← Eesti

3-15-3211/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-3211 Haldusasi Aktsiaseltsi Uvic kaebu

§ 150

lg 1) ja järeldatud nende asjaolude põhjal õigesti, et vaidlusaluseid tehinguid ei ole toimunud ning nende tehingute objektiks olevat kaupa arvetel näidatud poolte vahel ei liikunud.

  1. Asjas ei leidnud tõendamist OÜ Macbond poolt kauba toimetamine kaebajale. Kaebusega ei ole ümber lükatud maksuhalduri kahtlust transpordi dokumentide võltsimisest. Samuti puuduvad CMRidel Hansa Project Ltd poolt kauba kättesaamist tõendavad elemendid. Seega ei ole teada kõigepealt see, kas ja kelle poolt arvetel näidatud kaup kaebajale üle anti ja kellele kaebaja kauba valduse väidetavalt üle andis ja lõppeks võõrandas (KMS § 7 lg 4). Seejuures ainuüksi laotöötaja kinnitus, et kaup kaebaja huvides ladustati, ei kinnita vaidlusalustel arvetel näidatud tehingupoole poolt tehinguosapooleks olemist. Lisaks võltsimistunnustega transpordidokumentide ja neil märgitud vedajate selgituste kõrvutamine kaebuses viidatuga tuleb tehingu osapoolte selgitusi pidada ebausaldusväärseks, sest vedajatel puuduvad mistahes mõistlikud motiivid asjas ebaõigete andmete esitamiseks ja valeütluste andmiseks, seevastu vaidlusaluste tehinguosaliste kohta seda väita ei saa. Ka Ühendkuningriigi maksuhalduril ei ole õnnestunud maksumaksja tehtud tehinguid tõendada ega tehingute toimumise kohta kinnitust saada. Asjaoluga, et kaebaja ei organiseerinud kauba transporti ei kauba soetamisel ega müügil, ei saa ümber lükata maksuhalduri järeldust, mille järgi arvetel näidatud tehinguid ei ole poolte vahel toimunud.
  2. Maksuotsusega ei ole kaebajale ette heidetud hoolsuskohustuse rikkumist, kuid samas võib väita, et hooletu käitumine eeskätt seoses võltsimistunnustega dokumentidega on asjaolusid arvestades tavapäratu ja ebausutav. Sellise iseloomuga kõrvalekaldumine seab kahtluse alla tehingu toimumise tervikuna. Näilisi tehinguid iseloomustabki asjaolu, et ilmnevad eksimused, mis tavapärastes majandustehingutes reeglina ei teki, sest dokumendid vormistatakse üksnes selleks, et hilisemaid kontrollijaid eksitada ning osapooled ei pea seetõttu vajalikuks dokumente põhjalikult kontrollida. Kaebaja ei ole ka nende kõrvalekallete kohta toonud ühtegi eluliselt usutavat põhjendust või selgitust, mis maksuhalduri kahtluse ümber lükkaks. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud maksuhaldur kontrollima ka hoolsuskohustuse rikkumist kaebaja poolt, sest maksuhaldur ei ole tuginenud maksu määramisel mitte kaebajapoolsele hoolsuskohustuse rikkumisele, vaid sellele, et näidatud poolte vahel ei ole tehinguid toimunud. 5

