KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2017, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-1917 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg

§ 76

lg 5), mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  2. 3. 4. 5. 6. 7. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 5 alusel määrata Jevgeni Kapralovile katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitada alkoholi;  otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 10 päeva jooksul peale vanglast vabanemist;  olles andnud selleks eelneva nõusoleku, alluma ettenähtud ravile.

§ 78p 2 järgi hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

Määrata Jevgeni Kapralov katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus Jevgeni Kapralovi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Jevgeni Kapralov karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista Jevgeni Kapralovilt menetluskuluna riigituludesse 99 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi K. K. poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne

§ 199

lg 2 p 4,7,

§ 424

,

§ 120

lg 1,

§ 121(alates 01.01.2015.a.

§ 121 lg 2 p 2,3) ja

§ 209

lg 2 p 1 järgi ning karistati liitkaristusega 1 aasta ja 2 kuud.

§ 65

lg 1,2 alusel suurendati Jevgeni Kapralovile mõistetud liitkaristust Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 17.04.2014.a. otsusega nr 1-13-10365 mõistetud ja ära kandmata karistuse 10 kuu võrra ( otsusega mõistetud vangistus oli asendatud ÜKT-ga ja tähtajaks tegemata ÜKT asendati 10 kuu pikkuse vangistusega Tartu Maakohtu 01.06.2016.a. kohtumäärusega ) ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti Jevgeni Kapralovile 2 aastat vangistust. Tartu Vangla esitas 24.10.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Kapralovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Käesolevalt kannab reaalset esimest vangistust. Varasemalt karistatud korduvalt kehalise väärkohtlemise eest; grupiviisiliste ja süstemaatiliste varguste eest; grupiviisiliste varguste eest, mis pandi toime sissetungimisega. Kuritegusid iseloomustas ettekavatsetus ning ühiseks läbivaks jooneks oli vägivalla kasutamine. Kuritegude ajendiks puudulik probleemilahendusoskus ja majandusliku kasu saamine, soodusteguriks grupi mõju ja sõltuvusprobleemid (alkohol).Viimane karistus on määratud ähvardamise, kelmuse, joobes juhtimise, kehalise väärkohtlemise eest sõltuvussuhtes ja varguse eest. Kuritegusid iseloomustab ettekavatsetus ning endiselt on läbivaks jooneks vägivalla kasutamine. Kuritegude ajendiks puudulik probleemilahendusoskus ja majandusliku kasu saamine, soodusteguriks grupi mõju ja sõltuvusprobleemid (alkohol). Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Perioodil 05.04.2017 - 30.06.2017 osales Tartu Vanglas majandusabitöödel. Alates 08.05.2017 osaleb "Noorte tööturule kaasamine" STEP programmi meetodite alusel. Perioodil 22.06.2017 - 15.07.2017 läbis sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Kokkusaamised toimusid neljal korral. Programmi läbiviija hinnangul on Jevgeni Kapralov heade vaimsete võimetega, oli teemast huvitatud, aruteludes aktiivne, arutelud olid sisukad ning kodutöid täitis kohusetundlikult. Kuigi sõltuvusprobleemi ei ilmnenud, siis näeb Jevgeni Kapralov seoseid enda alkoholi tarbimise ja kuriteo vahel. Programmi läbiviija hinnangul seadis endale positiivseid eluviisi eesmärke edaspidiseks. On võimeline seatud eesmärke täitma ning on motiveeritud elama seaduskuulekalt. Alates 19.09.2017 osaleb sotsiaalprogrammis "Viha juhtimine". Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik konkreetsete täiskasvanute suhtes (risk ühiskonnas) ning ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 53%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 68%. Ohustatud on avalikkus tervikuna ning konkreetne täiskasvanu. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises ning joobes juhtimises. Oht on kõige tõenäolisem probleemide tekkimisel ning alkoholi tarvitamisel. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toime panemise tõenäosuse hindamise tulemust, Tartu Vangla ei toeta tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamus Jevgeni Kapralov on L. Š. seitsmest pojast vanuselt teine. Vanim poeg A. K. on sünd.1988 a, Jevgeni Kapralov sünd 1990 a, R. T. on sünd. 1995 a, K. T. 1999 a, A. T. 2002 a, D. Š. 2005 a ja N. Š. 2008 a. Momendil elavad alaliselt kodus kolm nooremat venda. Teistel on oma pere või õpivad ja töötavad mujal. L. abikaasa D. Š. elab ja töötab XXX, kuid nädalavahetustel ning kui töö võimaldab viibib kodus. L. Š. ütluste kohaselt saavad pojad ja D. Š. Jevgeni Kapraloviga hästi läbi. L. Š. ütluste kohaselt tema ei tea Jevgeni Kapralovi suhtlusringkonda. Sel teemal nad omavahel ei suhelnud. Ka puuduvad tal andmed alkoholi kuritarvitamise kohta, kuna Jevgeni Kapralov elas sageli linnas üürikorteris. Vanglast vabanemise korral soovib Jevgeni Kapralov asuda elama ema juurde XXX. Elumaja on kahekordne individuaalelamu. I korrusel on 3 tuba ja abiruumid. II korrusel üks tuba, mida saab kasutada soojemal perioodil, sest tuba on soojustamata. Maja on osaliselt renoveeritud, hoolitsetud ja korrastatud. Eluks vajalik on olemas. L. Š. ja D. Š. on andnud nõusoleku Jevgeni Kapralovi elama asumiseks nende elukohta. L. Š. on töötukassas arvel tööotsijana ja käib autokoolis, et avardada töö leidmise võimalusi. Vabanemisel on Jevgeni Kapralovil firma juhi M. K. ütluste kohaselt võimalus asuda tööle A. G. OÜ ripplagede paigaldajana. Tööobjektid on üle Eesti. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Kannab esimest vangistust purjus peaga sõitmise, ähvardamise, varguse ja kelmuse eest. Vangistuse jooksul töötas sektori koridori peal koristamas 4 korda nädalas, mõni kord ka 5 korda vabatahtlikult, samuti käis programmis Eluviisitreening, mille läbis ilusti. Vihajuhtimise programm sai ka ilusti läbitud. Kooli ei saanud, sest kambrikaaslasele ei meeldinud ja sai 2 kuud lukustatud kambris olla, kuni uuriti, et kaaskinnipeetav süüdistas Jevgeni Kapralovit alusetult. Luges raamatuid ja haris ennast. Programmidest oli abi. Vihajuhtimine aitas tundeid kontrollida ja talitseda ja sai aru, et alkohol ei ole tema jaoks hea asi, mis on palju pahandusi toonud. On nõus alluma ravile ja tahaks null alkoholiga edaspidi elada. Elama läheks XXX ema juurde, kus elavad ka nooremad vennad, kellega läbisaamine on väga hea. Ei hakka noorematele vendadele halba eeskuju näitama, vahel helistab nooremale vennale ja noomib teda, et ta ei taha siia sattuda. Vabanedes läheks tööle, hakkaks nõudeid maksma ja üritab oma elu korda saada, peab hakkama inimese moodi elama. Teab, et seekord peab kohusetundlikult kriminaalhoolduse tingimusi täitma, see on tema enda huvides. Teab ka mis juhtub, kui neid rikub. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Jevgeni Kapralovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör E. U., olles tutvunud Tallinna Vangla materjalidega Jevgeni Kapralovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, ei toeta isiku vabastamist. Tallinna Vangla ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isikule on kriminaalasjas nr 17922900062 esitatud uus kahtlustus. Kaitsja märkis, et kinnipeetav on kasutanud aega ratsionaalselt ja mõistlikult, on läbinud kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused ja tema juhendajad on kinnitanud, et kõik programmid on teda mõtlema pannud. Ta on teinud ka tööd ja probleeme ei ole olnud. Distsiplinaarkaristusi ei ole. On olemas alaline elukoht ja reaalne töökoht, ripplagede paigaldajana. Kinnipeetaval on olemas lähedased ema, isa, vennad. Vanemad on toetanud teda rahaliselt vangistuse jooksul. Tal on soov, tahe ja valmisolek täita kriminaalhoolduse nõudeid ja ta on aru saanud, et ühiskonnas kehtivad reeglid on täitmiseks. Tal on küll alkoholiprobleem, kuid eelneval päeval vestluses kinnitas ta kaitsjale ka seda, et peab pöörduma spetsialisti poole ja istungil kinnitas, et ta on valmis alkoholismi probleemiga pöörduma spetsialisti poole. Tegemist on esimese vangistusega ja olla reaalselt vanglas 1 aasta 1 kuu on päris šokeeriv. Kaitsja palub anda Kapralovile võimalus ja rahuldada taotlus. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Jevgeni Kapralovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Jevgeni Kapralov kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Jevgeni Kapralovi karistusaega hakati arvestama alates 26.10.2016. Kohtuistungi toimumise ajaks on Jevgeni Kapralov ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 1 aasta ja 1 kuu, so. üle 1/2 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Samuti on karistusest jäänud kanda rohkem kui kaks kuud, kuivõrd karistusaja planeeritud lõpp saabub 26.10.2018 (

