Obsah (6)

§ 423§ 168§ 177§ 663§ 427§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-6833 Määruse tegemise aeg ja koht 30.11.2017, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Kaija Kaijanen, Indrek Soots Tsiviilasi Korteriühistu Uu

§ 423

lg 2 p 2 alusel ja menetluskulud hageja kanda

§ 168lg 2 alusel.

Määruse põhjenduste kohaselt, kuna hageja kui korteriühistu on mittetulundusühing (korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2), siis on hageja nõude õiguslik alus MTÜS § 32 lg 2 esimene lause, mille järgi vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Solidaarse vastutuse korral on hagejal õigus otsustada, kas ta esitab nõude kõigi juhatuse liikmete, osade juhatuse liikmete või vaid ühe juhatuse liikme vastu. Hageja esitas hagi ühe juhatuse liikme, kostja, vastu. MTÜS § 19 lg 1 p 4 sätestab, et üldkoosoleku pädevusse kuulub mh õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata, kuna puudub üldkoosoleku otsus, millest nähtuks, et hageja üldkoosolek oleks otsustanud esitada hagi kostja vastu. Kuigi hageja põhikirjas (p 6.2) puudub kirje, et õigusvaidluste pidamise otsustajaks on üldkoosolek, tuleneb see MTÜS § 19 lg-test 1 ja 2. Seega ei ole hagiga võimalik saavutada taotletavat eesmärki. KOS § 21 lg 2 p 1 seda seisukohta ei kummuta. Hageja ei väitnud ega tõendanud, et korteriomanikud oleksid valitseja nimetanud (KOS § 20 lg 1). Korteriühistu õigusliku seisundi sätestab korteriühistuseadus, mille ühestki sättest ei tulene, et MTÜS § 19 hageja suhtes ei kehti. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus eraldi määrusega pärast käesoleva määruse jõustumist (

§ 177lg 1 p 2).

Määruskaebus

1. Hageja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub määruse tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Kohtupraktikast tulenevalt ei nõua kostja vastu kahju hüvitamise hagi esitamine üldkoosoleku otsust. Hagi esitamise hetkeks ei olnud kostja hageja juhatuse liige. Hagi läbi vaatamata jätmise määrus on üllatuslik, kuna kohus oleks pidanud andma hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Edasine menetluse käik
2. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2 Ringkonnakohtu seisukoht

1. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu 24.08.2017 määrus tuleb tühistada. Tsiviilasi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
2. Praegusel juhul on korteriühistu esitanud oma endise juhatuse liikme vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagi, mille maakohus jättis läbi vaatamata põhjendusel, et hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki, sest puudub MTÜS § 19 lg 1 p-s 4 sätestatud hageja üldkoosoleku otsus kostjaga õigusvaidluse pidamiseks. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu.
3. Vaidlus puudub selles, et kostja oli hageja juhatuse liige perioodil 05.02.2010-11.06.2014 (I kd tl 17). Hageja esitas hagi maakohtule 29.04.
4. MTÜS § 19 lg 1 p 4 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse mh juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tegemist MTÜS § 19 lg 1 p-s 4 sätestatud vaidlusega, kuivõrd see on seotud hageja endise juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamisega. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-43-13 selgitanud endise juhatuse liikme vastu hagi esitamise võimalust olukorras, kus üldkoosoleku otsus hagi esitamiseks puudub, kuid tulundusühistuseaduse (TÜS) § 39 p 8 näeb ette, et üldkoosoleku pädevuses on mh juhatuse või nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses ühistu esindaja määramine. Viidatud lahendi punkti 37 kohaselt ei hõlma TÜS § 39 p-s 8 sätestatu õigusvaidluste pidamist juhatuse ja nõukogu endiste liikmetega. Kõnealune säte räägib üksnes juhatuse või nõukogu liikmest, mitte aga endisest liikmest (vrd nt pankrotiseaduse § 19 lg 3). Isik on juriidilise isiku juhtorgani liige volituste tekkimisest kuni nende lõppemiseni. TÜS § 39 p 8 eesmärk on vältida võimalikku huvide konflikti juhatuse või nõukogu liikme ja ühistu vahel (vrd ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-170-10, p 13). Sellisest huvide konfliktist ei saa aga rääkida olukorras, kus isik, kellega ühistu õigusvaidlust peab, ei kuulu enam ühistu juhtorganitesse ega saa seeläbi ühistu tahet mõjutada. Ringkonnakohus leiab, et Riigikohtu eeltoodud seisukohad kehtivad analoogselt ka MTÜS § 19 lg 1 p 4 tõlgendamisel praeguses vaidluses, s.o juhul, kui korteriühistu esitab hagi oma endise juhatuse liikme vastu.
5. Eeltoodud põhjendustel asub ringkonnakohus seisukohale, et MTÜS § 19 lg 1 p 4 ei ole asjas kohaldatav ega piira hageja õigust esitada hagi kostja vastu. Hagi läbivaatamata jätmine

§ 423

lg 2 p 2 alusel ei olnud põhjendatud ja tsiviilasi tuleb saata menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule. 11. Ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse (

§ 427teine lause).

Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada (

§ 173lg 3 teine lause).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 3