) § 34 lg 1 p-d 1 ja 3, § 40 lg 1 p 5 ja lg 2. 1) BGS esitas 19.11.2015 maksuhaldurile taotluse aktsiisilaopidaja loa saamiseks. Aktsiisilao tegevusluba taotletakse 30.09.2015 Tallinna Lennujaama ja BGS vahel sõlmitud lepingu lisas näidatud parkimiskohale aadressil Lennujaama tee 12, Tallinn. Sellel tegevuskohal hakkab taotluse kohaselt seisma tankurauto Mercedes-Benz registrinumbriga JAN255, haagise numbriga GL854, mis tangib õhusõidukeid ainult Tallinna Lennujaama territooriumil, sellelt väljumata. Taotletavas tegevuskohas puuduvad aktsiisikauba käitlemiseks vajalikud statsionaarsed mahutid, torustik ja pumpla. Taotletav tegevuskoht ei ole ümbritsetud püsiva piirdega. Taotletavas tegevuskohas soovitakse hakata kütust vastu võtma, ladustama ja väljastama tankurautos. Tankurauto seisab tankimiste vahelisel ajal tegevuskohas ja väljub sealt kütuse väljastamiseks ainult Tallinna Lennujaama siseterritooriumil olevate õhusõidukite tankimiseks. Tankurauto täitmiseks kütusega kasutatakse teisi autosid, mis liiguvad ka Tallinna Lennujaamast väljaspool. Sisuline kütuse käitlemine hakkab aset leidma tankurautos. 2)
lg 1 p-d 1-3 sätestavad nõuded aktsiisilao territooriumile ja mahutitele.
lg 1 p 1 sätestab, et aktsiisilao territoorium peab olema ümbritsetud püsiva piirdega.
lg 1 p 3 sätestab, et aktsiisilao sisse- ja väljapääsudele ning mahutitele, mis asuvad aktsiisilaos, peab olema võimalik paigaldada tollitõkendit. Taotletav tegevuskoht ei ole ümbritsetud püsiva piirdega ning sellel puuduvad konkreetsed sisse- ja väljapääsud. Samuti puuduvad sellel parkimisplatsil statsionaarsed mahutid, torustik ja pumpla, mis on kütuse käitlemiseks vajalikud. Eelolevast tulenevalt puudub maksuhalduril ka võimalus taotletava tegevuskoha (parkimisplatsi) ning seda tegevuskohta ümbritseva piirdeaia tõkendamiseks.
lg 1 kinnitab veelkord, et aktsiisilao tegevusluba on konkreetse koha põhine, sätestades, et tegevusluba annab õiguse tegutseda maksuhalduri poolt aktsepteeritud kohas. Nimetatud koht peab aktsiisilao tegevusloa saamiseks (
lg 1 p 5) vastama
§-s 34 sätestatud nõuetele. Samal, konkreetset kohta silmas pidaval põhimõttel, on aktsiislao tegevusloa taotlemist kajastatud ka
lg 1 p-des 1, 3, 4 ja 6 (aktsiisilao tegevusloa taotlus sisaldab aktsiisilao aadressi; aktsiisilao asendiplaani; hoonete, ruumide, rajatiste ja territooriumi omaniku nime ja kinnistusraamatu väljavõtet; aktsiisikauba mahutite asukohaskeeme ja andmed mahutite mahu kohta). Eeltoodust nähtub, et
käsitleb aktsiisilaona mingil territooriumil paiknevaid hooneid, rajatisi ja ruume, sh mahuteid, olles seega kohakeskne või lähtudes mingist teatavast konkreetsest geograafilisest kohast, mille vastavusele on kehtestatud nõuded
§-s 34. 3) BGS taotleb aktsiisilao tegevuskohta küll parkimisplatsile, kuid sisuliselt taotletakse aktsiisilao tegevusluba tankurautole ehk liikuvale aktsiisilaole. Kõik aktsiisikauba järelevalveks ja mõõtmiseks vajalik hakkaks käima mitte taotletava tegevuskoha ehk parkimisplatsi põhiselt, 2
§-le 34 vastav. BGS poolt pakutud liikuva aktsiisilao ärimudel tähendab sisuliselt reaalajas oma asukohta muutvat aktsiisiladu, mis ei taga maksuhaldurile piisavalt usaldusväärset järelevalvet aktsiisiga maksustamata kütust käitleva isiku tegevuse üle põhjusel, et aktsiisiladu ei ole statsionaarne ning on oma asukohta muutev koos selles oleva aktsiisivaba kütusega. Kuigi Tallinna Lennujaama territoorium on valvatud, ei ole füüsiliselt takistatud tankurauto lahkumine lennujaamast (seda võidakse pääslas fikseerida, kuid mitte takistada või keelata). BGS poolt maksuhaldurile antud ligipääs tankurauto GPS-seadmete elektrooniliseks jälgimiseks on võimalik BGS poolt välja lülitada ilma, et maksuhaldur seda takistada saaks. Aktsiisilao tegevust ei ole võimalik kontrollida kui seal puudub statsionaarne mahutipark ning aktsiisivaba kütuse ladustamiseks kasutatav tankurauto on reaalajas oma asukohta muutev. Ei ole välistatud, et maksuhalduri poolt ootamatut kontrolli tehes selgub kohapeal, et tankurauto on koos aktsiisivaba kütusega lahkunud teadmata suunas ja seda ei ole võimalik üles leida. Eeltoodud asjaolude puhul on tegemist küll riskidega, mis ei pruugi realiseeruda, aga see ei tähenda, et selliseid riske ei esineks üldse või et need poleks suuremad võrreldes „traditsiooniliste“ (eelkõige statsionaarset mahutiparki omavate) aktsiisiladudega. Arvestades ülaltoodud riske ja asjaolu, et
ei toeta tankurauto aluse territooriumi (parkimisplatsi) või tankurauto enda käsitlemist aktsiisilaona, ei saa maksuhaldur käsitleda
t selliselt, et loeb ilma kindla piirdeta ja sisse- ja väljapääsudeta parkimisplatsi või oma asukohta muutva, st liikuva tankurauto, aktsiisilaoks sobivaks kohaks
4) Maksuhaldur on Tallinna Lennujaama 11.12.2015 kirjast teada saanud, et Tallinna Lennujaam ei plaani 2016 aastal algavate ulatuslike lennuvälja liiklusala renoveerimise tööde käigus rajada ühtegi täiendavat õhusõidukite kütuse ladu ega terminali.
sätete ka direktiivi 2008/118/EÜ (Nõukogu direktiiv 2008/118/EÜ, 16. detsember 2008, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ) regulatsioon ja eesmärgid. 2) Aktsiisiladu on aktsiiside haldamise keskne mõiste. Analüüsides direktiivi 2008/118/EÜ regulatsiooni ja eesmärke tuleb nentida, et aktsiisiladu ei ole ladu tavatähenduses, vaid tegemist on aktsiiside haldamise instituudiga, mille rakendamise kaudu realiseerub sihtkohamaa põhimõte ja aktsiiside tasumise õigsuse kontroll. Nimetatud eesmärkidele on allutatud ka aktsiisilaole esitatavad nõuded, milliste ammendavat regulatsiooni ei sisalda ei direktiiv ega
. Direktiivi art 16 lg 1 kohaselt peab laopidajal olema asukoha liikmesriigi pädevate asutuste luba. See luba antakse tingimustel, mida asutustel on õigus kehtestada eesmärgiga ära hoida võimalikku maksudest kõrvalehoidumist ja muid kuritarvitusi. Teisisõnu peavad nõuded aktsiisilaole soodustama direktiivi eesmärkide saavutamist. Seega jätab direktiiv liikmesriikidele aktsiisilaole tingimuste kehtestamiseks teatud otsustusvabaduse, mis on piiratud maksudest kõrvalehoidumise kontrolli ja ärahoidmise vajadustega. Aktsiisialase kontrolli ja seega aktsiisilaole esitatavate nõuete ulatus sõltub eelkõige aktsiisilao tegevuse iseloomust. Nimelt näevad nii direktiivi 2008/118/EÜ art 4 kui
ette seda, et aktsiisilao maksurežiimis on võimalik teostada erinevaid tegevusi – aktsiisikauba tootmine, ladustamine, vastuvõtmine või lähetamine. Tegemist on erinevate tegevustega, millest sõltub ka aktsiisilao registreerimisele esitatavad tingimused. Kui näiteks aktsiisikauba tootmiseks või ladustamiseks võib aktsiisilaopidajalt nõuda teatud hoonete, ruumide või rajatiste olemasolu aktsiisilaona registreeritud tegevuskohas, siis aktsiisikauba vastuvõtmisele ja/või lähetamisele orienteerunud aktsiisilao puhul ei pruugi selline nõue olla eesmärgipärane. 3) Vaidlusaluses otsuses viidatud
normid ei nimeta konkreetseid tingimusi, millistele peab vastama aktsiisiladu. Seadus ei nõua, et aktsiisilao tegevuskohana registreeritud kohas oleks välja ehitatud teatud statsionaarsed hooned, ruumid, rajatised või mahutid.
