Obsah (7)

§ 178§ 179§ 180§ 183§ 189§ 191§ 192

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-17-4410 Määruse tegemise aeg ja koht 30. november 2017. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Y. F.i pankrotiavaldus Menetlustoiming Kompromiss

§ 178

lg 1 kohaselt kompromiss on võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises. Kompromissotsuse teeb võlausaldajate üldkoosolek. Kohus otsustab kompromissi kinnitamise, tehes selle kohta määruse (lg 3).

§ 179lg 1 1.

lause kohaselt kompromissettepanekus määratakse, mis ulatuses ja mis tähtpäevaks võlgnik tasub võlad. Kompromissettepanekus tuleb põhjendada, et võlgnik suudab oma võlad selles ulatuses ja selleks tähtpäevaks tasuda. 9. Pankrotihalduri seisukoha ja võlausaldajate üldkoosoleku protokolli kohaselt kinnistusraamatus on Y. F.i nimele registreeritud kaasomandina ½ osas korteriomand Jõhvis, xxx, registriosa nr xxx, elamumaa 100%, 494/15857 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 4, üldpinnaga 49,4 m2; kaasomandi teostamine on kitsendatud teiste korteriomandite koosseisu kuuluvate reaalosadega seotud õigustega. Korteriomandi teise ½ osa kaasomanikuks 4 on võlgniku ema Z. F., kes elab samuti nimetatud korteris koos võlgniku ja viimase abikaasa S. F.ga. Kinnistusraamatu III jaos on kehtiv keelumärge võlgniku mõttelisele osale käsutamise keelamiseks Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu), kasuks. Kinnistusraamatu IV jakku on kantud hüpoteek summas 16 085 eurot Bigbank AS kasuks. Halduri hinnangul ei moodusta võlgniku osa korteriomandis abikaasade ühisvara, kuna tegemist on pärimise teel saadud varaga. Ühisvara jagada ei ole. Kompromissotsuse vastuvõtmise korral jääb eelnimetatud korteriomand müümata ning Y. F. tasub enda ja leibkonna liikmete sissetulekute arvel menetluskulud ning võlausaldajate nõuded kompromissis kirjeldatud viisil. 10.

§ 180

lg 1 sätestab, et kompromiss tehakse võlausaldajate üldkoosolekul kõigi võlgniku vastu suunatud nõuete kohta (kompromissotsus), mis olid olemas kompromissi tegemise ajaks. Kompromissotsuses märgitakse kompromissi kehtivuse tähtaeg. Kompromissotsuse saab teha pärast nõuete kaitsmist (lg 2). Kompromiss on tehtud, kui selle poolt hääletab vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast (lg 3).

1. Võlausaldajate üldkoosoleku protokolli kohaselt on Y. F.i pankrotihaldur kõikidele võlausaldajatele, kelle nõuded olid 11.09.
2. a nõuete kaitsmise koosolekul kaitstud, kompromissettepaneku 27.10.
3. a ning kõik võlausaldajad on kirjalikult teatanud oma nõustumusest esitatud kompromissettepanekuga. Võlausaldajate üldkoosolekul osales üks võlausaldaja, Bigbank AS, kellel on 16 085 häält ning kes otsustas kompromissi poolt. Kõikidel võlausaldajatel kokku on 19 539 häält. 12.

§ 183

lg 2 sätestab, et kohus ei kinnita kompromissi, kui kompromissi tegemisel ei ole järgitud käesolevas seaduses sätestatud nõudeid või kui kompromiss on tehtud pettuse mõjul. Kohus

§-s 183 lg 2 nimetatud asjaolusid tuvastanud ei ole.

1. Pankrotiseaduse § 184 sätestab, et kompromissi kinnitamise määrusega lõpetab kohus pankrotimenetluse (lg 1). Määruse alusel saab võlgnik tagasi vara valitsemise õiguse ja vara müük lõpetatakse. Vara müügist laekunud raha, mis ei ole võlausaldajale üle antud, antakse võlgnikule (lg 2). Võlgnikule läheb üle kohustus täita massikohustused ning tasuda pankrotimenetluse kulud (lg 3). Pankrotimenetluse lõpetamisel kompromissotsuse kinnitamisega ei vabastata haldurit ja pankrotitoimkonna liikmeid ning neil on käesoleva seaduse §-des 188–190 nimetatud õigused ja kohustused (lg 4). Kompromiss ei vabasta võlgnikuga kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutav isik on kohustuse täitnud, on tal võlgniku suhtes tagasinõudeõigus üksnes ulatuseni, milles võlgnik vastutaks kohustuse täitmise eest kompromissi järgi (lg 5). Kohtu poolt kinnitatud kompromiss on täitedokument pankrotimenetluses tunnustatud nõuete suhtes. Kui kompromiss seisneb võlgade tasumise tähtaja pikendamises, ei saa kompromissis nimetatud tähtaja jooksul maksma panna nõudeid, mille suhtes kompromiss on tehtud (lg 6).
2. Kompromissi täitmise üle teostab järelevalvet haldur (

§ 189lg 1).

Kui haldur tuvastab, et võlgnik ei suuda täita nõudeid, mille suhtes kompromiss kehtib, peab ta sellest viivitamata kohtule teatama (

§ 189lg 4).

15. Haldur on kohustatud esitama kohtule kompromissi kehtivuse ajal igal aastal aruande oma tegevuse ja kompromissi täitmise kohta (

§ 189lg 5).

Esimene aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt 31.12.

1. a. 5
2. Kompromissi kehtivuse ajal ei saa esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille suhtes kompromiss kehtib (

§ 191lg 1).

Kui kompromissi kehtivuse ajal esitatakse võlgniku suhtes pankrotiavaldus nõude alusel, mille suhtes kompromiss ei kehti, kaasab kohus pankrotiavalduse läbivaatamisele kompromissi täitmise üle järelevalvet teostava halduri, kellele ta võib ülesandeks teha käesoleva seaduse §-s 22 nimetatud ülesannete täitmise. Sel juhul on halduril ajutise halduri õigused ja kohustused (

§ 191lg 2).

Kui kohus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tuvastab, et kompromissis ettenähtut arvestades on siiski alused võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, tühistab kohus kompromissi ja taastab pankrotimenetluse, tehes selle kohta määruse (

§ 191lg 3).

17.

§ 192

lg 1 kohaselt võlausaldajad, kelle nõudeid kompromiss puudutab, võivad ka pärast kompromissi tähtaja möödumist oma kompromissi ajal rahuldamata jäänud nõuded kompromissis kokkulepitud ulatuses maksma panna. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 6