← Eesti

1-15-5143/123

Obsah (7)§ 76§ 199§ 266§ 64§ 65§ 54§ 55

1-15-5143 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.12.2017. a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-5143 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Ave

§ 76lg 3 ja Kr

MS § 432 lg 3 alusel Vangla taotlus Janis Skopecsi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks rahuldada. RESOLUTSIOON 2. KrMS § 426 lg 3 alusel loobuda

§ 76alusel Janis Skopecsi suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest.

  1. Saata Janis Skopecs koheselt välja Eesti Vabariigist.
  2. KrMS § 180 alusel mõista Janis Skopecsilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 96 € (üheksakümmend kuus eurot), mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse Janis Skopecsile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Janis Skopecsile, Läti Vabariigi Suursaatkonnale s ning Politsei ja Piirivalveametile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse teinud kohtule. Määruse asjaolud ja motiivid Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 09.01.
  3. a kohtuotsusega 1-15-5143 tunnistati Janis Skopecs süüdi

§ 199lg 2 p 1, 8, 9 järgi ja karistati teda 5-aastase vangistusega.

Süüdi tunnistati Janis Skopecs

§ 266

lg 2 p 1 järgi ja karistati teda 3-aastase vangistusega.

§ 64

lg 1 kohaselt loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust.

§ 65lg 1 kohaselt arvestati Pärnu Maakohtu 10.11.2015.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3420 mõistetud karistus 3 aastat vangistust kaetuks käesolevas asjas mõistetava karistusega ning loeti liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

§ 54

lg 1 alusel kohaldati Janis Skopecsile lisakaristusena väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 5-aastaks, millise lisakaristuse tähtaega arvestada

§ 55alusel alates isiku Eesti Vabariigist väljasaatmisest.

Vangla esitas 08.11.

  1. a Harju Maakohtule taotluse Läti Vabariigi kodaniku Janis Skopecsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vangistuse jooksul Vanglas ei ole Janis Skopecs resotsialiseerivates programmides osalenud, kuid temaga on läbi viidud igakuiseid inspektor-kontaktisiku vestlusi. Sotsiaaltöötajaga on kinnipeetavaga vestlenud seoses tema üleandmise menetlusega karistuse kandmise jätkamiseks kodakondsusriigis. Janis Skopecsil distsplinaarkaristused puuduvad. Kriminaalhooldusametniku 23.10.
  2. a antud hinnangu kohaselt Janis Skopecsil teadaolevalt peale vabanemist puuduvad Eestis nii elamispind kui ka töökoht ning lähedastest on tal ema ja vend, kes mõlemad elavad Lätis.
  3. a maikuus on alustatud üleandmise menetlust karistuse kandmise jätkamiseks kodakondsusriigis. Juhul kui kohus peab vajalikuks Janis Skopechi ennetähtaegselt vabastada, siis tulnevalt asjaolust, et kinnipeetav on väljasaadetav KrMS § 426 lg 3 kohaselt tema suhtes käitumiskontrolli ei kohaldata. Prokurör ei toeta Janis Skopecsi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 426 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik määruses loobuda karistusseadustiku § 76, 761 või 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. Kohus leiab, et Janis Skopecsi on võimalik karistuse kandmiselt vabastada ennetähtaegselt. Asja materjalidest nähtuvalt on karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud. Vangistuse jooksul ta distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kohus leiab, et käesoleval ajal ei ole Janis Skopecs ühiskonnale ohtlik ja sellest tulenevalt ei ole mingeid takistusi tema ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Pärast vabanemist kuulub Janis Skopecs koheselt väljasaatmisele Eesti Vabariigist. Kriminaalhooldusametnik ei saa teostada kriminaalhooldust välisriigis, seega tema resotsialiseerimise võimalus käitumiskontrolli kaudu ei ole võimalik ning ühtlasi puudub edaspidiselt kontroll isiku tegevuse, käitumise ja elukorralduse üle, kuna isik on kinnipidamisasutusest vabanemisel Eesti Vabariigist väljasaadetava staatuses. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.