§-s 34 sätestatud nõuded on suunatud sellele, et tagada aktsiisilaona registreeritava koha konkreetne geograafiline kindlaksmääratus, piiritlemine ja kolmandate isikute liigipääsu piiramine, mis on kaebaja tegevuskoha puhul ka täidetud. Kaebaja taotleb aktsiisilao tegevusluba konkreetsele kohale, planeerides selles kohas vastu võtma AS Kroodi Terminal 4
alusel aktsiisilaopidajalt nõutav tagatis universaalne ega arvesta aktsiisikauba spetsiifikaga. Lennukikütuse puhul on tegemist spetsiifilise kaubaga, mille puhul on maksuriskid võrreldes teiste vedelkütuste liikidega madalamad. Lennukikütuse käitlemine on seotud konkreetsete ostjatega (rahvusvahelised lennufirmad) ja reeglina on seotud ka konkreetse kolmandate isikute eest suletud territooriumiga (lennujaam). Lennukikütus on ka objektiivsetel põhjustel vabastatud aktsiisist 5
Lennukikütus on maksustatav 0%-lise käibemaksuga ja lennukikütuse müüjalt ei nõuta ka kütusemüüja tagatist. 7) Vastustaja on küll nimetanud otsuses hüpoteetilisi riske, kuid jättis tähelepanuta, et registreerimismenetluses on hinnatud kaebaja kui aktsiisilaopidaja usaldusväärsust positiivselt. Selle otsusega (mille alusel arvutatakse välja tagatise summa) peavad olema hõlmatud igasugused riskid, millistega maksuhaldur arvestab tegevusloa väljastamisel. Seega ei ole kohane viidata vaidlusaluses otsuses riskidele, mis ei võimalda maksuhalduril kaebajat aktsiisilaopidajana registreerida. 8) Küsimuses, mis puudutab kaebaja võimalust ehitada statsionaarne aktsiisiladu lennujaama territooriumile, lähtus vastustaja ebaõigesti tuvastatud asjaoludest. Lisaks praeguseks hetkeks kaebaja kasutusse antavale parkimisplatsile on lennujaam andnud nõusoleku ka parkimisplatsi kõrvale ajutise statsionaarse mahuti ehitamiseks. Nii ajutise mahuti paigaldamise puhul kui ka statsionaarse aktsiisilao loomisel lennuvälja laienemise järel ei soovi lennujaam võtta endale ehitamisega seotud kohustusi. Seda seisukohta ongi lennujaam maksuhaldurile väljendanud. Kuna aga renoveerimistööd ja kehtestatud detailplaneering näevad ette lennujaama territooriumi suurendamist, tekib kaebajal võimalus aktsiisilao ehitamiseks omal algatusel. Lennujaam võib enne
§-dele 34 ja 39 maksuhaldur. Kaebaja taotletud aktsiisiladu vastab
nõuetele. Lennujaama territooriumil registreeritav aktsiisiladu on praktiliselt olematute riskidega tegevuskoht, mille puhul on üsna keeruline modelleerida situatsiooni, mis tekitaks kütuseaktsiisi laekumise riski kaubalt, mis on seaduse alusel tänu oma spetsiifikale maksuvaba. MTA ei ole avatud ettevõtluse innovaatilistele vormidele. Käesolevas kaasuses põhjustab selline riigi tegevus konkurentsi piiramist niigi piiratud turul nagu lennukite varustamine lennukikütusega. Vastustajal puuduks kaalutlusõigus
lg 1 ja § 39 lg 1 mõistete sisustamiseks või seaduse tõlgendamiseks juhul, kui seadus sõnaselgelt nõuaks aktsiislao loa taotlejalt hoone väljaehitamist.
lg 1 ja 39 lg 1 sõnastus osutab sellele, et
kehtestab nõudeid aktsiislao infrastruktuurile ning kui jah, siis kas sellised nõuded on kaebaja faktilises olukorras proportsionaalsed ja kooskõlas direktiiviga 2008/118/EÜ ning kas halduskohus on kohustatud küsima EK-lt eelotsust direktiiviga 2008/118/EÜ kehtestatud aktsiisilaosüsteemi regulatsiooni tõlgendamise osas. Vastavalt acte clair põhimõttele vabaneb liikmesriigi kohus eelotsuse taotlemisest, kui küsimuse vastus on ilmselge. Erinevalt vastustajast leiab kaebaja, et üheselt selge on pigem see, et pädevate asutuste loaga tegutseva aktsiisilao mõiste all tuleb direktiivi 2008/118/EÜ tähenduses mõista kohta, kus volitatud laopidaja oma ettevõtlustegevuse käigus aktsiisi peatamise korra alusel toodab, töötleb, valdab, võtab vastu või lähetab aktsiisikaupa ehk rakendab vastavat maksurežiimi (direktiivi art 4 p 11). Vastustaja vastupidine seisukoht läheb vastuollu nii direktiivi sätete ja eesmärkidega kui ka Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2016 määruses sõnaselgelt väljendatud seisukohaga. 