RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet
) § 7 lg 3, mille kohaselt juhtumitel, kui kahju põhjustab menetlusõiguste süülise rikkumisega kohus, vastutab riik riigivastutuse seaduse kohaselt. Riigikohus on varem leidnud, et kõnealust sätet tuleb tõlgendada kitsalt.
§ 7
lg 3 erand hõlmab üksnes kohtu tuumikfunktsiooni ehk õigusemõistmist materiaalses tähenduses. Menetlustoimingute tegemiseks nõutavad kohtu load peavad kohtueelses kriminaalmenetluses tagama põhiõiguste ennetava kaitse ega ole seetõttu käsitatavad õigusemõistmisena materiaalses tähenduses (nt isikute süüküsimuse ja karistamise otsustamine kriminaalmenetluses) ning on üldjuhul väljaspool riigivastutuse seaduse kohaldamisala. Seega saab
§ 7
järgi hüvitada kohtumääruse alusel tehtud kohtueelse kriminaalmenetluse toimingutega süüliselt tekitatud õigusvastast kahju (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- juuni
- a määrus asjas nr 3113416, p 26).
- Kahju hüvitamise nõude esitamise õigust ei väära asjaolu, et A. Juganovi suhtes tehti süüdimõistev kohtuotsus. SKHK § 7 võimaldab kahju hüvitamist sõltumata süüasja 4
(6)4 1-16-2675 116-2675 lõpptulemusest, kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust. Menetlusõiguste rikkumine on käesolevas asjas tuvastatud Riigikohtu määrusega asjas nr 3111916, milles leiti, et maa- ja ringkonnakohtu määrus ei vastanud nende tegemise ajal seadusest tulenevatele nõuetele, s.t nad olid õigusvastased. Süü puudumise tõendamise kohustus lasub
§ 7lg 2 kohaselt menetlejal, kes seda praegusel juhul teinud ei ole.
20. Samuti on täidetud
§ 11
lgst 2 tulenev mittevaralise kahju hüvitamise eeldus – isikult on süüteomenetluses võetud vabadus.
§ 11lg 3 kohaselt mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse.
Mittevaraline kahju hüvitatakse rahas ulatuses, milles see ei ole heastatav muude vahenditega, sealhulgas eksimuse tunnistamise ja vabandamisega.
§ 11
lg 4 sätestab, et vabaduse võtmise korral hüvitatakse mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Statistikaameti andmetel oli
- aasta IV kvartali keskmine brutokuupalk 1182 eurot (https://www.stat.ee/stat-keskmine-brutokuupalk). Seega on päevamäära suuruseks 39 eurot 40 senti. Perioodile
- oktoober 2015 –
- aprill 2016 vastab päevamäära alusel arvutatud hüvitis 7131 eurot 40 senti. 21.
§ 9lg 2 kohaselt võib menetleja seaduse 3.
peatükis sätestatud hüvitise suurust muuta, kui see hüvitis ei ole õiglane, arvestades üksikjuhtumi olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. See säte hõlmab endas nii suurendamise kui ka vähendamise võimalust.
§ 11
lgs 4 toodud hüvitismäär ei ole sätestatud piirmäärana, vaid juhisena tüüpjuhtumite lahendamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi
- septembri
- a otsus asjas nr 3313216, p 16). Hüvitise summa kindlakstegemine on õigusliku hinnangu andmine, mille saab lahendada ka Riigikohus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- juuni
- a määrus asjas nr 3113416, p 25).
- KarS § 68 lg 1 kohaselt arvestatakse eelvangistus karistusaja hulka. Käesolevas asjas nõutakse vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitist perioodi eest, mis on loetud A. Juganovi karistuse kandmise aja hulka. Kolleegiumi hinnangul ei piisa praeguses asjas mittevaralise kahju heastamiseks eksimuse tunnistamisest (
§ 11lg 3), kuid kahju tekkimise asjaolud, sh see, et kõnealune periood on arvatud A.
Juganovi karistusaja hulka, tingib hüvitise suuruse vähendamise ligikaudu 30 protsendini
§ 11
lgs 4 sätestatud hüvitise määrast.
§ 11
lg 4 alusel arvutatud hüvitise määrast tuleb seega välja mõista hüvitis summas 2150 eurot.
- Otsuse punktides 16–22 toodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 pst 7, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
- augusti
- a ja Viru Maakohtu
- märtsi
- a otsuse osas, milles jäeti kaitsja taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata. Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab Eesti Vabariigilt A. Juganovi kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 2150 eurot.
- Kuivõrd kassatsioonimenetluses tehakse KrMS § 361 lg 1 ps 7 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud KrMS § 186 lg 1 kohaselt riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsja esitas
- novembril 2017 Riigikohtule taotluse määrata tema poolt A. Juganovile osutatud õigusabi eest riigi õigusabi tasu suuruseks 576 eurot (sh käibemaks 96 eurot). Kolleegium leiab, et taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Riigi õigusabi seaduse § 22 lg 7 kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud 5
(6)5 1-16-2675 116-2675 hüvitamisele kuuluvad kulud. Kaitsja taotleb osaliselt kaitsetasu suurendamist 100% võrra. Justiitsministri
- juuli
- a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 2 lg 1 kohaselt võib kohus, uurimisasutus või prokuratuur riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada
- peatükis riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 300 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas. Kohtuistungil osalemise tasu ei suurendata. Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist eriliselt töömahuka asjaga. Kaitsja taotletud tasu on põhjendatud ringkonnakohtu otsusega tutvumise ja kassatsioonkaebuse koostamise eest 4 tunni ulatuses summas 192 eurot (sh käibemaks 32 eurot). (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)6