Obsah (4)

§ 199§ 2101§ 2011§ 38

Väärteoasi nr 4-17-4489 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2017. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-4489 Kohtunik Raina Pärn Taotluse esitaja Tartu Van

§ 199

lg 3 ja § 205 lg 1 alusel kuulub arest täitmisele viivitamata ja karistuse algust arvestada käesoleva määruse kuulutamisest alates. Välja mõista Janek Jõemetsalt riigituludesse sundtoomise kulu 24 (kakskümmend neli) eurot 70 senti. Menetluskulud tuleb tasuda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99917700080505 ja selgituseks „väärteoasi nr 4-17-4489, sundtoomise kulu“. Määrus toimetada kätte Janek Jõemetsale, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile ja kohtutäitur Jane Rumjantsevale ning teadmiseks edastada Tartu arestimajale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalikult määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK 16.07.

1. a otsusega määras Politsei- ja Piirivalveamet Lõuna prefektuur väärteoasjas nr 2780,15,005646 Janek Jõemetsale KarS § 218 lg 1 rikkumise eest karistuseks rahatrahvi 20 trahviühikut, s.o 80 eurot (tl 4-5). Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta on jõustunud 03.08.
2. a. 29.08.
3. a edastati kohtule Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus Janek Jõemetsale asenduskaristuse kohaldamiseks. Avalduse kohaselt ei tasunud süüdlane rahatrahvi vabatahtlikult ja seega alustati tema suhtes täitemenetlust. 01.08.
4. a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest (tl 3). Sellest ja juhindudes KarS §-st 72 ja TMS § 201 palub kohtuväline menetleja kohtul otsustada tasumata rahatrahvi summas 80 eurot asendamine arestiga. Kohus pidas asjas kohtuistungi 20.09.
5. a. Janek Jõemets selgitas kohtuistungil, et ta on valmis tegema üldkasulikku tööd. Tartu Maakohtu 27.09.
6. a määrusega asendati KarS § 72 lg 1,2 ja § 69 lg 1 alusel Janek Jõemetsale määratud rahatrahv 20 trahviühikut 5 tunni üldkasuliku tööga. Kohus määras ülskasuliku töö tegemise tähtajaks 2 nädalat kohtumääruse jõustumisest arvates. Kohtumäärus jõustus 13.10.
7. a. 27.10.
8. a saabus kohtusse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne taotlusega pöörata karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametnik leppis Janek Jõemetsaga telefoni teel eelnevalt kokku, et Janek Jõemets tuleb 25.10.
9. a kriminaalhooldaja vastuvõtule, koostatakse ajakava ja kohe samal päeval sooritab töö SA-s Jõgeva Spordikeskus. Kokku oli lepitud tööandja esindajaga ja koostatud ajakava. Janek Jõemets kohale ei ilmunud, samuti polnud ta esialgu kättesaadav telefoni teel. Mitmekordse helistamise tulemusena vastas kõnele ja väitis, et on haigestunud, kuna käis poolpaljalt kalal ja külmetus. Haigeks oli jäänud seega juba nädalavahetusel. Lepiti kokku, et Janek Jõemets tuleb 26.10.
10. a hommikul ja teeb 5 tundi tööd ära, samuti helistab juhendajale ja teavitab 25.10.
11. a tööle mitteilmumise põhjustest. Jõgeva Spordikeskuse juhataja Priit Toru sõnul ei ole Janek Jõemets temaga ühendust võtnud. 26.10.
12. a ei ilmunud Janek Jõemets kriminaalhooldaja vastuvõtule ega läinud üldkasuliku tööd sooritama. Kriminaalhooldaja püüdis Janek Jõemetsa telefoni teel tabada, kuid asjatult. Hiljem laekus Janek Jõemetsalt SMS, et ta on haige. Kriminaalhooldaja hinnangul ei väärtusta Janek Jõemets temale kohtu poolt antud võimalust kanda karistust vabaduses ja töötada kogukonna heaks, motivatsioon ja kohusetunne puudub, telefonikontaktid toimuvad kriminaalhooldaja initsiatiivil. Kuna Janek Jõemets ei ole asunud üldkasulikku tööd sooritama, pole teavitanud omal algatusel kriminaalhooldajat ja juhendajat takistavatest teguritest, samuti pole esitanud tõendit ega teatist arstilt, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata karistus 5 tunni üldkasuliku töö osas täitmisele. 2 Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 07.11.
13. a kell 15.
14. Kohtukutse edastati Janek Jõemetsale e-posti teel, kättesaamiskinnitus puudub, ja posti teel, väljastusteate kohaselt ei viibinud kohal. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja määras uueks kohtuistungi ajaks 15.11.
15. a kell 11.
16. Kohtukutse edastati Janek Jõemetsale allkirja vastu, lisaks telefoni teel. Kohtuistungile Janek Jõemets ei ilmunud, samuti ei teatanud ilmumata jäämise põhjustest. Tartu Maakohtu 15.11.
17. a määrusega kohaldati Janek Jõemetsa suhtes sundtoomist kohtuistungile 22.11.
18. a kell 09.
19. 22.11.
20. a kohtuistungile Janek Jõemetsa ei ilmunud. Politsei- ja Piirivalveameti vastuskirja kohaselt oli Janek Jõemetsa elukoha kontrollimisel uks lukus ja majas liikumist ei olnud. Piirkonna sotsiaalhooldustöötaja sõnul ei ole Janek Jõemetsa Vaimastveres nähtud alates kuu algusest. Tartu Maakohtu 22.11.
21. a määrusega kohaldati Janek Jõemetsa suhtes sundtoomist kohtuistungile 06.12.
22. a kell 09.
23. 06.12.
24. a kohtuistungil selgitas Janek Jõemets, et tal on üldkasulik töö tegemata. Töö on tegemata, kuna ta sai tööd. Kriminaalhooldajale valetas ta haiguse kohta, ei julgenud kõnesid vastu võtta. Samuti teadis Janek Jõemets, et teda otsitakse taga. Janek Jõemets soovib, et talle antakse veel üks võimalus. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus aresti täitmisele pööramiseks tuleb rahuldada.