(9)
  1. Kaebaja väited puutuvalt vaidlusaluste tehinguosaliste majandustegevusse ei väära maksuhalduri seisukohti, sh OÜ Macbond käibe näitajad ei viita tavapärasele majandustegevusele, mille eesmärgiks oleks kasumi teenimine või asjaolu, et äriühingud ei ole maksuhaldurile kättesaadavad. Arve, mis ei kajasta tegelikku majanduslikku sooritust või kajastab seda valesti, ei vasta raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 punktis 3 ning KMS § 37 lg 7 punktis 5 sätestatud nõuetele. Selliste tehingute tulemusena tekitas AS Uvic endale õiguse kaupade soetamisel sisendkäibemaksu arvestada. Täiesti põhjendamatu on rääkida olukorras, kus kaebaja kajastab toimumata tehingut oma maksuarvestuses, heausksest käitumisest. Toimumata tehingu korral ei ole täidetud ükski KMS § 29 lg 1 ja 31 lg 1 tingimus, sest isegi formaalselt nõuetele vastav arve ei vasta tegelikult nõuetele. Kui tehingu majanduslik sisu on märgitud ebaõigesti, siis pole tegemist nõuetekohase algdokumendiga. Järelikult võib selline asjaolu olla piisavaks aluseks, et kohaldada TuMS § 51 lg 2 p
  2. Käesolevas asjas on maksuhaldur tuvastanud, et arvetel märgitud majandustehinguid ei toimunud.
  3. Kui arvetel kajastatud tehinguid tegelikult ei toimunud, langeb ära ka aegumise küsimus. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Hinnanud poolte seisukohti ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Maksuhaldur on piisava põhjalikkusega kogunud tõendeid, neid uurinud ja õigesti tuvastanud vaidlusaluste maksukohustuste aluseks olevad asjaolud. Kohus nõustub maksuotsuse ja MTA 04.08.2015 kontrollakti (edaspidi kontrollakt) nr 12.2-3/010594-37 põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (HKMS § 165 lg 2). Vaidlustatud maksuotsuses leitakse põhjendatult, et kaebaja ei ole tegelikkuses Macbond OÜ-lt toiduainetetööstuse seadmeid ostnud ega neid ka Hansa Project Ltd-le edasi müünud. Kuna see ei saanud toimuda kaebaja teadmata, kohaldub maksu määramisele ka 5-aastane aegumistähtaeg (maksukorralduse seaduse § 98 lg 1), mida maksuhaldur on järginud. Kaebaja on alusetult kajastanud nende äriühingute arveid oma käibemaksuarvestuses ja tegi Macbond OÜ arvete alusel ka väljamakseid, mille tegelik saaja ja eesmärk on teadmata. Kaebaja ei ole suutnud kummutada kogutud tõendite ja nende pinnalt tuvastatud asjaolude kogumist tekkivat veendumust, et majanduslikus mõttes tehinguid aset ei leidnud ning kaebaja kasutas lubamatult vaidlusaluseid arveid oma maksuarvestuses käibemaksukohustuse vähendamiseks ning ettevõttest raha maksuvabalt välja viimiseks ehk teisisõnu lubamatu maksueelise saamiseks.
  5. Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lõigetest 1 ja 3 tulenevalt on maksukohustuslasel õigus käibelt arvestatud käibemaksu vähendada teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluva käibemaksu (st. sisendkäibemaksu) võrra. Sisendkäibemaksu maha arvamise õigus eeldab, et kaup või teenus on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt. Antud juhul ei ole tõendamist leidnud, et vaidlusalust kaupa üldse ostetud ja müüdud oleks. Seega ei tõusetu siin küsimust sellest, kas kaupa müüs Macbond OÜ, vaid maksuotsuses on leitud, et tehingud olid tervikuna fiktiivsed, kuna nende alusel kaupa ei ostetud ega müüdud. Kohus nõustub nende järeldustega. Siinkohal ei ole põhjust kontrollakti ja maksuotsuse järeldusi hakata üle kordama, kuid kohus osundab nendest kõige olulisematele: 1) Kauba väidetava veo korraldanud sõidukite kasutajad eitavad teenuse osutamist Uvic AS-le ja Macbond OÜ-le, samuti teistele äriühingutele, kelle lähte- või sihtkohaks oleks olnud Uvic AS aadress, arvestades sõidukit liikumist oleksid tarneajad ebareaalselt lühikesed, ühel juhul on 20 tonni kaaluva veose teostajaks märgitud Citroen Berlingo (kandevõimega 750 kg), esineb ohtralt vigu ja ebatäpsusi CMR-ide vormistamisel. Kontrollakti lk 3-8 analüüsib maksuhaldur väga põhjalikult, miks CMR-idel märgitud sõidukid ei saanud vedu teostada ja järeldab põhjendatult, et CMR-id on võltsitud, sinna on märgitud valed auto registreerimisnumbrid ja ka vedajad ja seda varjamaks asjaolu, et vedusid tegelikult ei teostatudki. Vedusid ei teostatud aga seetõttu, et vaidlusalust kaupa ei ostetud ega müüdud; 6
(9)2) Kauba väidetavalt Uvic AS-le üle andnud Macbond OÜ laojuhataja K. K. ja kauba väidetavalt vastuvõtnud Uvic AS töötaja A. Š. seletused erinevad olulises osas (nt K. K. kinnitused transporditi kaup veoautodega, mille polnud haagiseid, A. Š. sõnul aga sadulveokite ja pehme kattega haagistega). 3) Kontrollakti lk-l 9 on maksuhaldur toonud välja vastuolud Macbond OÜ ja AS Uvic töötajate ütlustes, mis esinevad kauba pakkumise esitamises ja töötlemises; 4) Maksuhaldur on toonud kontrollaktis (lk 9-11) välja ka, et P&P Transtrade OY-l, Macbond OÜ-l ja Hansa Project Ltd-l puudub tavapärane majandustegevus, mistõttu Macbond OÜ ei saanud omada vaidlusalust kaupa ja seda kaebajale edasi müüa. Ka ei ole Macbond OÜ deklareerinud vaidlusalustelt tehingutelt käibemaksu, mis kogusummas oleks olnud 81 916,40 eurot. V. Vähil puudus reaalne kontroll Macbond OÜ tegevuse üle (vt V. Vähi ütlused). Ka äriühing, kellelt Macbond OÜ seadmed väidetavalt ostis – P&P Transtrade OY – ei ole Soome maksuametile kättesaadav ja tema käibedeklaratsioonidelt ei ole nähtunud kasumlikku tegevust. Ka kauba väidetav ostja Uvic OÜ-lt Hansa Project Ltd on alates oktoobrist 2012 Ühendkuningriigi maksuhaldurile kättesaamatu; 5) seadmete hind lepingutes ja muudes raamatupidamisdokumentides erineb mitmekordselt.
  1. Haldusasjas 3-3-1-39-03 leidis Riigikohus, et osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsuse kontrollimisel ei pea maksuhaldur tõendama, et kaebaja on osalenud maksupettuses. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu võib seda otseselt tõendavate asjaolude (nt. selle, et müüjale tasutud rahasummad jõudsid tagasi ostjani) tuvastamine olla praktiliselt võimatu. Seetõttu piisab, kui maksuhaldur põhjendab oma kahtlust, et kontrollitav maksukohustuslane on maksupettuses osalenud, et tema maksuarvestuse aluseks olevatel raamatupidamisdokumentidel kajastatud tehinguid tegelikkuses toimunud ei ole ning ta oli sellest teadlik. Sellisel juhul tuleb maksukohustuslasel tõendada tehingute tegelik toimumine, et maksuhalduri põhjendatud kahtlused hajutada.
  2. Vaidlust ei ole selles, et kontrollitaval perioodil oli nii kaebaja kui temaga väidetavalt tehinguid teinud isikud registreeritud käibemaksukohustuslastena. Samuti pole vaidlust selles, et vaidlusalused arved vastavad kõik formaalselt KMS §-s 37 ja raamatupidamise seaduses algdokumendile sätestatud nõuetele ning et nende eest on tasutud pangaülekannetega. Maksustamisel tuleb aga lähtuda tegelikest majanduslikest sooritustest, mitte aga üksnes nende kohta olemasolevatest formaalsetest dokumentidest. Arve, mis ei kajasta tegelikku majanduslikku sooritust või kajastab seda valesti, ei vasta raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 punktis 3 ning KMS § 37 lg 7 punktis 5 sätestatud nõuetele.

