väljavõtte käesoleva asja materjalide juurde.
5. Viru Vangla poolt esitatud ja eelnevalt viidatud kaebaja isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebajal on menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul (21.06.2017–20.10.2017) olnud sissetulekuid summas 389,10 eurot. Nimetatud sissetulekutest on tehtud kinnipidamisi nõuete ja vabanemisfondi, samuti vahekontole kokku summas 272,38 eurot. Selle summa saab

§ 112lg 1 p 1 ja Riigikohtu praktika kohaselt (RKHK 12.03.2014.

a määrus asjas nr 3-3-1-82-13) kaebaja tuludest maha arvata. Lisaks sellele saab vastavalt Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-35-15 arvestada kaebaja tuludest maha ka igakuised eeldatavad kulutused summas 94 eurot, s. o 5% kehtiva töötasu alammäärast. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja

§ 112

lg 1 p 1 alusel arvutatud kahekordne keskmine kuusissetulek, millest on tehtud lubatud mahaarvamised (389,10-272,38-94):4×2=11,36 eurot. Kaebajale menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on seega täidetud, kuna tema kahekordne keskmine kuusissetulek arvesse võetaval perioodil on väiksem, kui tasumisele kuuluv 15 euro suurune riigilõiv. Eeltoodu tõttu ei olnud halduskohtul alust jätta kaebaja poolt esitatud menetlusabi taotlus rahuldamata põhjusel, et menetluskulu suurus ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotlusele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa ning mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile (

§ 112lg 1 p 1).

3 10. Nagu juba märgitud, võttis halduskohus kaebaja menetlusabi taotluse lahendamisel aluseks ebaõige neljakuise perioodi, mille järgi tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut arvutada ja tegi seetõttu ka sisult ebaõige otsustuse jätta kaebaja menetlusabi taotlus rahuldamata põhjusel, et tema majanduslik seisund võimaldab tasuda 15 euro suurust riigilõivu seoses 19.08.2017 esitatud määruskaebusega. Sellest tulenevalt ei ole halduskohus määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamise staadiumis iseenda menetlusliku eksimuse tõttu sisuliselt kontrollinud seda, kas võib esineda muid aluseid kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata jätmiseks (

§ 111

lg 1-3) või määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks (

§-d 187 lg 3 ning 206 lg 1 ja 2) ega teinud ka määrust 19.08.2017. a määruskaebuse menetlusse võtmise kohta. Eeltoodu tõttu saadab ringkonnakohus asja halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamise staadiumis. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk