KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2017. a, Tallinn Väärteoasja number 4-17-4175 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Julia Katškovskaja,

§ 227

lg 2 järgi ja karistati teda 20 päevase arestiga Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik Gert Priske (ik 39404051520; elukoht XXX), apellatsioon Asja läbivaatamise viis Istungimenetlus Kohtuistungi toimumise aeg

1. november
2. a Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik Gert Priske RESOLUTSIOON
3. Jätta Harju Maakohtu 12.09.2017 otsus muutmata. Teha maakohtu otsuses täpsustus, mille kohaselt tuleb Gert Priskel asuda aresti kandma hiljemalt
4. detsembril
5. a. Põhja Prefektuuri Arestimajas aadressil Rahumäe tee 6, Kristiine linnaosa, Tallinn. Tähtaegselt aresti kandmisele mitteasumise korral kohaldada Gert Priske suhtes sundtoomist aresti kandmiseks.
6. Jätta menetlusaluse isiku apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi II patrullpolitseiniku SS poolt 22.07.2017 koostatud väärteoprotokolli nr AB1242167 (2317,17,006386) kohaselt juhtis Gert Priske Tallinnas Mustamäe teel E. Vilde tee ja Keskuse tn vahel liikudes Keskuse tn suunas mootorsõidukit BMW 728i registreerimisnumbriga XXXXXX kiirusega 55 +/- 3 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 30 km/h. G. Priske ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. G. Priske juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,45 mg/l. Tõendusliku alkomeetri näit oli 0,50 +/- 0,05 mg/l. Samuti juhtis G. Priske mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus G. Priske LS § 50 lg 5 p 3, § 69 lg 3 ja § 90 lg 1 p 3 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 2, §

§ 201lg 2 kvalifitseeritavad väärteod.

MAAKOHTU OTSUS

1. Harju Maakohus tunnistas 12.09.
2. a otsusega G. Priske LS § 201 lg 2, §

§ 227lg 2 järgi süüdi ning mõistis talle karistuseks aresti kokku 20 päeva.

Maakohtu hinnangul leidis, et asjas esitatud tõendid langevad omavahel kokku ning G. Priske süü rikkumises on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, ta juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,45 mg/l ning ta juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel sõidukiirusega 55 km/h±3 km/h, suurim liiklusmärgiga lubatud kiirus sel teelõigul oli 30 km/h. Seega ületas ta kiirust mitte vähem kui 22 km/h. G. Priske käitumine sisaldab LS § 201 lg 2, §

§ 227lg 2 väärteokoosseise ja tema tegu on õigusvastane.

Maakohus leidis, et G. Priske käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult ning et õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Maakohus selgitas, et karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Maakohus märkis, et raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, puhtsüdamlikku kahetsust G. Priske ei avaldanud. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on G. Prisket varem kriminaalkorras karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest (KarS § 424) ja väärteokorras kolm korda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (2014 aastal LS § 201 lg 2). Samuti on G. Priske karistatud kriminaal- ja väärteokorras teiste süütegude eest. Maakohtu hinnangul on G. Priske sellise käitumisega näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Eelnevalt on G. Prisket kriminaal- ja väärteokorras karistatud vangistusega, üldkasuliku tööga ja rahatrahvidega (tasumata), mis ei ole mõjutanud isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist, mis näitab, et varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Maakohus leidis, et arvestades G. Priske süü suurust ning asjaolu, et teda on varem korduvalt karistatud erinevate liiklusalaste süütegude eest, on põhjendatud teda toimepandud väärteo eest karistada arestiga. G. Priske puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. Maakohtu hinnangul tuleb G. Priskele mõista LS § 201 lg 2, §

§ 227

lg 2 rikkumiste eest käesoleval juhul põhikaristusena arest 20 päeva, mis võib ainsana mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. G. Priske poolt toimepandud liiklusalased väärteod on iseloomult kõige raskemad: juhtimisõiguseta ja joobes juhtimine ning kiiruse ületamine. APELLATSIOON