§ 76lg 3).

Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3- 1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressile XXX. Elumaja on kahekordne individuaalelamu. Maja on osaliselt renoveeritud, hoolitsetud ja korrastatud, kõik eluks vajalik on olemas. L. Š. ja D. Š. on andnud nõusoleku Jevgeni Kapralovi elama asumiseks nende elukohta. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017 kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kohus on seisukohal, et Jevgeni Kapralovi käitumine vanglas kinnitab tema soovi pöörduda õiguskuulekale teele, juhinduda kehtestatud õiguskorrast ja pidada lugu teistest ühiskonnaliikmetest. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud Tartu Vanglas majandusabitöödel ning sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ja Viha juhtimine. Iseloomustus programmis Eluviisitreening osaluse kohta oli positiivne. Isiku käitumisest vangistuse jooksul ilmneb, et ta suudab kinni pidada kehtivatest reeglitest ning tal on tekkinud motivatsioon edasiseks seadusekuulekaks käitumiseks. Samuti oleks isikul vabanedes olemas toetav lähivõrgustik, kes aitab isikul püsida seadusekuulekal teel. Isikul on lähedased suhted ema ja kasuisaga ning vendadega, kellega suhtleb telefoni teel ka vangistuse ajal. Seega toetab kinnipeetava suhtlusringkond isiku soovi käituda edaspidi seadusekuulekalt. Jevgeni Kapralovil on kohtule esitatud andmetest nähtuvalt olemas ka kindel töökoht. Vabanemise korral on isikul võimalik A. G. OÜ juhi M.K. ütluste kohaselt tööle asuda ripplagede paigaldajana. Kindel töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldab tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku ning vähendada majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti sisustab kindel töökoht isiku vaba aega produktiivselt ning pakub lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks. Kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohast on suureks probleemiks alkohol. Mitmed kuriteod on toime pandud just alkoholijoobes ning isik ise tunnistas kohtule ütlusi andes, et alkohol ei mõju talle hästi ning tuleviks soovib alkoholist täiesti loobuda. Isik kinnitas istungil, et peab vajalikuks ravile allumist. Seega on kohtu hinnangul antud juhul näha, et isikul on tahe ja teadmine kuidas konkreetset riski maandada ja loobuda alkoholi tarbimisest. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et Jevgeni Kapralovi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud, kuna kohus on piisavalt veendunud, et isik suudab vabadust hinnata ja elada edaspidi õiguskuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud Jevgeni Kapralovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 07.12.2017.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat K. K. Kaitsja esitas elektrooniliselt kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 99.-eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 48 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Jevgeni Kapralovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik