KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 7. november 2017. a, Tallinn Haldusasja number 3-17-2265 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus Kristjan Kanar

) § 1361 lg 4, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg-d 1 ja 2). ASJAOLUD 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas

§ 1361

lg 1 ja § 130 lg 1 p 2 alusel 03.11.2017 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks, paludes kohtult luba kanda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) liiklusregistrisse käsutamise keelumärge Kristjan Kanarbiku nimele registreeritud sõidukitele Volkswagen Passat Variant (registreerimismärgiga 805 MNB), Audi 80 Avant (registreerimismärgiga 097 AVI), Ford Scorpio (registreerimismärgiga 695 AVH), mootorratas MMVZ 3.115 (registreerimismärgiga 623 CC), Audi 80 (registreerimismärgiga 702 TDK); Lenno Õunapuu nimele registreeritud sõidukile Mercedes-Benz (registreerimismärgiga 646 BBP); samuti seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) hüpoteek Kristjan Kanarbiku omandis olevatele kinnisasjadele asukohaga Tartumaa, Konguta vald, Vahessaare küla, Kase (registriosa numbriga 577804) summas 43 692,71 eurot ja asukohaga Tartumaa Elva linn, Tuletõrje tn 4 (registriosa numbriga 1133804) summas 43 692,71 eurot. Põhjendused: 1.

1. Maksuhaldur koostas Umbrella Ehitus OÜ-le 02.11.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/036343-14, millega suurendas äriühingu maksukohustust kokku 67 875,52 euro võrra. Kontrollides osaühingu oktoober–detsember 2015 käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust, jõudis maksuhaldur järeledusele, et 1) äriühing on alusetult kajastanud sisendkäibemaksu hulgas Amiksa Ehitus OÜ poolt väljastatud arvetel märgitud käibemaksu 40 875,52 eurot, kuna sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused olid täitmata; 2) osaühing ei olnud kohustatud kajastama detsembris 2015 KMD 20% käibe hulgas müüki Päikesekivi Turism OÜ-le 30 000 eurot ja käibemaksu 6000 eurot, kuna arvetel märgitud teenuse müüki ei ole tegelikkuses toimunud; 3) äriühingul oli vaadeldaval perioodil kohustus kajastada, deklareerida ja tasuda tulumaks 33 000 eurot, kuna ta tegi Amiksa Ehitus OÜ-le rahalisi makseid, kuid tegelikkuses viimane arvetel näidatud teenuseid ei osutanud. 1.
2. MTA alustas 12.12.2016 Umbrella Ehitus OÜ suhtes maksuvõla sundtäitmist ja edastas AS-le LHV Pank ning Nordea Pank AB Eesti filiaalile korraldused osaühingu arvelduskonto arestimiseks. Umbrella Ehitus OÜ maksukohustuste katteks laekus viimati 24.08.2016 rahalisi vahendeid 204,44 eurot. Äriühing ei oma liiklus-, kinnistus- ega väärtpaberiregistri andmetel registervara. Umbrella Ehitus OÜ deklareeris viimati käivet ja töötasu väljamakseid mais
3. Osaühing ei ole esitanud ühtegi majandusaasta aruannet ja talle on tehtud kustutamishoiatus. Äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 30.06.
4. Seega ei ole Umbrella Ehitus OÜ tegutsev osaühing ja maksuvõlga ei ole võimalik sisse nõuda äriühingu majandustegevusest tekkiva tulu arvelt ning esineb alus vastutusotsuse koostamiseks (

§ 96lg 5).

1.3. Umbrella Ehitus OÜ juhatuse liikmeteks oli perioodil 27.08.2015–25.08.2016 Heldur Lomp (isikukood 39309040233) ning perioodil 29.01.2013–25.08.2016 Kristjan Kanarbik ja Lenno Õunapuu. Kõik kolm olid osaühingu juhatuse liikmed määratud maksukohustuse tekkimise ajal. Maksuhaldur algatas halduskohtule taotluse esitamisega K. Kanarbiku ja L. Õunapuu suhtes vastutusotsuse koostamiseks suunatud maksumenetluse

§ 8lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel.

Kuivõrd H. Lombil puudub registervara, siis tema suhtes maksuhaldur taotlust ei esita. K. Kanarbik ja L. Õunapuu olid osaühingu seaduslike esindajatena vastutavad äriühingu seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. K. Kanarbik ja L. Õunapuu ei sekkunud äriühingu majandustegevusse sisuliselt ega kohaldanud piisavalt meetmeid, mis oleksid võinud aidata takistada maksuvõla tekkimist 2

§ 96

lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ja menetluslikud eeldused on täidetud – äriühingul on maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ja maksuvõlga ei ole kustutatud. Maksuotsusega määratud maksude aegumistähtaeg algab varasemast deklaratsiooni esitamise päevast ehk 20.11.2015, kuna vanim tasumata käibemaksukohustus pärineb 2015. a oktoobrikuust. Isegi kui kohaldada 3-aastast aegumistähtaega, algab aegumine 20.11.2018 ja

§ 98lg-s 1 sätestatud maksusumma aegumistähtaeg möödunud ei ole.

1.

1. K. Kanarbikule kuulub 2,13 ha suurune maatulundusmaa asukohaga Tartumaa, Konguta vald, Vahessaare küla, Kase, millel hüpoteegid puuduvad. Kuivõrd samas külas müüakse hetkel maatulundusmaad 0,52 eurot/m2, siis hindab maksuhaldur kinnistu väärtuseks 11 076 eurot. Samuti kuulub K. Kanarbikule maja aadressil Tartumaa, Elva linn, Tuletõrje tn 4, hüpoteegid puuduvad. Maja on müügikuulutuse kohaselt müüdud 19 000 euroga ja sama kõrgelt hindab maja väärtust ka maksuhaldur. K. Kanarbikule kuuluvad järgmised sõidukid:
2. a Volkswagen Passat Variant (registreerimismärgiga 805 MNB), sama aastakäigu vastavaid sõidukeid müüakse portaalis www.auto24.ee vahemikus 500-600 eurot;
3. a Audi 80 Avant (registreerimismärgiga 097 AVI), sama aastakäigu mudeleid müüakse portaalis hinnaga 399699 eurot;
4. a Ford Scorpio (registreerimismärgiga 695 AVH), portaalis müüakse neid hinnaga 800-2000 eurot;
5. a mootorratas MMVZ 3.115 (registreerimismärgiga 623 CC), müügihinna põhjal on selle väärtuseks 999 eurot;
6. a Audi 80 (registreerimismärgiga 702 TDK), mille väärtuseks hindab maksuhaldur 300-3800 eurot. L. Õunapuule kuulub
7. a Mercedes-Benz E 320 CDI (registreerimismärgiga 646 BBP), mille väärtuseks hindab maksuhaldur 4800–10 700 eurot. 1.
8. Maksuhaldur rõhutab, et märgitud registervara väärtus on hinnanguline, tegelik müügihind võib sissenõude pööramisel sellest erineda. Maksuhaldur taotleb sõidukitele keelumärgete seadmist Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kasuks ja kummalegi kinnistule hüpoteegi seadmist summas 43 692,71 eurot. 1.
9. Vastutusotsusega võib maksuhaldur esitada nõude K. Kanarbiku ja L. Õunapuu vastu tasuda Umbrella Ehitus OÜ võlgnevus kogusummas 95 483,42 eurot. Maksuhaldur lõpetab 3

§ 1361lg 2 p-st 3 K.

Kanarbiku ja L. Õunapuu vastu suunatud täitetoimingud, kui nad on esitanud tagatise

§ 120lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt.

Esitatav tagatis peab lisaks nõudele katma ka sundtäitmiskulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 122). Maksuhaldur arvestas kohtutäituri tasu suuruseks K.

Kanarbiku vara puhul 8903,89 eurot, seega tema puhul on piisavaks asendustagatise väärtuseks 104 387,31 eurot. L. Õunapuu vara puhul on kohtutäituri tasu suuruseks 8079,67 eurot, seega piisavaks asendustagatise väärtuseks 103 563,09 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED 2. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on mh õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta, ja kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (

§ 130lg 1 p-d 1 ja 2).

4.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on mõeldav pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Lisaks märgitule tuleb vastavalt Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määruse asjas nr 3-3-1-15-12 p 50 kohaselt hinnata, kas esineb kasvõi üks

§ 96

lg-s 6 nimetatud alustest, mis välistaks vastutusotsuse tegemise; kas isik, kellele vastutusotsust teha soovitakse, vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest; maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud; juriidilise isiku, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha, õigusvõime ei ole lõppenud; andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. 5.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. 7. Riigikohus märkis 14.05.2013 määruses asjas nr 3-3-1-7-13 (p 9), et vastutusotsuse näol on

§ 96

lg 1 järgi tegemist maksuhalduri haldusaktiga, mis tehakse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Selliseks kolmandaks isikuks on mh ka juriidilise isiku juhatuse liige, sest tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks juhatus või seda asendav organ.

§ 8

lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikul esindajal kohustus tagada esindatava maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Selle kohustuse rikkumise korral tahtlikult või raskest hooletusest vastutab seaduslik esindaja

§ 40

lg 1 järgi rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Juhul, kui vastutavad mitu isikut, peavad nad täitma kohustuse solidaarselt (

§ 40lg 3).

8. Taotlusest nähtuvalt algatas maksuhaldur halduskohtule esitatud taotlusega K. Kanarbiku ja L. Õunapuu suhtes maksumenetluse, mille eesmärk on

§ 40ja § 96 kohase vastutusotsuse koostamine.

Riigikohus pidas võimalikuks, et maksuhalduri poolt taotluse esitamine on esimene menetlustoiming vastutusmenetluses (vt Riigikohtu 02.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-17-17, p 12 ja seal viidatud lahendid). Äriregistri andmetel olid kontrollitaval perioodil oktoober–detsember 2015 Umbrella Ehitus OÜ juhatuse liikmed Heldur Lomp, Kristjan Kanarbik ja Lenno Õunapuu. Maksuhaldur avaldas ja kohus kontrollis, et vararegistrite kohaselt H. Lombil registervara puudub. Seega ei oleks tema suhtes vastutusmenetluse tulemusel määratava võimaliku maksusumma sissenõudmine tulemuslik. K. Kanarbikku ja L. Õunapuud võib Umbrella Ehitus OÜ-le maksuotsusega määratud kohustuse täitmata jätmise eest vastutavaks pidada. Isikud on eelduslikult rikkunud

§-s 8 sätestatud kohustusi ja vastutavad seetõttu maksuotsuses märgitud maksuvõla tekkimise eest, millele lisandub intress. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine.

1. Kohus peab võimalikuks, arvestades K. Kanarbiku ja L. Õunapuu käitumist äriühingu juhatuse liikmena maksumaksja kohustuse täitmata jätmisel, et isikud võivad hakata nende enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.
2. Maksuhaldur märkis taotluses, et 12.12.2016 alustatud maksuvõla sundtäitmine tulemusi ei andnud ja seega ei ole Umbrella Ehitus OÜ maksuvõlga õnnestunud äriühingult sisse nõuda.
3. Käesoleval juhul ei esine taotlusest ning sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt

§ 96lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise.

Vastutusotsuse tegemise aluseks on äriühingu maksuvõlg, mille tekkimise eest vastutavad K. Kanarbik ja L. Õunapuu. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (

§ 98). Äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud. 5

§ 120

lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohased tagatised, mis katavad nii maksuvõla kui eeldatavad täitemenetluse kulud.

1. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades taotleja põhjendusi, maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. Kohus selgitab, et täitetoiminguteks loa andmise puhul on kohtupraktikas pidevalt rõhutatud, et

§ 1361

kohaldamisel tuleb kohustatud isiku õigustatud huvisid ja juhtumi asjaolusid arvestades vältida ületagamist (Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrus asjas nr 3-31-15-12 (p 58)). Riigikohus toonitas 14.05.2013 määruses asjas nr 3-3-1-7-13 (p 14), et loa taotlemise menetluses tuleb uurida kinnistute väärtusi ning võrrelda nõude suurust ja vara väärtust. Maksuhaldur on esitanud hinnangud varale, mille suhtes ta soovib taotleda hüpteegi seadmist või keelumärke kandmist. Kohtul ei ole põhjust kahelda esitatud andmetes ja kohtu hinnangul ei ole taotletud meetmed omanike huve ülemäära kahjustavad. Maksuhaldur soovib seada K. Kanarbikule kuuluvale kahele kinnisasjale hüpoteegid kogusummas 87 385,42 eurot. Kohus leiab, et arvestades nõude suurust ja sellele lisanduvaid võimalikke täitekulusid, ei piisaks sundtäitmisel üksnes ühe kinnistu müügist saadavast rahasummast nõude täitmiseks. Samuti on põhjendatud seada käsutamise keelumärked ka maksuhalduri viidatud sõidukitele. 15. Maksuhaldur on osundanud, et lõpetab täitetoimingud, kui isikud esitavad kohase tagatise, arvestades kohtutäituri seaduses sätestatut. Kohus ei näe põhjust kahelda maksuhalduri arvestatud täitekulude suuruses ja vajalikkuses. 16. Eeltoodust tulenevalt on taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil ja ulatuses vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 6