Obsah (5)

§ 424§ 70§ 69§ 75§ 66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. detsember 2017, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-13724 (11260105433) Kohtulahend Tartu Maakohtu 13. detsembri 2011 otsus V

§ 424

järgi ja karistamises rahalise karistusega 200 päevamäära, s.o 640 eurot Täiteasi nr 193/2013/147 Menetlus kohtus rahalise karistuse asendamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Avaldaja sissenõudjana Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu Avaldaja esindaja Riigi Tugiteenuste Keskuse volitatud esindajana riiginõuete osakonna jurist Elen Eigo Aunbaum (e-post elen.eigo-aunbaum@rtk.ee) Süüdimõistetu võlgnikuna Valentin Šutov (isikukood 35607136020; elukoht xxxxx x xxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtutäitur Sirje Tael RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 417 lg 3 ja karistusseadustiku (

) § 69, § 70, kohus määras:

1. Rahuldada Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) avaldus rahalise karistuse asendamiseks.
2. Tartu Maakohtu
3. detsembri 2011 otsuse täitmiseks: 2.1 asendada

§ 70

alusel Valentin Šutovile mõistetud tasumata rahaline karistus 200 päevamäära vangistusega 66 (kuuskümmend kuus) päeva; 2.2 jätta vangistus 66 päeva täitmisele pööramata ja asendada see üldkasuliku tööga 66 (kuuskümmend kuus) tundi; 2.3 määrata Valentin Šutovile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6 (kuus) kuud alates kohtumääruse jõustumisest; 2.4

§ 69

lg 4 alusel peab Valenti Šutov üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 1 sätestatule: - elama kohtu määratud alalises elukohas –xxxxx x xxxxx xxxx . - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1. Seoses asenduskaristuse kohaldamisega saata määrus täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele ning teadmiseks süüdimõistetule, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja kohtutäiturile. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtumäärusele Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED I Asjaolud
2. Tartu Maakohtu 13.12.2011 otsusega tunnistati Valentin Šutov süüdi

§ 424järgi ning karistuseks mõisteti rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 640 eurot.

Kohtuotsus on jõustunud 29.12.

1. Sissenõudja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) esitas 30.03.2016 avalduse asenduskaristuse määramiseks. Avalduses palub sissenõudja otsustada Täitemenetluse seadustiku § 206 lg 2 sätete alusel avalduses toodud rahalise karistuse asendamine. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid.
2. Süüdimõistetu Valentin Šutov on 06.12.2017.a. kohtus ära kuulatud. Ärakuulamisele ta kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu kinnitas kohtuistungil, et avalduses esitatud rahaline karistus on tasumata, kuna tal ei ole püsivalt tööd olnud. Käesoleval hetkel tal tööd ei ole, kuna keegi ei taha teda tööle võtta. Valentin Šutov nõustus asenduskaristusena üldkasuliku töö tegemisega, tervis on korras ja ta on võimeline üldkasulikku tööd tegema. II Kohtu põhjendused Kohtul tuleb lahendada asenduskaristuse kohaldamine. Kohus leiab, et avaldus rahalise karistuse asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 417 lg 3 järgi, kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või varalise 2 karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Rahalise või varalise karistuse asendamisest teavitab kohus süüdimõistetut ja kohtutäiturit.

§ 70

lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku §-s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga. Tulenevalt

§ 70lg-st 2 vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust.

Tartu Maakohtu 13.12.2011.a. otsuse (tl 19-20p) kohaselt on Valentin Šutov kohustatud tasuma rahalise karistuse 200 päevamäära s.o 640 eurot

§ 66

lg 1 alusel ositi ühe aasta jooksul, mitte vähem kui 50 eurot kuus, alates 2012.a. jaanuarikuust. Süüdimõistetu Valentin Šutov ei ole rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud ja rahalise karistuse täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Täitemenetlus süüdimõistetu suhtes on algatatud 01.03.2013. Süüdimõistetul vara puudumine rahalise karistuse tasumiseks nähtub kohtutäituri esitatud avaldusest (tl 24). Tulenevalt sissenõudja avalduses esitatud asjaoludest ja süüdimõistetu ärakuulamisest kohtus nähtub usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et süüdimõistetul on tasumata rahaline karistus 200 päevamäära 640 eurot. Kohus ei tuvastanud karistuse asendamist välistavaid asjaolusid. Võttes arvesse, et süüdimõistetu ei ole enam kui viie aasta jooksul rahalist karistust ära tasunud, puudub kohtul veendumus, et ta hakkaks edaspidi rahalist karistust tasuma. Seega on põhjendatud sissenõudja avalduse rahuldamine. Valentin Šutovile mõistetud rahalisest karistusest on tasumata 200 päevamäära, kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust, mistõttu süüdimõistetu asenduskaristuse pikkuseks kujuneb 66 päeva vangistust.

§ 69lg 1 kohaselt vastab ühele vangistuspäevale üks tund üldkasulikku tööd.

Valentin Šutov andis kohtuistungil nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, lähtudes eeltoodust peab kohus

§ 70

alusel ja

§ 69

lg 1 kohaselt võimalikuks asendada süüdimõistetu poolt tasumata rahaline karistus vangistusega ja see omakorda süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga kestusega 66 tundi (200 : 3 = 66 päeva = 66 tundi).

§ 69

lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud. Tähtaja määramisel arvestab kohus sellega, et süüdimõistetu jõuaks talle asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö ära teha Arvestades määratud üldkasuliku töö tundide arvu peab kohus mõistlikuks määrata Valentin Šutov ile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kuus kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus märgib, et üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel tuleb süüdlasel minna vangistust kandma.

§ 69

lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab Valentin Šutov järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule.

§ 75

lg 1 kohaselt on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxx x xxxxx ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Asja kohtus menetlemisel menetluskulusid ei esinenud. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4