(7)V.Latohhin selgitas, et ta soovib vabaneda enne tähtaega ja loodab lähedaste toetusel hakata elama seadusekuulekalt. Ta soovib loobuda lõplikult narkootikumidest. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et V.Latohhin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isikul on omandatud põhiharidus. Isik on vanglas osalenud sõltlastele mõeldud rühmas ja sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning ITK vetlustel psühholoogiga. Lisaks on isik töötanud vangistuses majandustöödel. Isikul on toetavad suhted lähedastega. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on käesoleval ajal 2 kehtivat kriminaalkaristust. Isiku kõik kuriteod on erinevad, kuid seotud materiaalse kasu saamise eesmärgiga ja narkootilisteainete tarbimisega. V.Latohhin ei ole vägivalda kasutanud. Hetkel kannab karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Varasemalt on karistatud ka varguse, asja omavolilise kasutamise ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kinnipeetava kuritegude soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Kehtivaid väärteokaristusi on süüdimõistetul 29 ja need on mõistetud NPALS § 15

(1), ÜTS § 85 lg 1, ÜTS § 54

(7)lg 1, KarS § 218 lg 1 järgi. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna isik on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning karistus pöörati täitmisele. Seega kohus on seisukohal, et isik ei ole varasematest karistusest järeldusi teinud ning järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. V.Latohhini on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti väärteokorras. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. V.Latohhini puhul on tegemist narkosõltlasega, kes on kahel korral viibinud ravil, kuid vaatamata sellele on tekkinud tagasilangus ning kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Süüdimõistetu omab elamisloa kaarti kehtivusega kuni 10.02.2020. 4

(7)Samas tuleb positiivseks lugeda, et süüdimõistetul on olemas toetav tugivõrgustik ema, kasuisa ja õe näol. V.Latohhinil on olemas vabanemisjärgne elukoht. V.Latohhin on vanglas osalenud taasühiskonnastavates tegevustes ja töötanud vanglas majandustöödel. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib V.Latohhin elama asuda xxx. Korter on ostetud kinnipeetavale tema vanemate poolt ning antud koretrituba on rahuldavas korras ja selles on olemas esmavajalik sisustus. Köök ja WC asuvad koridori peal ühiselt. Pesemisvõimalused kortermajas puuduvad. Positiivse asjaoluna tuleb arvestada, et kinnipeetava ema ja kasuisa on valmis isikut toetama mitterahaliselt, ostes isikule süüa ja esmatarbevahendeid. Seega on V.Latohhinil olemas toetav tugivõrgustik. Veel tuleb positiivseks lugeda, et käesoleva vangistuse jooksul on V.Latohhin läbinud sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja osalenud sõltlaste rühmas Lisaks loeb kohus positiivseks asjaoluks, et kinnipeetav on olnud vangistuse jooksul hõivatud majandustöödel. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul V.Latohhini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, mille ajal on isik kontrollnõudeid rikkunud ja talle mõistetud tingimuslik karistus on täitmisele pööratud oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohtu hinnangul on oluline asjaolu, et kinnipeetav eelneval katseajal tarvitas narkootilisi aineid ning katseajal oli tal kaks selle kohast rikkumist. Seega ei ole kohtu hinnangul välistatud, et isik vanglast vabanemise korral hakkab uuesti tarvitama narkootikume, mis on ka uue kuriteo toime panemise riskifaktoriks, kuna kõik isiku poolt sooritatud kuriteod on seotud narkootikumidega. Kuritegude soodusteguriks on alkohol ja narkootikumid. Ka ei saa jätta märkimata, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid ning narkosõltlasi. V.Latohhini endine elukaaslane N. S. on samuti narkosõltlane, kes kannab käesoleval hetkel vangla karistust. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kinnipeetava vanemad arvavad, et nende vaheline suhtlus ei ole katkenud. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Kohus märgib, et V.Latohhin on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kõik tema kuriteod on seotud materiaalse kasu saamise eesmärgiga ja uimastite tarbimisega. Hetkel kannab karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Tema kuritegude soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Vangla on kinnipeetava kohta koostatud hinnangus avaldanud, et V.Latohhin on ohtlik avalikkusele ühiskonnas ning ohustatud on turvaline liiklus ja rahvatervis. V.Latohhini puhul seisneb oht ühiskonna tervise 5

(7)ohustamises narkootikumide levikule kaasa aitamisega ja joobes juhtimisega. Kohus nõustub vangla hinnanguga, et oht on isiku suhtes kõige tõenäolisem, kui isik ei muuda oma narkootikumide ja alkoholi tarbimist, elustiili ja suhtlusringkonda ning et tema puhul suurendabriski alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning töötuse perioodid. Lisaks tuleks arvestada asjaolu, et kinnipeetaval on tasumata võlanõudeid 2791,61 eurot. Kohus leiab, et võlanõuded võivad tekitada kinnipeetavale majanduslike raskusi ja viia teda tagasilangusesse, mille tulemusel võib kinnipeetav hakata taas tarvitama narkootikume ja panna toime uue kuriteo. Vangla hinnangul näitavad kinnipeetava korduvad kuriteod ja narkootikumide tarvitamine seda, et isikul on puudulik probleemilahendamiseoskus. Kohtu hinnangul arvestades kinnipeetava varasemat karistatud ja tema ohtlikkust ühiskonnale tuleb järeldada, et isikul on juba välja kujunenud kindel, kriminaalne käitumismuster ja isik on ohtlik ühiskonnale. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske. Kohus leiab, et V.Latohhini kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 13.01.2018, seega karistuse ärakandmiseni on jäänud vähem kui kaks kuud. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, töötamine vangistuses majandustöödel, taasühiskonnastavates tegevustes osalemine vangistuses, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. 6

(7)Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd V.Latohhin on korduvalt kriminaalkorras karistatud, näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetav kannab karistust I astme rahvatervisevastase (narko-)kuriteo toimepanemise eest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu, tervise ja vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Vadim Latohhinile temale Viru Maakohtu 27.06.2014 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7