§ 83

lõikest 4 ning §-st 84 tulenevalt lähtutakse maksustamisel tehingute tegelikust majanduslikust sisust, ning neist sätetest tulenevalt on maksuhalduril õigus maksukohustuslas(t)e poolt mingil moel vormistatud tehingule anda maksustamise seisukohast teistsugune iseloom ehk tsiviilõiguslik tehing ümber kvalifitseerida. See tähendab, et kui tehingut tegelikult toimunud ei ole, ei saa sellel olla ka mingisuguseid maksuõiguslikke järelmeid ning kui tehingu sisuks on majanduslikus mõttes midagi muud kui see, mida maksukohustuslane kajastab oma raamatupidamisdokumentides, tuleb maksustamisel raamatupidamisdokumente eirata ning arvutada maksukohustus nii, nagu see oleks olnud, kui tehingut oleks raamatupidamisarvestuses kajastatud oma tegelikule majanduslikule sisule vastavalt. 30. Maksuhalduri kahtlust, et kontrollitav maksukohustuslane on osalenud maksupettuses, saab põhjendatuks pidada siis, kui maksuhaldur on menetluses nõuetekohaselt uurimispõhimõtet järginud ning sel moel kogutud tõendite põhjal on eluliselt usutavam see, et kontrollitav maksukohustuslane osales maksupettuses, kui see, et ta käitus ausalt. Kui see kahtlus on piisavalt põhjendatud, peab kontrollitav maksukohustuslane esitama omalt poolt täiendavad tõendid, mis maksuhalduri kahtlused ümber lükkavad või kinnitavad maksukohustuse seisukohast oluliste asjaolude esinemist sellistena, nagu maksukohustuslane need olevat väidab. Käesoleval juhul on maksuhaldur oma 7

