KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoobril 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-7876 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär, tõlk Ingrid Koddo, Riina Palmi Prokurör Margit Luga (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Jaan Birjukov´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Jaan Birjukov, isikukood: 39001280246, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Asja läbivaatamise kuupäev RESOLUTSIOON Vladimir Sadekov 20.10.2017 avalikul kohtuistungil Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Jaan Birjukov talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.09.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jaan Birjukovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Jaan Birjukov on süüdi tunnistatud Tallinna Ringkonnakohtu 07.08.2013 kohtuotsusega KarS § 114 p 5 - § 25 lg 2 järgi ja karistati 9 aasta vangistusega. Karistuse kandmise algus 09.03.2013 ja lõpp 08.03.
- Jaan Birjukov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. 1
(4)Kinnipidamisasutusest Jaan Birjukovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama vanemate juurde aadressile xxx. Korteri omanikuks on kinnipeetava ema, vanemad on nõus Jaan Birjukovi elama asumisega nimetatud korterisse. Korter vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. Isikul on põhiharidus ja ta on õppinud Inglismaal Crawlwy kolledžis. Vanglas on omandanud müürsepa-plaatija eriala.riigikeele oskus B1 tasemel.. vanglas töötanud majandustöödel koristajana ja osalenud vangla tootmistööl puidutsehhi abitöölisena. Käesoleval ajal töötab vangla tööstuse komplekteerimistsehhis. Isiku sõnade kohaselt enne vangistust tegeles ettevõtlusega (metsamüük, raamatupidamisteenused). Oli mitme erineva firma omanik. Omab vähesel määral programmeerija ja disaineri tööoskusi. Vangistuses olles materiaalselt toetavad teda vanemad. Tasumata rahalisi nõudeid on 04.09.2017 seisuga 40 127,86 eurot. Isik avaldab soovi tulevikus kõik nõuded ära tasuda ning majandusraskustest üle saada. Kuriteo sooritas laenu tagasimaksmise kohustustest vabanemiseks. Isiku toimetulekut enne kinnipidamist mõjutas soov hästi elada, kulutused olid silmnähtavalt suuremad kui ametlikud sissetulekud. Võimaliku vabanemise korral soovib tööle asuda xxx OÜ-s xxx. Tema lähivõrgustiku moodustavad vanemad, endine abikaasa ja tütar. Sugulaste ja tuttavate hulgas on aga ka kriminaalse taustaga isikuid (ka kannatanu), kellega kinnipeetav ei plaani suhteid katkestada. Isik võib olla nende poolt mõjutatav, kuna on võlgu võtnud mitmetelt eraisikutelt, samas ametlikku sissetulekut omamata. Oma toimetuleku probleemide lahendamiseks kasutas mõtlematult vägivalda üritades võlast vabanemiseks mõrvata võlausaldajast sugulast Enda sõnul tarvitas alkoholi harva. Läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Kriminaalkorras karistatud ühel korral. Tegu on avalikkusele kõrgohtliku isikuga. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 13%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 21%. Vangla ei toeta Jaan Birjukovi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx, mis kuulub tema emale. Korter vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele ning vanemad andsid oma nõusoleku antud elamispinnale Jaan Birjukovi elama asumiseks. Vanemad on nõus teda vabanemisel materiaalselt toetama. Jaan Birjukovi sugulaste ja tuttavate seas on kriminaalse taustaga isikuid. Jaan Birjukov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör pole nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsa arvamuse ning arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Jaan Birjukov tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendamata ja liialt ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse 2
(4)läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on esimest korda kriminaalkorras karistatud raske isikuvastase kuriteo eest. Distsiplinaakaristused puuduvad. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja töökoht, toetav lähivõrgustik. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus peab positiivseks seda, et isik on vangistuses olnud hõivatud tööga ja läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama vanemate juurde aadressile xxx. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes kannab karistust raske esimese astme isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Materjadest nähtub, et isikul on kriminaalse taustaga tuttavaid, kellega suhtlemist katkestad ei kavatse. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 08.03.2022, ärakandmiseks on veel üle 4 aasta ja 4 kuu vangistuse, mis on väga pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides, õppida ja käia tööl. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. J. Birjukovi ennetähtaegset vabanemist ei toeta ka vangla ja prokuratuur. 3
(4)Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Jaan Birjukovi temale Tallinna Ringkonnakohtu 07.08.2013 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 4
(4)