13) Eelotsuse taotlemine EK-lt on antud asjas vajalik, kuna pole selge, kas direktiivi 2008/118/EÜ tähenduses saab aktsiisilaona tegutseda ainult statsionaarsete mahutite, torustiku ja pumplaga hoonena väljaehitatud ladu, sõltumata aktsiisilao tegevusest (tootmine, hoiuteenuse osutamine, vastuvõtmine ja lähetamine) ja direktiivi eesmärkide tegelikust täidetavusest. Kui sellist (hoone väljaehitamise) nõuet direktiivi eesmärkidest ja mõttest ei tulene, siis pole selge, kas direktiiviga 2008/118/EÜ on liikmesriikidele jäetud diskretsiooniõigus sisustada aktsiisilao mõistet ja kriteeriume iseseisvalt, kehtestades nõudeid aktsiisilaole, ja kui see on nii, siis kas nõue statsionaarse mahuti, torustiku ja pumplaga hoone väljaehitamise osas on direktiivi eesmärkidega kooskõlas. Pärast nende küsimuste väljaselgitamist on võimalik hinnata, kas nn statsionaarse aktsiisilao piirangu kehtestamine siseriiklikus õiguses (kas
normides või normide tõlgendamise kaudu MTA poolt registreerimismenetluse raames) on proportsionaalne (PS § 11) taotletava eesmärgiga ja kooskõlas Euroopa Liidu (EL) 7
lg-s 1 ja 39 lg-s 1 sõnaselgelt ette nähtud „ruumidele“, „püsivale piirdele“, ning „sisse- ja väljapääsudele ning mahutitele“ esitatud nõuded on lennuvälja rangelt valvatud tingimustes ja kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi arvestades proportsionaalsed ja seeläbi kooskõlas direktiiviga 2008/118/EÜ. Ehkki mõiste ladu tavatähendus seostub tõepoolest pigem rajatise/ruumidega, on teisalt õige kaebaja väide, et aktsiisilaol on Euroopa Liidu õiguses autonoomne tähendus. Direktiivi art 4 p 11 kohaselt on maksuladu koht, kus volitatud laopidaja oma ettevõtlustegevuse käigus aktsiisi peatamise korra alusel toodab, töötleb, valdab, võtab vastu või lähetab aktsiisikaupa vastavalt maksulao asukoha liikmesriigi pädevate asutuste kehtestatud tingimustele. Direktiivis ei ole maksuladu/aktsiisiladu kirjeldatud nii täpselt kui
-s, mis tõstatab vajaduse tõlgendada, kas seatud nõuded varustusele on praeguses konkreetses situatsioonis õigustatud. Samas tuleb märkida, et pooled pole senises menetluses pööranud tähelepanu direktiivi põhjendusele 15, mis sätestab: „Kuna maksuvõla sissenõudmise tagamiseks tuleb tootmis- ja laohoonetes teostada kontrolli, on kontrollimise hõlbustamiseks vajalik säilitada pädevate asutuste loaga tegutsevate ladude süsteem.“ Ringkonnakohus tõdeb, et siin viidatud tootmis- ja laohoonete mõiste vajab täpsemat analüüsi mh erinevate keeleversioonide võrdluse teel, kuna sama teksti vähemalt inglise, prantsuse ja soome keelsetest terminitest ei tulene nii selgelt, et tegu peab olema igal juhul hoonega (ingl k production and storage facility, pr k unité de production et de stockage, sm k tuotanto- ja varastointitilat. Halduskohus peab asja sisulise lahendamise käigus otsustama, kas tegemist on acte claire olukorraga. Esialgse õiguskaitse menetluse jaoks on oluline, et õiguse sisu pole nii selgelt ja ühemõtteliselt arusaadav, et anda lõplikku hinnangut kaebuse eduväljavaadetele.“ 2) Aktsiisidirektiiv on eelkäsitletud osas piisavalt selge. Tootmis- ja laohoonete mõiste hõlmab statsionaarseid, maapinnaga püsikindlalt ühendatud hooneid ja rajatisi koos sinna kuuluvate ning eraldiseisvalt mittetoimivate seadmetega (nt pumpla, mõõteseadmed jms). Tõesti, sama mõiste teistes keeltes omab tihti sünonüümset tähendust ka mittestatsionaarsete seadmete, rajatiste jms kirjeldamisel. Samas tuleb kõnesoleva mõiste tõlgendamisel arvestada ühelt poolt direktiivi üldist eesmärki ära hoida võimalikku maksudest kõrvalehoidumist ja teiselt poolt asukohta muutva „aktsiisilaoga“ seonduvaid täiendavaid järelevalve ja kontrolliga seonduvaid riske. On ilmselge, et seadusandja ei saanud mööda vaadata täiendavast riskist, mida toob endaga kaasa asukohta vahetav aktsiisiladu. Seega, kui direktiivi loomisel oleks seadusandja eesmärgiks olnud laiendada tootmis- ja laohoonete mõistet ka mittestatsionaarsetele seadmetele, oleks seda sõnaselgelt direktiivis väljendatud, nt eriregulatsiooni näol. 3) Direktiiviga on liikmesriikidele antud ulatuslik kaalutlusruum direktiivi üle võtmisel, muu hulgas aktsiisilao loa andmise tingimuste sätestamisel. See on ka mõistetav, sest igal liikmesriigil on spetsiifilisi eripärasid ja sellega seonduvaid probleeme aktsiiside haldamisel. Eestis on suureks ohuks maksude laekumistele olnud aktsiisidega seotud kuritarvitused. Nendest lähtuvalt ning võimalikult tõhusa järelevalvesüsteemi loomiseks on seadusandja sätestanud reeglid aktsiisilao loa saamiseks. Selliselt on kehtestatud nõuded aktsiisilao 8
Mõisted „ruumidele“, „püsivale piirdele“, ning „sisse- ja väljapääsudele ning mahutitele“ on selged. Kaebaja kavandatav tegevuskoht ei ole ümbritsetud püsiva piirdega ega varustatud sisse- ja väljapääsudega, millele on võimalik paigaldada tollitõkendit, mistõttu ei vasta see aktsiisilaole kehtestatud nõuetele. 5) Kui tõlgendada
nõudeid laiendavalt nagu soovib kaebaja, võimaldaks see taotleda „liikuva aktsiisilao“ luba ka arvukates asukohtades väljaspool lennujaama ja seaks ohtu aktsiiside järelevalvesüsteemi efektiivsuse, sest kuritarvituste risk suureneks märgatavalt. Samuti ei saa sellisel juhul unustada ebavõrdset kohtlemist, mis saab osaks teistele sarnases olukorras olevate isikute, kes on teinud kulutusi
nõuetele vastavate aktsiisiladude rajamisel. 6) Tõenäosus kaebaja puhul riskide realiseerumiseks ei ole madalam kui traditsiooniliste aktsiisiladude puhul. Nimelt vaatamata lennujaama territooriumi valvatavusele, ei ole füüsiliselt takistatud tankurauto lahkumine lennujaama territooriumilt; maksuhaldurile potentsiaalselt antav ligipääs tankurauto GPS-seadmetele on võimalik välja lülitada ilma, et maksuhaldur seda takistada saaks; ei ole välistatud tankurauto koos aktsiisivaba kütusega lahkumine teadmata suunas. 7) Kaebajal on võimalik tegutseda soovitud äritegevusega ka ilma ise aktsiisilao tegevusluba omamata. Kaebaja võib valida aktsiisilao, kellelt ta kütust ostab või kelle laos ta oma kütust hoiustab. Aktsiisilaos on võimalik seda kütust ladustada ajutises aktsiisivabastuses ehk aktsiisiga maksustamata (
, § 26 lg 1 p 1), kust on võimalik samuti kütust ajutises aktsiisivabastuses lähetada aktsiisivabastust omava õhusõiduki tankimiseks (
Seejuures ei oma tähtsust, kas kütust väljastav laopidaja on ise kütuse omanikuks ja selle müüjaks õhusõiduki käitajale või osutab laopidaja kütuse ladustamise teenust kolmandale isikule (praegusel juhul kaebajale), kes on ka kütuse vahendajaks/müüjaks õhusõiduki käitajale. Kütuse lähetamisel on aktsiisilaopidajal kohustus vormistada aktsiisikauba saatedokument, mis koostatakse kütuse saajate/õhusõiduki käitajate lõikes eraldi (
Praktikas tähendab see aktsiisikauba saatelehe vormistamist eraldi iga aktsiisivaba kütust saava õhusõiduki lõikes, millel tuleb ära näidata õhusõiduki käitaja ning kütuse liik ja kogus. Saatedokumendile ei saa õhusõiduki käitaja asemel kütuse saajaks märkida kaebajat nagu kaebaja väidab halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses. Kuigi kütuse aktsiisilaost lähetamisel vormistatakse saatedokumendid saajate lõikes eraldi, võib kütuse füüsiliselt väljastada ühe tsisternautoga. Praktiliselt ei oma tähtsust, kas kaebaja kasutaks selliselt tegutsedes aktsiisilaopidaja korraldatud transporti või enda oma. Mõlemal juhul peab aktsiisilao pidaja veenduma aktsiisivabalt väljastatud kütuse tegelikus füüsilises üleandmises (lennuki faktilises tankimises) sellisele õhusõidukile, milles on lubatud aktsiisivaba kütust tarbida (
Kaebaja oli registreerimismenetluses välja pakkunud variandi, et aktsiisilao pidaja väljastab aktsiisivaba kütuse otse kaebajale, kes tarnib selle lennukile. See tegevus tõesti maksuhalduri hinnangul võimalik ega lubatav ei ole, sest kaebaja ei ole aktsiisivabastust omav isik, aktsiisist on vabastatud üksnes ärilisel eesmärgil käitatavas õhusõidukis tarbitav kütus (see tähendab aktsiisivabastuse soodustatud isikuks on lennuki tegelik käitaja, mitte lennukis tarbitava kütuse vahendaja. 9
lg 1 p-dele 1-3 (konkreetsemalt p-dele 1 ja 3), § 38 lg-le 1, § 39 lg 1 p-dele 1, 3, 4 ja 6 ning § 40 lg 1 p-le 5.