§ 2101

lg 1 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele.

§ 2011

lg 2 sätestab, et üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdlasele kohtuotsusega mõistetud aresti täitmisele pööramise KarS § 69 lg 6 järgi otsustab süüdlase elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lg-s 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Janek Jõemetsale määratud rahatrahv asendati Tartu Maakohtu 27.09.

1. a määrusega 5 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 2 nädalat kohtumääruse jõustumisest arvates. Kohtumäärus jõustus 13.10.
2. a. Taotlusest ja Janek Jõemetsa selgitustest järeldub, et Janek Jõemetsale anti võimalust teha üldkasulikku tööd – tal oli kriminaalhooldajaga ühendus, kokku lepitud kindlad ajad ja kohad. Sellele vaatamata ei pidanud Janek Jõemets kokkulepetest kinni ja ei läinud kriminaalhooldaja vastuvõtule ning üldkasuliku töö tunde tegema. Janek Jõemetsa selgitusi arvesse võttes, puudusid tal igasugused mõjuvad põhjused üldkasuliku töö tegemata jätmiseks. Janek Jõemets ei võtnud ka hilisemalt ametnikega või juhendajaga ühendust. Samal ajal on Janek Jõemets olnud täielikult teadlik töö tegemise kohustusest ja selle tegemata jätmise tagajärgedest. Üldkasuliku töö tunde Janek 3 Jõemets käesolevaks ajaks teinud ei ole. Kohtu hinnangul näitab Janek Jõemetsa käitumine tema hoolimatut ja ükskõikset suhtumist talle mõistetud karistusse. Samuti on ta väljendanud oma käitumisviisiga soovi mitte kasutada võimalust kanda karistust vabaduses. Sellest tulenevalt ei ole kohtu arvates võimalik anda Janek Jõemetsale uut võimalust üldkasuliku töö tundide tegemiseks ja Janek Jõemetsale mõistetud arest tuleb pöörata täitmisele. Janek Jõemets on sundtoodud kohtuistungile. Kuivõrd Janek Jõemetsa kohaloleku tagamiseks väärteoasja arutamisel on kohus korduvalt pidanud kohaldama sundtoomist, puudub kohtul käesoleval ajal veendumus, et Janek Jõemets asuks hilisemalt ja vabatahtlikult määratavat asenduskaristust nõuetekohaselt täitma. Sellest tulenevalt peab kohus vajalikuks pöörata karistuse täitmisele viivitamata, s.o käesoleva määruse kuulutamisest alates. Menetluskulud Kohus on seisukohal, et Janek Jõemetsa sundtoomistega põhjustatud kulu tuleb välja mõista Janek Jõemetsalt.

§ 38

lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 2 kohaselt on kriminaalmenetluse kulud ka erikulud. KrMS § 176 lg 1 p 2 kohaselt on erikuluks muuhulgas sundtoomise kulu. KrMS § 173 lg 3 kohaselt hüvitab erikulud isik, kelle süül need on tehtud. Tartu Maakohus on 22.11.2017. a määrusega kohaldanud Janek Jõemetsa suhtes sundtoomist kohtuistungile. Sundtoomise kulude õiendist nähtub, et kui sundtoomine teostati väljaspool politseiasutuse struktuurüksuse asukohajärgset linna, on sundtoomise kulu 24,70 eurot. Kohtu hinnangul on kulu tekkinud Janek Jõemetsa enda süül, kuna Janek Jõemets, kohtuistungile ilmumata jätmisega, on käitunud menetlust takistavalt ja tema kohaloleku tagamiseks ei ole kohtul olnud muid võimalusi kui KrMS § 139 sätteid järgides kohaldada tema suhtes sundtoomist. Eeltoodust tulenevalt tuleb sundtoomise kulu summas 24,70 eurot välja mõista Janek Jõemetsalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4