(9)uurimiskohustust nõuetekohaselt täitnud ning tuvastanud eelnimetatud piisava hulga asjaolusid. Kaebaja seevastu ei ole esitanud täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid, et ta tegelikult ostis vaidlusalused seadmed Macbond OÜ-lt ja müüs need edasi Hansa Project Ltd-le. 31. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et maksuhalduri järeldused tuginevad üksnes kaudsetel tõenditel ning subjektiivsel hinnangul. Maksuhaldur on maksuotsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud enda seisukohta kinnitavaid tõendeid.

§ 150

lg 1 kohaselt on maksuotsuse vaidlustamisel maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. See tähendab, et kui maksuotsuses on esitatud loogiliselt argumenteeritud seisukoht, et tehingut ei ole toimunud, ei saa maksukohustuslane piirduda arutlusega selle üle, kas üks või teine maksuhalduri tuvastatud asjaolu (nt kaebaja töötajate kinnitused kauba olemasolu ja tehingute toimumise kohta) kinnitab tehingu mittetoimumist. Kui maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud on sellised, mis õigustavad kahtlust, et tehingut pole toimunud ning kontrollitav maksukohustuslane oli sellest teadlik (osales maksupettuses), tuleb kontrollitaval maksukohustuslasel maksuotsuse vaidlustamiseks esitada omalt poolt täiendavad tõendid, mis kinnitavad, et tehingud toimusid. Iga ettevõtja, kes oma maksuarvestuses mingit tehingut kajastab, peab arvestama selle tehingu tegeliku toimumise hilisema tõendamise vajadusega. Jättes eeskätt tehingu täitmisega seotud asjaolud dokumenteerimata, riskib ettevõtja sellega, et ta ei suuda maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et tehingu maksuarvestuses kajastamine on kantud maksupettuse eesmärgist, ümber lükata. Siinkohal on aga juba eksimused ja vasturääkivad kauba veo dokumentides niivõrd kaalukad, et ainuüksi nende dokumentide pinnalt tekib põhjendatud kahtlus, et kauba vedu ei ole toimunud ja veo dokumendid on võltsitud.

  1. Kohtu hinnangul oleks ebausutav ka seadmete paariks päevaks ladustamine kaebaja juures kui kokkulepe seadmete edasimüügi kohta on juba olemas. Vahepealse ladustamise mõte antud juhul paistab seisnevat vaid selles, et näidata dokumentides, et kaebaja neid ikka tõesti ostis ja müüs. Tegelikkuses mingit vedu ja ladustamist aga ei toimunud. Kui kaup oleks tegelikult ka olemas olnud, oleks selline vahepealne kaebaja juurde transportimine ja ladustamine olnud majanduslikult ebamõistlik.
  2. See, et Macbond OÜ-l ja Hansa Project Ltd-l näis puuduvat tavapärane majandustegevus, ei oleks eraldivõetuna alus väitmaks, et tehinguid ei ole toimunud, küll aga koosmõjus muude, juba eelnevalt toodud asjaoludega. Maksuotsuses ei ole pandud kaebajale vastutust tema tehingupartnerite majandustegevuse või maksukäitumise eest. Maksuotsuses on Macbond OÜ ja Hansa Project Ltd tegevust iseloomustavad andmed põhjendatult välja toodud selleks, et näidata, et ka nende kontrollimisel ei ilmnenud tõendeid, mis tehingu toimumise võimalikkust kinnitaksid. Kaebaja maksustamise aluseks ei olnud mitte see, et Macbond OÜ ja Hansa Project Ltd on jätnud oma maksukohustused täitmata, vaid see, et kaebaja on kajastanud Macbond OÜ nimel väljastatud arveid ja kaebajalt Hansa Project Ltd-le esitatud arveid teadlikult oma maksuarvestuses, ilma et arvetel näidatud tehinguid tegelikult toimunud oleks.
  3. Kuna kaebaja sai eelnimetatud maksupetuskeemis osaleda vaid teadlikult, kohaldub asjas 5aastane maksu määramise tähtaeg (

