← Eesti

3-15-2798/16

Obsah (5)§ 181§ 184§ 182§ 116§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 6. mai 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2798 Haldusasi O.K.i kaebus Eesti Töötukassa 1

§ 181lg 1).

Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184

). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Eesti Töötukassa (vastustaja) võttis 15.07.2015 otsusega nr TA15-0074958 O.K.i (kaebaja) alates 15.07.2015 töötuna arvele. 3-15-2798
  2. Vastustaja lõpetas 15.09.2015 otsusega nr TA15-0097236 kaebaja töötuna arveloleku tagasiulatuvalt alates 26.07.2015, sest vastustajale teadaolevatel andmetel ja tööandja Upakkterminal EV OÜ kinnitusel täitis kaebaja 27.07.2015 ettevõttes tööülesandeid.
  3. Kaebaja esitas otsuse peale 29.09.2015 vaide.
  4. Vastustaja jättis 12.10.2015 vaideotsusega nr 120 vaide rahuldamata. Põhjendused: 4.
  5. 18.08.2015 laekus vastustajale info, et kaebaja on 27.07.2015 Upakkterminal EV OÜ-s tööülesandeid täites osalenud ettevõttele kuuluva sõidukiga liiklusõnnetuses. Vastustaja saatis 02.09.2015 äriühingu e-posti aadressile info@upakkterminal.eu teabepäringu, täpsustamaks kaebaja tööle asumise kuupäeva ja selgitamaks, et töötamine peab olema registreeritud. Teabepäringule tuli 03.09.2015 Olegi nimeliselt isikult vastus, milles paluti täpsustada, millal ja mis liiklusõnnetusega oli tegu. Vastustaja vastas samal päeval, et täpsemat infot liiklusõnnetuse kohta ei ole võimalik anda ja äriühingul endal peaks see info olemas olema. 04.09.2015 teavitas Olegi nimeline isik, et kõiki nende töötajaid näeb läbi riigiportaali. Oleg süüdistas vastustajat selles, et kaebajale ei võimaldata D-kategooria juhilubade koolitust, mistõttu ei saa äriühing kaebajat ka tööle võtta. Samal päeval laekus e-posti aadressilt info@upakkterminal.eu Upakkterminal EV OÜ juhatuse liikme V.B. e-kiri, milles paluti täpsustada, mis liiklusõnnetus ja millal toimus, kuna ettevõttel on palju autosid. Vastustaja edastas 15.09.2015 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) teabepäringu kaebajaga seotud liiklusõnnetuse asjaolude uurimiseks. PPA edastas 15.09.2015 vastustajale Upakkterminal EV OÜ juhatuse liikme V.B. poolt PPA-le 27.07.2015 edastatud kinnituse, et autojuht O.K. tegi autoga tööd aadressidel Paekaare tn, Paevälja tn, Liikuri tn, Valge tn, Majaka tn, Linnamäe tn, Läänemere tn, Kärberi tn ja Mahtra tn. Ettevõtte põhitegevusalaks on jäätmete käitlemine. 4.
  6. Vaidluse all ei ole, et kaebaja täitis Upakkterminal EV OÜ-s 27.07.2015 tööülesandeid. Kaebaja selgitas üksnes, et ei ole saanud selle eest tasu. Samuti ei eita ta, et on alates 01.07.2015 abistanud juriidilisi isikuid. Sisuliselt töötas ta autojuhina. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 2 ja § 4 lg 2 alusel tuleb antud juhul eeldada, et kaebaja ja Upakkterminal EV OÜ vahel on sõlmitud tööleping. Ebaselguse osas seoses töötasuga tuleb tal pöörduda tööandja poole. 4.
  7. Kuna kaebaja töötamine on tõendatud, puudus tal alates 27.07.2015 õigus töötuna arvel olla. Töötuna arveloleku lõpetamise alused (tööturuteenuste ja –toetuste seaduse (TTTS) § 7 lg 1 p 3 ja § 6 lg 5 p 3) on imperatiivsed ja vastustajal puudub kaalutlusõigus. Oluline ei ole, kui kaua kaebaja töötas. Töötuna arvelolek tuleb lõpetada tagasiulatuvalt töötuna arvelolemist välistava asjaolu saabumise hetkest.
  8. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille nõueteks jäid pärast kaebuse täiendamist tühistada vastustaja 15.09.2015 otsus nr TA15-0097236 ja 12.10.2015 vaideotsus nr
  9. Kaebaja ei nõustu vaidlusaluste otsustega. Vastustaja ei ole põhjendanud, mille alusel asuti seisukohale, et kaebaja täitis Upakkterminal EV OÜ-s tööülesandeid. Kaebajat ei ole sellesse äriühingusse tööle võetud. V.B. selgitused on e-kirja kontekstist välja rebitud. Otsused ei ole põhjendatud ja neis toodud asjaolud ei ole tõendatud. Haldusakt ei ole kontrollitav ega läbipaistev. Vastustaja ei ole järginud uurimispõhimõtet.
  10. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 6.
  11. Kaebaja ei eita töötamist, vaid tugineb peamiselt asjaolule, et vastustaja ei saa tõendada tasu saamist töötamise eest. Eelnevast tulenevalt ei saa väita, et V.B. selgitused on kontekstist välja rebitud. Kaebaja töötamine on tõendatud ja jäätmete vedamine on töö, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest. Sellisel juhul eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. 2