1. Maakohtu otsuse vaidlustas menetlusalune isik G. Priske, kes selgitab, et ta ei nõustu maakohtu otsusega, kuivõrd käib ametlikult tööl ning võib oma töökoha kaotada. G. Priske palub muuta talle määratud karistust kas üldkasuliku töö vastu või võimaldada tal aresti kanda osade kaupa vabadel päevadel, nädalavahetustel. Kaebuse esitaja selgitab, et on oma elu kardinaalselt muutnud – ta elab koos naise ja lapsega, keda ta peab üleval pidama. Lisaks märgib G. Priske, et tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut, samuti lubab oma tegu mitte enam korrata. RINGKONNAKOHTU ISTUNG
2. Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.
3. a toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.
5. VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires. Apellatsioonis palutakse maakohtu otsus muuta karistuse mõistmise osas selliselt, et arest oleks võimalik kanda osade kaupa vabadel päevadel või asendada üldkasuliku tööga. Teo toimepanemist apellant tunnistab, avaldab kahetsust ning lubab rohkem mitte oma teguviisi korrata.
6. Ringkonnakohus selgitab, et karistus mõistetakse KarS §-s 56 ettenähtud alusest lähtudes. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (RKKK 3-1-1-40-04). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Arvestada tuleb seda, et käesolev liiklusrikkumine ei ole G. Priskel esmakordne, teda on ka varasemalt karistatud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest ning hetkel on tal karistusregistri andmetel 5 kehtivat kriminaalkaristust (millest viimane on KarS § 424 rikkumise eest) ning 12 kehtivat kriminaalkaristust (millest kaks viimast on LS § 201 lg 2 rikkumise eest). Seega vaatamata varasematele kehtivatele karistustele pani G. Priske toime samalaadse liiklusrikkumise, ületades lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h, juhtides sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning olles alkoholijoobes. Seega on rikkumine võrreldes varasematega isegi raskem. Vaieldamatult kujutab lubatud sõidukiiruse ületamine ning alkoholijoobes sõiduki juhtumine endast olulist rikkumist, millega seatakse ohtu nii iseenda kui ka teiste liiklejate elud. Seejuures ei saa jätta märkimata asjaolu, et G. Prisket on karistatud väärteo toimepanemise eest 31.10.2017 LS § 201 lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 21 päeva aresti. Süüteo, mille eest talle eelnimetatud karistus määrati, pani G. Priske toime 17.09.2017, st vaid 5 päeva peale käesolevas asjas Harju Maakohtu otsuse kuulutamist ning talle karistuseks 20 päevase aresti määramist.
7. Maakohus lähtus karistuse mõistmisel nii õiguskorra kaitsmise huvidest kui ka eripreventiivsetest eesmärkidest. Tulenevalt KarS § 66 lg-st 1 võib kohus aresti kandmise määrata ositi, kui see on vajalik arvestades süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit. KarS § 69 lg 1 võimaldab kohtul aresti mõistes asendada selle üldkasuliku tööga. Kaebuse esitaja on pidanud vajalikuks aresti ositi kandmise võimaldamist või aresti asendamist üldkasuliku tööga perekonnast ja tööst tulenevatel asjaoludel. Ringkonnakohus leiab, et olles varasemalt korduvalt karistatud, pidi G. Priske möönma, et selline tagajärg võib tema käitumise tulemusel saabuda ning sellega kaasnevatele tagajärgedele talle endale ja tema lähedastele pidanuks G. Priske mõtlema juba enne süüteo toimepanemist ja sellest tulenevalt süüteo toimepanemisest hoiduma. Pannud aga kirjeldatud süüteo sellele vaatamata toime, ei saa niisugused põhjendused süüdlast vabastada temale kohtu poolt mõistetud õiglasest karistusest. Seega ei kaalu karistuse eesmärki käesoleval juhul üles G. Priske perekondlik ja tööalane seisund.
8. Kolleegium leiab maakohtuga nõustuvalt, et aresti ositi kandmisele määramine ei täida oma eesmärki eripreventiivses mõttes, st võimalust mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude, sh samalaadsete süütegude toimepanemisest. Seda enam, et G. Priskele on varasemalt määratud nii üldkasulikku tööd, rahatrahve kui ka vangistust, mis ei ole teda mõjutanud süütegude toimepanemisest hoiduma. Kolleegiumi hinnangul ei taju G. Priske tema poolt toime pandud rikkumistest tulenevat ohtu. Menetlusaluse isiku arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab arutataval juhul tagada vaid aresti korraga ärakandmisele määramine. Ringkonnakohus leiab, et arvestades liiklussüütegude ühiskonnaohtlikkust ja laialdast levikut ning sellest tulenevalt vajadust nende süütegude toimepanemise tõhusamaks tõkestamiseks, samuti mõjutamaks G. Prisket edaspidi õiguskuulekalt käituma, on seega põhjendatud menetlusalusele isikule aresti ning selle korraga ärakandmisele määramine. Arvestades G. Priske süü suurust ja tema karistusandmeid leiab ringkonnakohus, et G. Priskele aresti määramine on põhjendatud ning selle asendamine üldkasuliku tööga või ositi kandmine ei täida tema puhul karistuse eesmärki.
9. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu poolt G. Priskele mõistetud karistuse kandmise viisiga ning leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. G. Priskele mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
10. Eelnevast lähtuvalt ja tuginedes VTMS § 145 lg-le 1 ja § 147 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 12.09.
11. a otsuse väärteoasjas nr 4-17-4175 muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/