← Eesti

2-17-116593/5

Obsah (7)§ 428§ 430§ 661§ 173§ 168§ 432§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtujurist Merily Mets Määruse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-116593 Tsivii

§-le 432, st hageja ei saa uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme (võlaperiood) üle. 2.

  1. Pooled kinnitavad, et: 2.7.
  2. peale kompromissi nõuetekohast täitmist loetakse täidetuks kõik tsiviilasja nr 2-17-116593 materjalides kirjeldatud võimalikud nõuded, sh kõik võimalikud tulevikus tekkivad nõuded, mis otseselt või kaudselt seonduvad tsiviilasja materjalides kirjeldatud faktiliste asjaoludega. III. Lõpetada menetlus seoses kompromissi saavutamisega Xxxxhagis Xxxxvastu võlgnevuse nõudes. IV. Tagastada hageja poolt tsiviilasjas nr 2-17-116593 tasutud riigilõivust pool ning kanda tagastamisele kuuluv riigilõiv 37,50 eurot Xxxx ´i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX, makse tegemisel märkida selgitusse „riigilõivu osaline tagastamine tsiviilasjas 2-17-116593“. V. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliseks kindlaks. Edasikaebamise kord Käesolev määrus edasikaebamisele ei kuulu. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel menetlusosalistele. Asjaolud Xxxxesitas 08.08.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 222,36 euro saamiseks. Kohus tegi 17.08.2017 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 11.09.2017 vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 20.09.2017 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Xxxx(hageja) esitas 28.09.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse Xxxx(kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Pooled esitasid 11.10.2017 Harju Maakohtule kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et põhjendatud on tsiviilasi menetlusse võtta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 372 lg 1 kohaselt.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita 2 2-17-116593 kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled on 11.10.2017 esitanud kohtule kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Pooled on

§ 661lg 4 alusel kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

Pooled on kinnitanud, et on teadlikud tsiviilasjas kohtuliku kompromissi sõlmimise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss vastab

§ 430lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Kohus leiab, et kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada

§ 428lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et

§ 430

lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks poolte menetluskulude rahaliselt kindlaks määramist.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigilõivu tagastamine

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu kokku summas 75 eurot. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist. Hageja ja kostja on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu

§ 150

lg 2 p 1 alusel on hageja õigustatud taotlema riigilõivu tagastamist summas (75/2) 37,5 eurot. Tagastamisele kuuluv riigilõiv summas 37,50 eurot tuleb

§ 150

lg 2 p 1 alusel kanda Xxxx ´i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX, makse tegemisel märkida selgitusse „riigilõivu osaline tagastamine tsiviilasjas 2-17-116593“. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.