§ 98lg 1) ning ei tõusetu kaebaja hoolsuskohustuse täitmisega ja heausksusega seonduvaid küsimusi. 35. Tulumaksuseaduse (Tu

MS) § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, kusjuures sama paragrahvi 2. lõike punktide 3-5 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kuludeks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, samuti kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks või ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks. Erinevalt sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse tekkimisest ei ole väljamakse ettevõtlusega seotuse seisukohast põhimõtteliselt oluline, kellele väljamakse tehti, kuni on tuvastatav, et see on tehtud ettevõtlusega seotud kauba või teenuse eest. Üldjuhul ei saa väljamakset ettevõtlusega seotuna käsitada, kui hiljem leiab tuvastamist, et maksukohustuslane on väljamakse teinud isikule, 8

(9)kelle kohta ta teadis või pidi teadma, et see isik ei ole arvel nimetatud kauba tegelik müüja või teenuse tegelik osutaja. Sellisel juhul ei ole enamasti võimalik usaldusväärselt tuvastada, mille eest väljamakse tehti. Kuna antud juhul ei olnud kaupa üldse olemas, ei saanud tehtud väljamakse olla kaebaja ettevõtlusega seotud.
  1. Antud juhul ei saaks tulumaksu puhul kõne alla tulla ka maksustamine hindamise teel. Riigikohus leidis haldusasjas nr 3-3-1-60-11 tehtud otsuses, et isegi juhul, kui kauba ostja teadis või pidi teadma, et müüjaks ei ole arvel näidatud isik, ent on alust eeldada, et kaup on siiski soetatud ning selle eest on makstud, siis tuleb maksuhalduril kaaluda võimalust selliste arvete alusel tehtud väljamaksete maksustamiseks hindamise teel. See seisukoht ei tähenda siiski, et maksuhaldur peaks igal juhul kaaluma hindamise teel maksustamist. Alust eeldada, et arvel näidatud kaup on soetatud või teenused siiski osutatud, on piltlikult öeldes siis, kui on mõistlik põhjus arvata, et arve on esemelises mõttes tõeline, ent isikulises mõttes mitte. Käesoleval juhul sellist alust ei ole.
  2. 17.01.2013 lõppes tagastusnõude õigsuse tuvastamise menetlus. Tallinna Halduskohtu jõustunud otsuses haldusasjas nr 3-13-1654 leiti, et antud asjas ei ole maksuhaldur teavitanud 24.09.2012 korralduses kaebajat sellest, et viiakse läbi käibemaksu üksikjuhtumi kontrolli ning et maksuhaldur ei olnud tõendanud seda, et
  3. aasta augustikuu käibemaksu tasumise õigsuse kontrolli alustati enne 23.07.
  4. Seega ei toimunud vaidlusaluste tehingute osas kaebaja suhtes 17.01.2013 kuni 22.07.2013 ühtegi maksukontrolli. Samas on vastustaja kogunud sellel ajal tõendeid ja kaebaja väidab, et neid tõendeid ei saa maksuotsuse alusena arvestada. Kohus on märkinud nimetatud lahendis ka, et puudub põhjus mitte võtta maksu määramise menetlusse tagastusnõude õiguse tuvastamise menetluses kogutud tõendeid, kuna nende täiendav kogumine ei oleks kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega ja ei tagaks efektiivset menetlust. Sellise järeldusega tuleb nõustuda. 17.01.-22.07.2013 kogutud tõendid langevad seega kahe menetluse vahelisele ajale. Kaebaja ei ole otsesõnu nende tõendite kasutamist maksu määramise alusena vaidlustanud. Kohus leiab, et antud juhul sai maksuhaldur neile siiski tugineda, kuna kohtule ei nähtu, et sellega oleks kaebaja õigusi kuidagi rikutud. Kogutud on

-ga lubatud tõendeid, millest kõigi osas on kaebaja saanud oma seisukohta avaldada. Kaebaja ärakuulamisõigus on olnud tagatud. Puuduvad põhjused nende tõendite maksu- ja kohtumenetluses mittearvestamiseks.

  1. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 28.09.2015 maksuotsus nr 12.23/010594-39 õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus, mistõttu kaebus jääb rahuldamata.
  2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole enda kasuks menetluskulude välja mõistmist taotlenud, jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.