lg 1 kohaselt peavad aktsiisiladu ja registreeritud kaubasaaja tegevuskoht vastama järgmistele nõuetele: 1) aktsiisilao ja registreeritud kaubasaaja tegevuskoha territooriumi kasutamise ainuõigus on vastavalt aktsiisilaopidajal või registreeritud kaubasaajal maakasutusõigust kinnitava dokumendi alusel ja aktsiisilao territoorium peab olema ümbritsetud püsiva piirdega; 2) aktsiisilaona või registreeritud kaubasaaja tegevuskohana kasutatavad ruumid peavad olema eraldatud teiste isikute ja muudest mitteärilisel eesmärgil kasutatavatest ruumidest; 3) aktsiisilao sisse- ja väljapääsudele ning mahutitele, mis asuvad aktsiisilaos või registreeritud kaubasaaja tegevuskohas, peab olema võimalik paigaldada tollitõkendit.
lg 1 kohaselt annab aktsiisilao tegevusluba ja registreeritud kaubasaaja tegevusluba õiguse tegutseda aktsiisilaopidajana või registreeritud kaubasaajana MTA poolt aktsepteeritud kohas. Registreeritud kaubasaaja tegevuskoha puudumisel annab registreeritud kaubasaaja tegevusluba õiguse võtta vastu ajutises aktsiisivabastuses olevat aktsiisikaupa MTA-le teavitatud kohas.
lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 6 kohaselt on aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaubasaaja tegevusloa taotlemisel MTA-le taotleja poolt esitatavad andmed ja dokumendid järgmised: kirjalik taotlus, mis sisaldab aktsiisilao või registreeritud kaubasaaja tegevuskoha asutamise põhjendust, asutatava aktsiisilao või registreeritud kaubasaaja tegevuskoha asukoha aadressi ning taotleja kontaktandmeid ja pangarekvisiite; aktsiisilao või registreeritud kaubasaaja tegevuskoha asendiplaan, kus on märgitud territooriumi, hoonete ja rajatiste pindala ning juurdepääsud, ja hoonete plaanid, millel on märgitud ruumide pindala ning sisse- ja väljapääsud; hoonete, ruumide, rajatiste ja territooriumi omaniku nimi ja kinnistusraamatu väljavõte või muu notariaalselt kinnitatud dokument, mis tõendab aktsiisilaopidaja või registreeritud kaubasaaja ainuõigust kasutada aktsiisilao või registreeritud kaubasaaja tegevuskoha territooriumi, hooneid, ruume ja rajatisi; aktsiisikauba, selle tooraine ja pooltoote mahutite asukohaskeemid ja andmed mahutite mahu kohta.
lg 1 p 5 kohaselt antakse isikule aktsiisilao tegevusluba või registreeritud kaubasaaja tegevusluba, kui aktsiisiladu või registreeritud kaubasaaja tegevuskoht vastab
§-s 34 sätestatud nõuetele või aktsiisiladu
§-s 35 sätestatud nõuetele. 10
) on avatud kui koht, kus aktsiisilaopidajal on õigus ajutises aktsiisivabastuses toota, ladustada, vastu võtta ja lähetada aktsiisikaupa. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et kaebaja taotleb aktsiisilao tegevuskohta küll parkimisplatsile, kuid sisuliselt taotletakse aktsiisilao tegevusluba tankurautole ehk liikuvale aktsiisilaole. Kohtu hinnangul on vastav järeldus ebatäpne. Kaebaja on taotlenud aktsiisilao tegevusluba siiski konkreetsele territooriumile Tallinna Lennujaama siseterritooriumil, millele on kaebajal ainukasutusõigus. Kaebaja planeeritava ärimudeli eripäraks on seejuures soov kasutada tankurautol paiknevat mahutit aktsiisilao mahutina, täiendavat statsionaarset mahutit rajamata. Teiste sõnadega on kaebaja ärimudel eripäraks lähenemine, mille kohaselt on tankurauto tsisternil ja selles paikneval kütusel sõltuvalt tankurauto asukohast erinev õiguslik staatus – kui tankurauto paikneb aktsiisilao territooriumil, on tegemist aktsiisilao mahutiga ja aktsiisilaos ladustamisega, kui tankurauto lahkub aktsiisilao territooriumilt, on tegemist üleandmisel / vedamisel / lähetuses oleva aktsiisikaubaga, mis asub tankurautos kui aktsiisilao vahendis. Vaidlust ei ole seejuures selles, et aktsiisilao valduses oleva kütuse transportimist tankurautoga väljapoole aktsiisilao territooriumi kasutavad ka teised aktsiisilaod nii lennujaama territooriumil kui väljapool seda. Lennujaama territooriumil on maksuhaldur aktsepteerinud sellist transporti kui aktsiislao vahendi kasutamist (mis kohtule arusaadavalt asendab sisuliselt vooliku vedamist aktsiilaost lennukini). Üldtähenduses on aktsiisikauba toimetamisel väljapoole aktsiisiladu tegemist lähetamisega (
Käesoleva vaidluse eripäraks ei ole kohtu hinnangul seega see, et kaebaja planeeritav aktsiisiladu kasutab mobiilset tankurautot, vaid pigem asjaolu, et kaebaja tegevus on planeeritud tavapärasest väiksemas mahus. Nimelt ei ületa kaebaja äriplaani järgi aktsiisilaos vastuvõetav, hoiustatav ja lähetatav lennukikütuse kogus sisuliselt ühelgi ajahetkel tankurauto tsisterni mahtu. Kohtule teadaolevalt ei ole aktsiisiladudele kehtestatud alampiiri, kui palju peab olema aktsiisiladu võimeline kütust vastu võtma, hoiustama ja lähetama, seega ei saa kaebaja poolt planeeritavat tegevuse mahtu pidada aktsiisiladude regulatsiooniga vastuolus olevaks. Olukorras, kus aktsiisiladu soovib tegeleda kütuse vastuvõtmisega, hoiustamisega ja lähetamisega mahus, mis vastab ühe tankurauto tsisterni mahule, peaks aktsiisiladu paigaldama aktsiisilao territooriumile tankurauto tsisterni suurusele vastava statsionaarse mahuti. Teiselt aktsiisilalt kütuse vastuvõtmisel peaks pumpama üleandja (teise aktsiisilao) tankurautost kütuse enda statsionaarsesse mahutisse ja sealt sama koguse kliendile vedamiseks edasi enda tankurautosse. Enda tankurautosse jäänud üleandmata kütuse peaks taaskord tankurauto naasmisel pumpama ümber enda statsionaarsesse mahutisse, et järgmise vajaduse ilmnemisel (järgmisele kliendile vedamiseks) see taaskord tankurautosse tagasi pumbata. Kohtule ei nähtu maksuhalduri kaalutlustest alust ja eesmärki, mis põhjendaksid selliste ümberpumpamiste vajalikkust, st miks ei ole aktsepteeritav olukord, et kütuse saamisel pumbataks see aktsiislao territooriumil ühest tankurautost otse teise (vahepealset statsionaarsesse mahutisse pumpamist vahele jättes) ning akstiisilao poolt kliendile üleandmata kütust hoiustatakse aktsiisilao territooriumil paiknevas tankurautos (ilma selle ümberpumpamiseta tankurauto kõrval paikveasse samas suuruses statsionaarsesse mahutisse). Aktsiisilao valduses oleva kütuse õigusliku staatuse (ladustamisel / lähetamisel) aluseks on kohtu hinnangul kanded SADHES programmis (
28. Kohtu hinnangul ei tulene vaidlustatud otsuses viidatud õigusnormidest selgesõnalist nõuet, et aktsiisilaos peavad paiknema statsionaarsed seadmed. Maksuhaldur on tuletanud vastava järelduse nn kohakeskuse põhimõttest. Kohus nõustub iseenesest sellega, et 12
lg 1 p 19) kui ka käibemaksust (käibemaksuseaduse § 15 lg 3 p 4 kohaselt maksustatav 0%-lise käibemaksuga) ning lennukikütuse müüjalt ei nõuta kütusemüüja tagatist (vedelkütuse seaduse § 42 lg 3). Seega tuleb esiteks järeldada, et aktsiisilao tegevusloa kohustuslikkus ei teeni lennukikütuse puhul klassikalises mõttes aktsiisiladude regulatsiooni eesmärki, s.o aktsiisi laekumist. Seega tuleb hinnata, millise kuritarvituse ärahoidmisele saab olla aktsiisiladude regulatsioon lennukikütusega (kaebaja ärimudeliga) seoses suunatud. 28.4. Vaidlustatud otsusest võib järeldada, et MTA nõue (statsionaarsete seadmete kohustuslikkus) on suunatud ära hoidma riski, et tankurauto koos aktsiisivaba kütusega on lahkunud teadmata suunas ja seda ei ole võimalik üles leida. Esmalt ei selgu nimetatud seisukohast, milline on see kuritarvitus / kahju, mis tekib, kui tankurauto koos aktsiisivaba kütusega kaob. Isegi kui eeldada auto kadumisega seoses kuritarvituse või kahju tekkimist, siis ei selgu vaidlustatud otsusest, kuidas statsionaarsete 13
28.5. Kohtu hinnangul ei saa statsionaarsete seadmete kohustuslikkust aktsiisilaos tuletada direktiivi 2008/118/EÜ põhjenduse 15 mõistest „tootmis- ja laohoonetes“. Ringkonnakohus on seejuures käesolevas asjas 01.03.2016 tehtud määruses (millega lahendati kaebaja määruskaebus seoses esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisega) toonud esile, et direktiivi põhjenduses 15 sisalduv tootmis- ja laohoonete mõiste erinevate keeleversioonide võrdlemisel ei nähtu selgelt, et tegu peab olema igal juhul hoonega (ingl k production and storage facility, pr k unité de production et de stockage, sm k tuotanto- ja varastointitilat). Sõltumata sellest, kas mõista kõnealust fraasi rangelt hoonena või hõlmab see ka mahuteid ja tankimisseadmeid (kas siis osana hoonest või kõnealuse mõiste laiemat sisu lähtepunktiks võttes), ei saa kohtu hinnangul teha nimetatud normist järeldust, et hoone ja/või statsionaarsete seadmete olemasolu aktsiisilaos on absoluutne nõue. Nimetatud põhjendus (tegemist ei ole direktiivi artikliga vaid preambuli põhjendusega) on suunatud pädevate asutuste loaga tegutsevate ladude süsteemi säilitamise vajalikkuse rõhutamisele. Tegemist ei ole kohtu hinnangul normi või alusprintsiibiga, mis näeks ette hoonete ja/või statsionaarsete seadmete kohustuslikkuse. Aktsiisiladude puhul võib küll hoonete ja statsionaarsete seadmete olemasolu üldjuhul eeldada / pidada tavapäraseks, kuid kohtu hinnangul ei ole direktiivi põhjendus 15 selliseks normiks, mis näeb ette hoone ja/või statsionaarsete seadmete kohustuslikkuse, võimaldamata arvestada konkreetse laopidaja tegevuse iseloomu. Ladude süsteemi alusprintsiibina tuleb pigem mõista direktiivi art 16 lg-t 1, mis näeb ette, et pädeva asutuse poolt loa andmise eesmärgiks on ära hoida võimalikku maksudest kõrvalehoidumist ja muid kuritarvitusi. Seega peab erinevate piirangute vajalikkust hindama maksudest kõrvalehoidumise ja muude kuritarvituste riski kaudu. Kohus analüüsis eelnevalt vastavat lähtepõhimõtet ja ei tuvastanud, et selle osaks tuleks lugeda vältimatu kohustus rajada aktsiisilattu statsionaarsed seadmed (statsionaarsed seadmed ei hoia ära tankurautoga kütuse väljavedu aktsiisilaost). Märkimist väärib lisaks ka asjaolu, et aktsiislao tegevusloa andmisest keeldumise alusena ei ole vaidlustatud otsuses tuginetud
lg 1 p-le 2, mis seab aktsiisilao tegevuskoha nõudeks tegevuskohana kasutatavate ruumide eraldatuse teiste isikute ja muudest mitteärilisel eesmärgil kasutatavatest ruumidest. Ka otsuse põhjendustes ei ole tehtud etteheidet selles osas, et kaebaja planeeritava aktsiisilao territooriumile ei ole planeeritud ruume / hooneid. Seega ei ole maksuhaldur näinud siseriiklikus regulatsioonis seost hoone ja statsionaarsete seadmete vahel ega pidanud loa andmise tingimuseks hoone olemasolu kohustuslikkust. 28.
. Vastavast seisukohast ei saa teha järeldust, et statsionaarsete seadmete nõue ei võiks ühelgi (või ka enamikel) juhtudel olla põhjendatud. Samas võimaldab aktsiisiladude regulatsioon kohtu hinnangul maksuhaldurile selles osas teatavat kaalutlusruumi, sõltuvalt konkreetse 14
Kaebaja on käesolevas kohtuasjas kinnitanud, et tal on planeeritava aktsiisilao territooriumi ainukasutusõigus ning nimetatud territoorium on vajadusel võimalik varustada püsiva aiaga ning sisse- ja väljapääsudega. Seega ei ole vastava puuduse puhul tegemist reaalse takistusega. Kohtu hinnangul on usutav kaebaja seisukoht, et vaidlustatud otsusele eelnenud suhtluses maksuhalduriga ei tõusetunud aktsiislao tegevusloa andmise määrava tingimusena küsimus, kas kõnealune territoorium on võimalik püsiva aiaga ning sisse- ja väljapääsudega varustada või mitte. Seega on maksuhaldur jätnud olulise asjaolu välja selgitamata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.