(5)3-15-2798 6.
  1. Nõustuda ei saa väitega, et vastustaja otsus ei ole kontrollitav. Otsuse põhjendustest selgub üheselt, et kaebaja töötuna arvelolek lõpetati, kuna kaebaja töötas 27.07.2015 Upakkterminal EV OÜ-s, mida kinnitab ka äriühing. Vastustaja möönab, et otsuse andmise aluseks olevaid asjaolusid oleks saanud otsuses pikemalt kirjeldada, kuid see ei too kaasa otsuse tühistamist. Vaideotsuses on piisava põhjalikkusega selgitatud asjaolusid, mis tingisid kaebaja töötuna arveloleku lõpetamise. 6.
  2. Nõustuda ei saa ka väitega uurimispõhimõtte rikkumisest. Kaebaja on vaidlustatava otsuse andmise aluseks olevatest asjaoludest olnud informeeritud kogu menetluse kestel, mida tõendab ka kirjavahetus kaebajaga Upakkterminal EV OÜ nime alt. Kaebaja ei ole menetluses vastanud sisuliselt talle esitatud küsimustele ega ole olnud koostööaldis. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Otsuse tegemisel tugineti TTTS § 7 lg 1 p-le 3 ja § 6 lg 5 p-le
  4. TTTS § 7 lg 1 p 3 järgi teeb Eesti Töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta sama seaduse § 6 lg 5 p-des 2–11 loetletud juhtudel. TTTS § 6 lg 5 p 3 järgi ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses.
  5. Riigikohtu praktika (27.05.2013 otsus haldusasjas nr 3-3-1-16-13 (p 24); 09.03.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-92-10 (p 17)) kohaselt on TTTS § 7 lg 1 p 3 selge ja üheselt mõistetav norm, mille keeleline tõlgendamine ei anna töötukassale kaalumisruumi. Seega on vastustaja TTTS § 6 lg 5 p-des 2–11 nimetatud asjaolude esinemisel kohustatud lõpetama isiku töötuna arveloleku ja vastustajal puudub kaalumisruum.
  6. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja sõitis 27.07.2015 Upakkterminal EV OÜ-le kuuluva prügiauto/multiliftiga. Vaidluse all on asjaolu, kas see tuleb lugeda töötamiseks TTTS § 6 lg 5 p 3 järgi, mis annab TTTS § 7 lg 1 p 3 järgi aluse kaebaja töötuna arveloleku lõpetamiseks.
  7. Harju Maakohtu 14.12.2015 otsusest väärteoasjas nr 4-15-7547 nähtub, et PPA tegi kaebaja kohta 18.08.2015 otsuse väärteoasjas nr 2302,15,011880, millega karistas kaebajat rahatrahviga 140 eurot, sest kaebaja juhtis 27.07.2015 mootorsõidukit kinnitamata turvavööga. Kaebaja selgitas viidatud kohtumenetluses, et turvavöö oli kinnitamata tööülesannete täitmise tõttu, mis eeldasid sagedaste peatuste tegemist. V.B. kinnitas Upakkterminal EV OÜ esindajana PPA-le 27.07.2015 saadetud e-kirjas, et kaebaja täitis tööülesandeid. Praeguses asjas väidavad nii kaebaja kui ka tunnistajana ülekuulatud V.B., et kaebajal puudus äriühinguga igasugune töösuhe ja et kaebaja tegi ilma palga ja töölepinguta vaid proovitööd.
  8. Kuna vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja sõitis 27.07.2015 prügiautoga ringi prügi korjamise eesmärgil, siis on kohtu hinnangul selle näol igal juhul tegemist töötamisega, mis tuleb lugeda TTTS § 6 lg 5 p 3 regulatsiooni alla kuuluvaks. Kuigi TLS § 4 lg 1 esimese lause järgi sõlmitakse tööleping kirjalikult, loetakse sama sätte teise lause järgi tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kohtu hinnangul on prügivedu töötamine, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest, seega