Obsah (11)

§ 238§ 180§ 175§ 423§ 417§ 126§ 319§ 38§ 310§ 306§ 179

1-17-1964 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.05.2017 Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-17-1964 (kohtueelses menetluses 16230105197)

§ 238lg 1 p 4 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1.1 Xxxxsüüdi tunnistada Kar

S § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 1.2

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda Xxxx poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. 1.3 KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Xxxxle mõistetud karistust (1 aasta ja 4 kuud vangistust) Harju Maakohutu 26.11.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10468 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (1 aasta 3 kuud ja 24 päeva) ning mõista Xxxxle liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 24 päeva vangistust. 1.4 KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Xxxx karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 13.11.2016. a. 1.5 Xxxx suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 1.6 Xxxxlt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: 

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705.00 eurot.

1.7

§ 423

ja

§ 417

lg 2 kohaselt tuleb süüdistataval menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 1.8 Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Nordea Pank või EE873300333499990003 Danske Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99917700027487 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-17-1964“. 2.1 Vladislav Uljanov süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2.2

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda Vladislav Uljanovi poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 2.3 KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus (1 aasta) täitmisele pööramata tingimusel, et Vladislav Uljanov ei pane temale määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. 2.4 KarS § 78 p 1 alusel arvestada Vladislav Uljanovile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 12.05.2017. a. 2.5 KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuses viibitud 2 päeva (13.11.2016-14.11.2016) karistusaja hulka. 2.6 Vladislav Uljanovi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2.7 Vladislav Uljanovilt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: 

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 240.00 eurot; 

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705.00 eurot.

2.8

§ 423

ja § 417 lg 2 kohaselt tuleb süüdistataval menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 2.9 Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Nordea Pank või EE873300333499990003 Danske Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99917700027474 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-17-1964“. 2 Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1. Tsiviilhagi 3.1 Rahuldada xxxx (ik xxxx) tsiviilhagi. xxxx ja Vladislav Uljanovilt välja mõista solidaarselt xxxx kasuks 518.66 eurot, milline summa tuleb kanda xxxx arveldusarvele nr xxxx AS xxxx. 3.2 Harju Maakohtu 14.02.2017 määrustega tsiviilhagi tagamiseks arestitud xxxx vara, s.o 40.00 eurot, ja Vladislav Uljanovi vara, s.o 478.66 eurot, jätta kuni kohtuotsuse p 3.1 nimetatud tsiviilhagi rahuldamiseni aresti alla.
2. Asitõendid 4.1 2 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures,

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis

§ 319

kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 05.06.2017. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis 05.06.
2. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
3. Esitatud süüdistus xxxx süüdistatakse selles, et tema 13.11.2016 ajavahemikul kell 06.16 kuni kell 06.30 aadressil Harju maakond, Tallinna linna, Punane tn 16A, Olerex bensiinitanklas rikkus korrakaitseseaduse § 55 p 1 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. xxxx grupis Vladislav Uljanoviga kasutas vägivalda varem temale tundmatu xxxx suhtes, mis väljendus selles, et nad lõid korduvalt xxxx rusikatega näo piirkonda, mitmel korral jalaga pea piirkonda ning mitmel korral jalaga keha piirkonda, mille tulemusel kannatanu kukkus maha ja jäi liikumatult lamama, põhjustades oma grupilise tegevusega kannatanule füüsilist valu ning kehalisi vigastusi, nimelt vastavalt 13.11.2016 SA xxxx väljastatud 3 patsiendikaardile nr 2016070221 – subarahnoidaalse traumaatilise hemorraagiat, pea lahtisi hulgihaavu, subduraalset traumaatilist hemorraagiat, turset näo vasakult poolt, vasaku silma ümber nahaalust hematoomi, vasakul otsmiku piirkonnas haava 4,5 cm, paremal temporaalsel haava pikkusega 2cm. Oma tegevusega, mis seisnes avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises, kui see on toime pandud vägivallaga, pani xxxx toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vladislav Uljanovit süüdistatakse selles, et tema 13.11.2016 ajavahemikul kell 06.16 kuni kell 06.30 aadressil Harju maakond, Tallinna linna, Punane tn 16A, Olerex bensiinitanklas rikkus korrakaitseseaduse § 55 p 1 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Vladislav Uljanov grupis xxxx´iga kasutas vägivalda varem temale tundmatu xxxx suhtes, mis väljendus selles, et nad lõid korduvalt xxxxi rusikatega näo piirkonda, mitmel korral jalaga pea piirkonda ning mitmel korral jalaga keha piirkonda, mille tulemusel kannatanu kukkus maha ja jäi liikumatult lamama, põhjustades oma grupilise tegevusega kannatanule füüsilist valu ning kehalisi vigastusi, nimelt vastavalt 13.11.2016 SA xxxx väljastatud patsiendikaardile nr 2016070221 – subarahnoidaalse traumaatilise hemorraagiat, pea lahtisi hulgihaavu, subduraalset traumaatilist hemorraagiat, turset näo vasakult poolt, vasaku silma ümber nahaalust hematoomi, vasakul otsmiku piirkonnas haava 4,5 cm, paremal temporaalsel haava pikkusega 2cm. Oma tegevusega, mis seisnes avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises, kui see on toime pandud vägivallaga, pani Vladislav Uljanov toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
4. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et teo aset leidmine ja toimepanemine xxxx ja Vladislav Uljanovi poolt on tõendamist leidnud. KarS § 263 lg 1 p 1 näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga. Tegemist on alternatiiv-aktilise formaalse ja blanketse normiga. KorS § 4 lg 1 kohaselt avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. KorS § 55 lg 1 p 1 kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. KorS § 54 kohaselt avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. KorS § 57 kohaselt käesoleva seaduse §-des 55 ja 56 sätestatud käitumise häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest. Xxxxja Vladislav Uljanov kasutasid 13.11.2016 ajavahemikul kella 06.16 kuni kella 06.30 Olerex bensiinitanklas vägivalda varem temale tundmatu Xxxxsuhtes. Nad lõid korduvalt 4 Xxxxrusikatega näo piirkonda, mitmel korral jalaga pea piirkonda ning mitmel korral jalaga keha piirkonda, mille tulemusel kannatanu kukkus maha ja jäi liikumatult lamama. Oma tegevusega põhjustasid Xxxxja Vladislav Uljanov kannatanule füüsilist valu ning kehavigastusi - hemorraagia, turse näo vasakul pool, vasaku silma ümber nahaalune hematoom, vasakul otsmiku piirkonnas haav 4,5 cm, paremal temporaalsel haav pikkusega 2cm. Teo toimepanemine on tõendamist leidnud järgnevate tõenditega. Kannatanu Xxxxsõnul 13.11.2016 kella 06.15 ajal rünnati teda Olerex tankla juures. Kannatanu tuli pärast baaripidu koos abikaasaga tanklasse. Seal oli kolm meesterahvast, kellest ühega läks kannatanu kaklema. Teised kaks meesterahvast üritasid neid lahutada. Pärast kaklust läks kannatanu tankla küljele, kus istus väljasõidu juures olevale kivist piirdeaiale. Kannatanu üritas lumega oma nägu puhastada ning see oli viimane mida ta enda sõnul mäletas. Tuli teadvusele haiglas (tl 5-10). Tunnistajate xxxx ja xxxx ütlused esialgu toimunud kakluse kohta kannatanu ja kolmest ühe meesterahva vahel riimuvad kannatanu ütlustega. Kannatanu peksmist Xxxx ja Vladislav Uljanovi poolt tankla küljel nägid tunnistajad samal ajal tankla videosalvestuselt (tl 35-39, tl 40-44). 30.01.2017 asitõendi vaatlusprotokolliga, kus vaadeldi Olerexi tankla kaamera salvestust, leiab tõendamist Xxxxvastu toime pandud vägivallategu Xxxx ja Vladislav Uljanovi poolt (tl 46-53). Xxxxja Vladislav Uljanov tunnistavad kuriteo toimepanemist (tl 64-66, 67-70, 77-79, 80-82). Kannatanule tekitatud vigastused on fikseeritud isiku läbivaatuse protokollis ning SA PERH 13.11.2016 väljastatud patsiendikaardil nr
5. Viimati nimetatud tõenditest nähtuvad 13.11.
6. a peksmise tagajärjel saadud tervisekahjustused (tl 11-18). Kriminaalasjas kogutud tõenditega leiab tõendamist, et Xxxxja Vladislav Uljanov panid vägivallakuriteo toime avalikus kohas. Avalikult on kättesaadav Tallinnas Punane 16A asuva Olerex teenindusjaama info
7. Tegemist on ööpäevaringselt avatud teenindusjaamaga, kus asub mh kauplus. Kohtupraktika kohaselt2 Olerex bensiinitankla, aadressil Punane 16A, Tallinn, on käsitatav avaliku kohana, kuna sinna on juurdepääs kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujatega isiklikult seotud. Antud juhul väljendub avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine Xxxx ja Vladislav Uljanovi vägivallateos (kannatanu löömine käte ja jalgadega). Tegu väljendub KarS § 121 lg 13 sätestatud vägivallateo toimepanemises. Kannatanu ütlustest ning isiku läbivaatuse protokollist ja patsiendikaardist nähtub, et Xxxxja Vladislav Uljanov panid kannatanu suhtes toime kehalise väärkohtlemise, põhjustades viimasele valu ja tervisekahjustusi. Xxxx ja Vladislav Uljanovi kaitsjad leiavad, et süüdistatavate tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 121 järgi. Kohus sellega ei nõustu. Riigikohus on oma 3-1-1-60-10 lahendi p 14 ja p 15 sedastanud, et Riigikohtu praktikas on varem märgitud, et avaliku korra rikkumine eeldab peale selle, et tegu pannakse toime avalikus kohas, igal konkreetsel juhul ka selle tuvastamist, millega objektiivselt avalikku korda rikuti. [---] Kohtupraktikas on nõustutud, et avaliku korra rikkumine võib tuleneda asjaolust, et teoga rikutakse seda pealt nägevate kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute avalikku õigusrahu, samas on aga leitud ka seda, et avalikku õigusrahu rikub iga süütegu. Seetõttu saab avaliku 1 http://olerex.ee/era/asukohad-ja-lisateenused 3-1-1-29-10 p 7.1 3 KarS § 121 lg 1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. 2 5 korra rikkumisena vaadelda vaid tegu, millega rikutakse seda pealt nägevate kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt. [---] lisaks sellele, et tegu näevad pealt kõrvalised, asjasse mittepuutuvad isikud, tuleb tuvastada ka, et juhtunu nimetatud isikute avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt rikkus. Rikkumise intensiivsuse hindamisel tuleb silmas pidada avaliku korra olemust. Kohtupraktikas omaksvõetult tuleb avaliku korrana mõista tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Kuivõrd avaliku korra sisustamine on väärtushinnanguline, tuleb avaliku korra ja avaliku õigusrahu rikkumise kindlakstegemisel anda juhtunule hinnang kogu sündmustiku konteksti silmas pidades. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et Olerexi tankla väljasõidul kaks meesterahvast peksid kivist piirdeaial istuvat kolmandat meesterahvast. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et meesterahvad ei olnud omavahel tuttavad. Kannatanu peksmist nägid pealt teenindusjaama töötajad, kes olid antud olukorras täiesti kõrvalised isikud. Kohus on seisukohal, et teenindusjaama näol on tegemist sellise avaliku kohaga, mille juures vägivallateo toimepanemine rikub avalikku korda ning häirib teiste isikute õigusrahu olulisel määral. Eeltoodule tuginedes ning peksmise intensiivsust arvesse võttes pidi Xxxx ja Vladislav Uljanovi poolt toimepandud tegu rikkuma intensiivselt teenindusjaamas viibinud tunnistajate õigusrahu. Eeltoodut ei väära asjaolu, et sündmust nägid tunnistajad pealt videopildi vahendusel. Tunnistaja xxxx on end väljendanud nii: “Nurga taga kaks meesterahvast tapsid meesterahvast valges sviitris kella 6.25 paiku hommikul.“. Seega jäi tunnistajale mulje, et inimest tapetakse. On üsna ilmne, et teise inimese tapmise pealt nägemine (isegi, kui tegelikult ei tapetagi) häirib kolmanda isiku õigusrahu olulisel määral. Xxxxja Vladislav Uljanov panid teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Xxxxja Vladislav Uljanov pidasid võimalikuks, et nende käitumine võib olulisel määral rikkuda teiste inimeste õigusrahu, ühtlasi mõistsid, et oma vägivallaga võivad põhjustada kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Eeltoodust johtuvalt tuleb Xxxx tegevus kvalifitseerida KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Xxxxon süüvõimeline ning KarS
8. ptk
9. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Eeltoodust johtuvalt tuleb Vladislav Uljanovi tegevus kvalifitseerida KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Vladislav Uljanov on süüvõimeline ning KarS
10. ptk
11. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
12. Karistus Vastavalt toime pandule tuleb isikut karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 263 lg 1 p 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. 6 Xxxxon kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 26.11.2013 otsusega. Karistusregistri kohaselt puuduvad andmed Vladislav Uljanovile kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvide tasumise kohta. Võttes arvesse kannatanu äärmiselt intensiivset peksmist ja sealjuures ka elutähtsate organite piirkonda (pea) ei oleks rahaline karistus vastavuses süüdistatavate süü suurusega. Eeltoodule tuginedes leian, et rahaline karistus ei ole Xxxxle ja Vladislav Uljanovile kohane karistuse liik. Seega tuleb neid karistada vangistusega. Riigikohus on 30.03.
13. a otsuses nr 3-1-1-27-16 p 12 selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Karistuse mõistmisel on üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-12-06 märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Kohus arvestab karistuse mõistmisel kuriteo raskust, süüdistatava süü suurust. Samuti süüdlaste tegu iseloomustavaid asjaolusid, s.o avaliku õigusrahu rikkumise ulatust, süüdistatavate käitumise tagajärgi, kannatanu suhtes rakendatud vägivalda, mis oli intensiivne, tahtluse vormi ja karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises saab Xxxx süüd pidada pigem keskmiseks. Kannatanu peksmisel oli xxxx aktiivsus suurem võrreldes V.Uljanovi aktiivsuse määraga. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust ja valmisolekut kannatanule kahju hüvitada KarS § 57 lg 1 p 1, 3 tähenduses. Karistust raskendavaks asjaoluks loeb kohus kuriteo toimepanemist grupi poolt KarS § 58 p 10 tähenduses. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Xxxxle tuleb mõista karistuseks 2 aastat vangistust, mis on vastavuses tema süü suurusega ning kooskõlas karistuse eesmärkidega.

§ 238

lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda Xxxx poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. 7 Xxxx karistati Harju Maakohtu Harju Maakohutu 26.11.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-1310468 nelja aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. Tartu Maakohtu 08.09.2016 määrusega vabastati XxxxHarju Maakohtu 26.11.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 5 alusel määrati Xxxxle katseaeg kuni 20.01.

1. Ära kandmata karistus on 1 aasta 3 kuud ja 24 päeva. Seega pani Xxxxkäesoleva otsusega tuvastatud KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toime katseajal. KarS § 76 lg 8 kohaselt kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. KarS § 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada Xxxxle mõistetud karistust (1 aasta ja 4 kuud vangistust) Harju Maakohutu 26.11.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10468 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (1 aasta 3 kuud ja 24 päeva) ning mõista Xxxxle liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 24 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvestada Xxxx karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 13.11.
2. a. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises saab Vladislav Uljanovi süüd pidada pigem keskmisest väiksemaks. Kannatanu peksmisel oli Uljanovi aktiivsus väiksem. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust ja valmisolekut kannatanule kahju hüvitada KarS § 57 lg 1 p 1, 3 tähenduses. Karistust raskendavaks asjaoluks loeb kohus kuriteo toimepanemist grupi poolt KarS § 58 p 10 tähenduses. Eeltoodut arvesse võttes otsustan Vladislav Uljanovile mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda Vladislav Uljanovi poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 73 lg 1 kohaselt kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine või rahalise karistuse tasumine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et tingimisi jäetakse karistus süüdlase suhtes 8 kohaldamata. Sellisel juhul ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning käesoleva paragrahvi lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. KarS § 73 lg 3 kohaselt katseajaks määratakse üks kuni viis aastat. Kohus leiab, et V.Uljanovi suhtes on võimalik KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus (1 aasta) täitmisele pööramata tingimusel, et Vladislav Uljanov ei pane temale määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel tuleb arvestada Vladislav Uljanovile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 12.05.2017. a. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuses viibitud 2 päeva (13.11.2016-14.11.2016) karistusaja hulka. 4. Tsiviilhagi

§ 38

lg 1 ja 3 kohaselt on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi. Tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes kriminaalmenetluses on riigilõivuvaba. Kannatanu Dmitry Degterev on esitanud hagi Xxxx ja Vladislav Uljanovi vastu varalise kahju hüvitamise nõudes summas 518.66 eurot. Kannatanu on hagis märkinud, et soovib enda firmale tekitatud kahju hüvitamist, kuid samas on märkinud hagisse enda arveldusarve numbri ning ühtegi firmat antud kriminaalasjas kannatanuna ei eksisteeri. Tegemist on ilmselge trükitehnilise veaga, mille võib jätta tähelepanuta, seda eriti olukorras, kus mõlemad süüdistatavad on hagi tunnistanud ja nõus kahju seega kannatanule hüvitama. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

§ 310

lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. 26.04.2017 toimunud kohtuistungil võtsid Xxxxja Vladislav Uljanov kannatanu nõude õigeks ja olid nõus hüvitama kahju. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 2 kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Eeltoodust johtuvalt kohus rahuldab Xxxxhagi ning mõistab Xxxxlt ja Vladislav Uljanovilt solidaarselt Xxxxkasuks välja 518.66 eurot. 9 5. Tsiviilhagi tagamiseks arestitud vara Harju Maakohtu 14.02.2017 määrustega on tsiviilhagi tagamiseks arestitud Xxxx vara, s.o 40.00 eurot, ja Vladislav Uljanovi vara, s.o 478.66 eurot. Riigikohus on kohtuotsuses nr 3-1-1-54-16 p 30 sedastanud: Kriminaalkolleegium on selgitanud, et kriminaalasja lahendav kohus ei saa otsustada, millise vara arvel tuleb väljamõistetud tsiviilhagi rahuldada, küll on kohtu pädevuses teha otsustus, kas on vaja võtta meetmeid tsiviilhagi tagamiseks (

§ 306lg 1 p 12 ning § 313 lg 1 p 10).

Selle üle otsustamine, millise vara arvel tuleb isikult väljamõistetud summa sisse nõuda, ei ole hagi rahuldava kohtu, vaid kohtutäituri pädevuses. Kohtu poolt tsiviilhagi tagamiseks rakendatavad meetmed saavad olla suunatud eeskätt vara käsutamise tõkestamisele, mitte aga täitemenetluse korraldamisele. Muu hulgas tähendab see, et arestitud asja omanikule peab jääma võimalus täita tsiviilhagist tulenev nõue muu vara arvel, mitte selle vara arvel, mis kohtuotsuse tagamiseks arestiti. Kolleegium osutab, et tsiviilhagi tagamiseks arestitud vara ei lähe erinevalt konfiskeeritud varast kohtuotsuse jõustumisel riigi omandisse (KarS § 85 lg 1). Eeltoodust johtuvalt hagi tagamiseks arestitud vara tuleb jätta aresti alla kuni tsiviilhagi tasumiseni. 6. Asitõendid

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.

§ 126

lg 3 p 1 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kriminaalasja juures olevate tõenditega otsustab kohus järgnevat: - 2 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures,

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

7. Menetluskulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Kohtueelses menetluses Vladislav Uljanovi osutatud riigi õigusabi tasu suurus on 72.00 eurot. Vladislav Uljanovi kaitsja esitas 20.04.2017 ja 26.04.2017 kohtuistungil taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (edaspidi tasutaotlus) kokku summas 168.00 eurot (s.h käibemaks). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtulikuks lihtmenetluseks ettevalmistamiseks 2 tundi ning 20.04.2017 ja 26.04.2017 kohtuistungitel osalemiseks kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning 10 justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg 4, 5, § 6 lg 4, 5, rahuldab kohus taotluse. KarS § 4 lg 3 kohaselt on KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritav tegu II astme kuritegu.

§ 179

lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus II astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast4. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt alates 01.01.2017 kehtiv kuutasu alammäär on 470 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Xxxxlt tuleb välja mõista menetluskuluna: 

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705.00 eurot.

ning Vladislav Uljanovilt välja mõista menetluskuluna: 

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 240.00 eurot; 

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705.00 eurot.

§ 423

ja § 417 lg 2 kohaselt tuleb süüdistatavatel menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus

§ 423

ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik 4 RKKK 3-1-1-83-10 p 28 11