tuleb eeldada, et tegemist oli töölepingulise suhtega (TLS § 1 lg 2). Seega tuleb lugeda kaebaja ja Upakkterminal EV OÜ vahel tööleping sõlmituks alates kaebaja poolt 27.07.2015 prügiautoga tööle asumisest. Tööle asumine on asjaolu, mis annab imperatiivse aluse töötuna arveloleku lõpetamiseks. Kaebaja töötuna arvelolek tuli lõpetada tagasiulatuvalt alates tööle asumise hetkest. Seejuures ei ole oluline, kui kaua töötamine kestis. Kaebajal oli ja on võimalik pärast töötamise lõpetamist end uuesti töötuna arvele võtta. 3
(5)3-15-2798
  1. Nii kaebaja kui kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud V.B. väitsid, et tegemist oli proovitööga. TLS ei reguleeri proovitöö tegemist. Proovitööd reguleerib Vabariigi Valitsuse 12.12.2013 määruse nr 174 „Tööhõiveprogramm 2014–2015“ § 16, kuid selle järgi lepib proovitöö tegemise tööandjaga kokku vastustaja, mitte töötaja ise. Töötaja saab oma teadmisi, oskusi ja võimeid näidata katseajal (TLS § 6 lg 1). Katseaeg kuulub töölepingulise aja sisse ja on tasustatav. Kui äriühing jättis kaebajale selle päeva eest töötasu maksmata, tuleb kaebajal pöörduda töötasu nõudega äriühingu poole. Töötasu välja maksmata jätmine ei anna alust vastustaja otsuse tühistamiseks ja kaebaja töötuna arvel hoidmiseks.
  2. Sellest, et kaebaja lõpetas vahetult enne töötuna arvele võtmist töötamise Upakkterminal EV OÜ juhatuse liikmena ja nõudis töötuna arveloleku ajal vastustajalt E- ja D-kategooria juhi koolitusi, järeldub hoopis, et töötuna arvelevõtmise tegelikuks põhjuseks ei olnud vajadus leida tööd, vaid soov saada tasuta oma ettevõtluse jaoks vajalikku autojuhi koolitust.
  3. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja ega tunnistaja selgitused proovitöö kokkuleppimise osas usutavad. Esiteks ei ole sellisele proovitööle väärteoasjas viidatud. Väärteoasjas selgitasid nii kaebaja kui ka V.B., et kaebaja tegi äriühingule tööd. Teiseks ei ole sellised selgitused eluliselt usutavad. Kaebaja on Upakkterminal EV OÜ ainuosanik ja oli kuni 13.07.2015 ka äriühingu ainus juhatuse liige, kes on kohtuistungil antud selgituse kohaselt ka varem sellise autoga ringi sõitnud, seetõttu ei ole usutav, et ta pidi hakkama end enda poolt ametisse nimetatud juhatuse liikmele tõestama. Arvestades kaebaja ja tunnistaja vahelisi tööalaseid ja isiklikke sidemeid (rahvastikuregistri andmetel on kaebajal ja V.B.l ühine laps), ei ole V.B. usaldusväärne tunnistaja. Nii kaebaja kui V.B. on kinnitanud, et on andnud väärteomenetluses valesid ütlusi. See ei ärata usaldust ka praeguses menetluses antud ütluste suhtes. Sellest, et nii kaebaja kui V.B. on oma ütlusi vastavalt vajadusele muutnud, järeldub, et selgitused proovitöö osas mõeldi välja selleks, et kaebajal säiliks töötustaatus.
  4. Kohus ei nõustu Harju Maakohtu 14.12.2015 otsuse põhjendavas osas toodud järeldusega, et kaebaja ei teinud 27.07.2015 tööd. Halduskohtu hinnangul piisanuks väärteootsuse õiguspärasuse kontrollimiseks üksnes selle tuvastamisest, kas kaebaja tööülesannete täitmine oli seotud peatustega, mille vahemaa ei ületa 100 meetrit (liiklusseaduse § 30 lg 2 p 2). Antud juhul on maakohus asunud põhjendamatult hindama kogu töösuhet ja jõudnud halduskohtu hinnangul ebaõige järelduseni. See, et kaebaja sõitis ühtlase kiirusega ilma peatumata üle 100 meetri, ei tõenda, et ta ei teinud tööd, vaid et ta ei töötanud sellel töölõigul. See, et kaebaja oli töötuna arvele võetud, ei tõenda, et ta ei teinud 27.07.2015 tööd. Selliseid juhtumeid, kus töötuna arvele võetud isikud teevad tegelikult vastustaja teadmata tööd, on vastustaja praktikas olnud ka varem. Pole põhjust arvata, et prügiautoga sõidetakse ringi ja korjatakse prügi oma lõbuks. Samuti pole põhjust arvata, et tegemist on tööga, mida tehakse reeglina tasuta. Logode puudumine autol ei tõenda, et tegemist ei ole tööautoga. Tegemist ei olnud kindlasti autoga, mida soetataks isiklike sõitude tegemiseks. Logode puudumist võivad põhjendada mitmed asjaolud. Samamoodi ei tõenda logode puudumine tööriietel seda, et kaebaja ei teinud tööd. Muuks sõiduks poleks olnud tarvidust tööriideid selga panna. Ilmselgelt viitavad tööriided töö tegemisele. Seda, et tegemist oli tööriietega, on möönnud ka maakohus ise. Kuigi TLS § 4 lg 1 järgi peab tööleping olema vormistatud kirjalikult, võimaldab sama säte arvestada ka muus vormis sõlmitud kokkuleppega. Seega on põhjendamatu maakohtu järeldus, et kokkulepet töö tegemiseks ei ole võimalik tuvastada ka V.B. e-kirjast PPA-le. Halduskohtu hinnangul on maakohtu järeldused põhjendamatud ega lükka ümber asjaolu, et kaebaja tegi 27.07.2015 prügiautoga ringi sõites tööd.
  5. Kuna vastustajal puudus TTTS § 7 lg 1 p 3 ja § 6 lg 5 p 3 kohaldamisel kaalutlusõigus ja asjaolud olid piisavalt selged (oli olemas Upakkterminal EV OÜ kinnitus kaebaja töötamise kohta), siis ei saa heita 15.09.2015 otsusele ette ebapiisavat põhjendamist. 4
(5)3-15-2798
  1. Kohus nõustub kaebajaga selles, et haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebajat oleks enne haldusakti andmist ära kuulatud ning antud talle võimalust oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Kuigi e-posti aadressilt info@upakkterminal.eu saadetud kirjade juures on Olegi nimi, ei ole piisavalt selge, et need kirjad oleks saatnud kaebaja. Seega on vastustaja rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-t
  2. Kohus leiab, et kuigi rikkumine on olemas, ei too see antud juhul kaasa vaidlusaluste haldusaktide tühistamist, sest rikkumine ei mõjutanud antud juhul asja lahendust (HMS § 58; vt ka Riigikohtu 28.04.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-52-13 (p 38)). Vastustaja on täiendanud oma põhjendusi 12.10.2015 vaideotsuses. Kaebaja ei ole ei vaide- ega kohtumenetluses toonud välja asjaolusid või põhjendusi, mis oleksid toonud kaasa teistsugune otsuse. Vastustaja otsus kaebaja töötuna arveloleku lõpetamise kohta on õiguspärane, sest kaebaja tegi 27.07.2015 tööd, mis välistab TTTS § 6 lg 5 p 3 ja § 7 lg 1 p 3 alusel töötuna arveloleku.
  3. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalused haldusaktid on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
  4. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud tema menetluskulusid ja nende kandmist tõendavaid dokumente, seetõttu jätab kohus tema menetluskulud tema enda kanda (

§ 109lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.