lg 2 p 2 ja 3; § 118 lg 1 p 1 ja § 418 lg 1 järgi Lühimenetluses Natalia Miilvee Süüdistatav Fuad Nuraddinov Ik: 39101020381; määratlemata kodakondsus; emakeel: vene keel; kesk-eriharidus; töökoht: xxxx; elukoht: xxxx. Viibib vahi all xxxx Vanglas (xxxx). Tõkend: 24.06.2017 kahtlustatavana kinni peetud. Vahistatud Harju Maakohtu 26.06.2017 määrusega kuni 22.10.2017. KrMS § 1431 kohaselt sätestati 26.06.2017 isikule lisapiirangud tähtajaga kuni vahistamise tähtaja lõpuni. 07.08.2017 KrMS § 1431 kohaselt muudeti lisapiirangute määrust ja tühistati kehtestatud suhtlemiskeeld ema Haver Bunjadova osas. Kaitsja Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord: - Harju Maakohtu 26.11.2015 otsusega
MS § 238 lg 2 kohaselt vangistusega 6 kuud.
lg 1 ja 3 alusel ei pööratud karistust täitmisele, kui isik ei pane 1 aastase katsaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 kohaselt loeti katseaja alguseks 26.11.2015.
lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena isikult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Advokaat Alla Jakobson 1 RESOLUTSIOON 1. Fuad Nuraddinov süüdi tunnistada
lg 2 p 2 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 2. Fuad Nuraddinov süüdi tunnistada
lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) aastat. 3. Fuad Nuraddinov süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 4.
lg 1 alusel mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) aastat. 5. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Fuad Nuraddinovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. 6.
lg 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ära kandmisele osa karistusest, so vangistus 6 (kuus) kuud. 7.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus ning mõistetud ja koheselt kandmisele kuuluva 6 (kuus) kuulise vangistuse kandmist arvestada alates Fuad Nuraddinovi kahtlustatavana kinni pidamisest, s.o alates 24.06.2017. 8.
lg 1 ja 3 alusel määrata, et ülejäänud osa karistusest, so tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat ja 2 (kaks) kuud jäetakse Fuad Nuraddinovi suhtes täitmisele pööramata tingimusel, et Fuad Nuraddinov temale määratud 5 (viis) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks
lg 1 puntide 1 kuni 6 sätete alusel pandud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, tel.: 6127758). 9.
lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Fuad Nuraddinovit järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel xxxx Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 10.
p 1 kohaselt arvestada Fuad Nuraddinovile määratud 5 (viis) aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 06.12.2017. 11.
lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.
MS § 126 lg 3 p 1 alusel Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas kuni säilitamise vajaduse äralangemiseni. Edasised meetmed asitõendi säilitamiseks või hävitamiseks jätta otsustamiseks xxxx kriminaalasja raames. 16. Asitõend: kannatanu xxxx poolt välja antud 20 padrunit, millest tulirelva ekspertiisi käigus kasutati ära 8 padrunit (tl 192), mida on vaadeldud ekspertiisiaktis ning ülejäänud 12 padrunit, mis on saadetud asitõendite hoidlasse (akt 134-17AT) aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn (tl 211) konfiskeerida
MS § 126 lg 3 p 1 alusel Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas kuni säilitamise vajaduse äralangemiseni. Edasised meetmed asitõendi säilitamiseks või hävitamiseks jätta otsustamiseks Xxxx Komkovi kriminaalasja raames. 17. Asitõend: 25.06.2017 täiendava sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja kaasa võetud padrunikest, mis asub asitõendite hoidlas (akt 134-17AT) aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn (tl 213; 211-212), konfiskeerida
MS § 126 lg 3 p 1 alusel Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas kuni säilitamise vajaduse äralangemiseni. Edasised meetmed asitõendi säilitamiseks või hävitamiseks jätta otsustamiseks xxxx kriminaalasja raames.
MS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.
Samuti süüdistatakse Fuad Nuraddinovit selles, et tema 22.06.2017.a kella 21.10 paiku Tallinnas, Kari 19 ja Kari 21 maja lähedal lõi noaga xxxx tahtlikult ja korduvalt pea ja käte piirkonda, samuti lõi ta xxxx mitmel korral vastu pead xxxx ründe käigus võetud relvaga, millega xxxx kavatses ennast kaitsta. F. Nuraddinov tekitas selle tulemusel xxxxpea lahtised hulgihaavad, randmete ja käe muude osade lahtised haavad ja vasaku käsivarre murru, mis ei ole eluohtlikud tervisekahjustused. Samuti lõi Fuad Nuraddinov tahtlikult xxxx noaga kõhtu, millega tekitas keskkõhtu kõhuseina läbistava haava, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr 266 Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord §-le 7 lg 2 p 9 on eluohtlikuks tervisekahjustuseks rindkere- või kõhuõõnde ulatuv haav, sh siseorganite kahjustuseta. Oma tahtliku tegevusega tekitas Fuad Nuraddinov teisele inimesele tervisekahjustuse, millega on põhjustatud oht elule, s.o pani toime
Samuti süüdistatakse Fuad Nuraddinovit selles, et tema 22.06.2017 kella 21.10 paiku Tallinnas Kari 19 ja Kari 21 maja lähedal võttis Xxxxi peksmise käigus viimase käest ära relvataolise eseme, teadmata sel hetkel, et tegemist on laskekõlbuliku ja laetud poolautomaatse püstoli Walther PPK kaliiber 7,65x17 mm nr 223708, ehk tulirelvaga. Kui Fuad Nuraddinov vajutas päästikule ja järgnenud lasu põhjal sai aru, et tegemist on tulirelvaga, siis jättis Fuad Nuraddinov pärast vägivallateo toimepanemist tulirelva enda valdusesse ja tahtlikult käitles tulirelva ilma vastava loata, s.o ebaseaduslikult, alates 22.06.2017 kuni 18.07.2017 kell 15.10 Fuad Nuraddinovi elukohas (xxxxtoimunud läbiotsimiseni, mille käigus andis Fuad Nuraddinov tulirelva politseiametnikele vabatahtlikult välja. 4 Oma tahtliku tegevusega pani Fuad Nuraddinov toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o pani toime
Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas ennast kuritegude toimepanemises süüdi, jäi lühimenetluse taotluse juurde ja enda ülekuulamist ei soovinud. Kaitsja asus seisukohale, et kaitsja peab ütlema arvamuse, kas süüdistus on põhjendatud, peab tõdema, et on. Tõendid on saadud seaduslikult. Oluline on, milline on karistus. Menetlust saab läbi viia lühimenetluses. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud täies mahus. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Episoodid
lg 2 p 2 ja 3 järgi Episood 15.05.2017 15.05.2017 õhtusel ajal Tallinnas, Randla 4 asuva xxxx kaupluse lähedal Xxxxi kallal füüsilise vägivalla kasutamine Fuad Nuraddinovi poolt on kohtu hinnangul tõendamist leidnud nii kannatanu ütluste, süüdistatava süü tunnistamise ja SA Põhja-Regionaalhaigla haigusloo väljavõttega. Kannatanu Xxxxi ütlustest (tl 70-78; 79-81; 88-90) nähtuvalt jalutas ta 15.05.2017 xxxxRahu tänaval Liviko poe juures, kui xxxx endine poiss-sõber tormas autost välja ja lõi teda ühe korra näkku xxxx suhtlemise eest. Siis tõmbas meesterahvas xxxx autosse ja sõitsid minema. Tundis, kuidas silma all olevast haavast hakkas verd jooksma ja pöördus arsti juurde, kus haava õmmeldi. Pärast seda hakkas ta relva enesekaitseks kaasas kandma. Fuad Nuraddinovi kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tunnistab ta ennast xxxx ründamises 15.05.2017 süüdi (tl 133-136; 137-139; 205-207). Talle ei meeldi kui võõrad mehed tema pruudiga suhtlevad. Kannatanu xxxx ütlustest (tl 91-95; 96-101) nähtuvalt on süüdistatav tema endine meessõber, kellest ta läks lahku mõni nädal tagasi ja xxxx on uus meessõber. Oli millalgi mais xxxx Liviko poe ees, kui äkki tuli Fuad autoga, lõi xxxx silma alla ja tahtis minuga rääkida. Kuna oli sellel ajal veel Fuadiga paar, siis läks temaga kaasa. Oma tegevusega tekitas süüdistatav kannatanule tervisekahjustuse, mis on tõendatud SA Põhja-Regionaalhaigla väljavõttega haigusloost (tl 55-57), mille kohaselt oli xxxx 15.05.2017 vasema silma all haav 3 cm, mida õmmeldi. Edasi selgitab kohus, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanu enda ütluste kohaselt, kui süüdistatav teda näkku lõi, tundis ta valu. Vaadates SA Põhja-Regionaalhaigla haigusloos fikseeritud tervisekahjustusi: vasema silma all 3 cm haav, 5 siis puudub kohtul igasugune alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav kannatanut näkku lüües põhjustas kannatanule valu ja tervisekahjustuse, s.o vasema silma all 3 cm haav. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud
lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Järgmisena peab kohus hindama Fuad Nuraddinovi tegevuses
Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut vastu nägu lüüa ning ta saavutaski püstitatud eesmärgi. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga. Episood 22.06.2017 22.06.2017 kella 21.50 ajal Tallinnas, Randla 30a maja trepikojas xxxx kallal füüsilise vägivalla kasutamine Fuad Nuraddinovi poolt on kohtu hinnangul tõendamist leidnud nii kannatanu ütluste, süüdistatava süü tunnistamise ja muude kirjalike tõenditega. Kannatanu xxxx ütlustest (tl 91-95; 96-101) nähtuvalt on süüdistatav tema endine meessõber, kellest ta läks lahku mõni nädal tagasi ja xxxx on uus meessõber. Pärast lahkuminekut hakkas süüdistatav teda ahistama ja jälitama, ootas maja juures, helistas pidevalt. 22.06.2017 õhtul oli ta koos xxxx, xxxx jäi maja ette ootama, kuni ta viib lapse koju. Tagasi tulles, tuli trepikojas vastu Fuad, kes rääkis väga erutunult ja võttis talt jõuga ümbert kinni. Tekkis rüseluse moment, kuna tahtis mehe haardest vabaneda. Märkas, et Fuadil oli nägu kriimustatud ja käed verised. Fuad ütles, et oli xxxx löönud ja nüüd ta lamab õues. Siis lõi Fuad teda ühe korra väga tugevalt lahtise käega vastu vasakut põske ja ta tundis valu. Pärast lööki oli uimane ja hakkas kukkuma, aga Fuad talutas ta koju. Kuna vigastusi ei olnud, siis arsti juurde ei pöördunud. Siis läks koju ja helistas häirekeskusesse. Fuad Nuraddinovi kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tunnistab ta ennast xxxx löömises 22.06.2017 õhtul süüdi (tl 133-136; 137-139; 205-207). Peale noormehe peksmist läks ta xxxx juurde ja nende vahel toimus konflikt, sest talle ei meeldi, et xxxx suhtleb teise mehega. Rüseluse käigus lõi ta xxxx käega vastu nägu ühe korra. Ka asitõendi vaatlusprotokollist (tl 6-11), milles on vaadeldud 22.06.2017 kella 21.15 telefonikõne häirekeskuse numbrile, nähtub, et xxxx kutsus politsei välja, kuna endine sõber Fuad Nuraddinov tungib talle kallale ja ta kardab. Mees lõi teda, nüüd on kodus, kiirabi ei ole vaja. Edasi selgitab kohus, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanu enda ütluste kohaselt, kui süüdistatav teda näkku lõi tundis ta valu, tekkis ka nõrkus. Arvestades asjaolu, et meesterahvas naisterahvast lahtise käega tugevalt näkku lõi, puudub kohtul alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seda enam, et kannatanu pidas vajalikuks ka häirekeskusesse sellest juhtumist teatada. 6 Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav kannatanut näkku lüües pani toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud
lg 1 ettenähtud süüteo ühe koosseisu koosseisualternatiivi objektiivne tunnus, s.o valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Järgmisena peab kohus hindama Fuad Nuraddinovi tegevuses
Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava eesmärk oli armukadeduse hoos naist lüüa ja seda ta ka tegi. Seega on tegemist kavatsetusega toime pandud teoga. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kuna süüdistatava ja kannatanu xxxx ütluste kohaselt olid nad mitu aastat suhtes ja elukaaslased olnud, siis tuleb süütegu kvalifitseerida
Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud ka
Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatav pani toime 2 kehalist väärkohtlemist kahe erineva kannatanu suhtes, seega on tegu toime pandud korduvalt. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Fuad Nuraddinov pani toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, samuti lähisuhtes, s.o
Episood
lg 1 p 1 järgi Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Fuad Nuraddinov 22.06.2017.a kella 21.10 paiku Tallinnas, Kari 19 ja Kari 21 maja lähedal lõi käte ja jalgadega Xxxxile korduvalt pea ja käte piirkonda, samuti lõi ta relvaga xxxx mitmel korral vastu pead ja samuti lõi Xxxxile noaga kõhtu, millega tekitas keskkõhtu kõhuseina läbistava haava, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Kannatanu Xxxxi ütlustest (tl 70-78; 79-81; 88-90) nähtuvalt jalutas ta 22.06.2017 õhtul xxxx Randla 30a maja juurde ja jäi naist maja ette ootama. Ilmus välja xxxx endine poiss-sõber ja küsis ähvardavalt, mida ta seal teeb. Mees võttis taskust välja noa ja tuli tema poole. Selle peale ta jooksis eemale, aga noormees jõudis talle kuskil 20 m pärast järgi ja tormas kallale. Ta kukkus maha ja murdis käeluu. Maas lebades ta tundis, et noormees lõi teda noaga kõhtu. Selle peale ta proovis võtta taskust püstolit, aga tulistada ei jõudnud, sest noormees võttis püstoli ära ja hakkas sellega teda pähe taguma ja karjus, et tapab ta ära. Noormees tulistas teda püstolist, kuid ei tabanud. Kui ta ei suutnud enam vastupanu osutada, siis noormees vedas ta bussipeatuse poole ja läks Tatjana maja juurde. Püstoli võttis noormees endaga kaasa. Siis tuli kiirabi. Püstol oli Walther, mille soetas aastaid tagasi Kohtla-Järve kaevetööde tegijatelt ja see oli sõjaeelne. Fuad Nuraddinovi kahtlustatavana antud ütluste (tl 133-136; 137-139; 205-207) kohaselt tunnistab ta ennast 22.06.2017 toimunud episoodis süüdi ja seletas, et tal oli xxxx konflikt, kuna xxxx kohtub tema endise tüdruksõbra Tatjanaga. Ei mäleta, kuidas see kaklus alguse sai, tal oli nuga kaasas, võib-olla lõi teda noaga. Kannatanu hakkas nagu midagi taskust võtma ja ta ehmus, kuna arvas, et kannatanul võib olla relv ning hakkas teda valimatult noaga lööma. Lõi rusikatega ja noaga kuhu juhtus. Nuga kadus seal samas mingi aeg ära. Vahepeal oli mingi pauk, aga ta ei mäleta, kust see tuli ja kes tegi. Siis viis ta kannatanu eemale ja helistas häirekeskusesse. Kahetseb juhtunut. Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud telefonikõnesid häirekeskuse numbrile ning 22.06.2017 kell 21.22 teatab vene keelt kõnelev mees (süüdistatav) häirekeskusele hingeldades, et Randla peatuses on viga saanud inimene, teda on pekstud ja jookseb verd, siis mees katkestas kõne (tl 6-11). 7 Kannatanu xxxx ütlustest (tl 91-95; 96-101) nähtuvalt on süüdistatav tema endine meessõber, kellest ta läks lahku mõni nädal tagasi ja xxxx on uus meessõber. Pärast lahkuminekut hakkas süüdistatav teda ahistama ja jälitama, ootas maja juures, helistas pidevalt. 22.06.2017 õhtul oli ta koos xxxx, Xxxx jäi maja ette ootama, kuni ta lapse koju viis. Tagasi tulles, tuli trepikojas vastu Fuad, kellel olid käed verised. Fuad tunnistas, et ründas Xxxxi ja üritas talle läheneda. Kuna ta hakkas vastu, siis lõi Fuad temale lahtise käega vastu nägu, tekitades valu. Fuad on tema suhtes agressiivne ja ettearvamatu, tema kardab enda ja lapse elu pärast. Pärast süüdistatava lahkumist läks koju, helistas häirekeskusesse. Kui õue läks, oli kohal politsei, kuid Xxxx oli kiirabiga minema viidud (tl 91-95; 96-101). Tunnistaja Xxxx(tl 102-104) ütlustest nähtuvalt oli ta 22.06.2017 kodus ja nägi
Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanule armukadedusest ajendatuna peksa anda ja asjaolu, et tal oli nuga kaasas näitab, et oli ka soov kannatanut noaga lüüa ja nii ka läks, st süüdistatav saavutas püstitatud eesmärgi. Kannatanu ootas maja juures xxxx, mistõttu ei saanud kannatanu olla ka ründajaks, ning tema jaoks oli rünne ootamatu, kuigi oli varasema kogemuse tõttu kaasa võtnud ebaseaduslikult hoitud tulirelva, mida ta süüdistatava ootamatu ründe tõttu kasutada ei jõudnud. Seejuures F. Nuraddinov tuli samasse kohta ettevalmistunult ja ründamise eesmärgil, olles ka eelnevalt pidevalt oodanud T. Nikonorovat viimase elukoha juures. Seega oli süüdistatava käitumine etteplaneeritud ja ta oli selleks ka ette valmistunud, olles kaasa võtnud noa. Edasi nähtub, et süüdistatava teo tagajärjel tekkisid kannatanul erinevad tervisekahjustused, s.h kannatanule noaga kõhtu lüües tekitas keskkõhtu kõhuseina läbistava haava, mis oli ohtlik elule. Seega tuleb lisaks tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus ka tagajärje suhtes ehk et kas ta soovis, et tema tegevuse tulemusena tekiks kannatanul oht elule. Kohtu hinnangul süüdistatav nägi ette, et noaga lüües saab kannatanu tõsiseid vigastusi, mis võivad olla ohtlikud ka elule. Ka keskmise elukogemusega isik saab aru, et noaga rindkeresse või kõhtu lüües vigastatakse elutähtsaid siseorganeid, mis kujutavad endast ohtu elule. Kuid süüdistataval oli sellest täiesti ükskõik, mida näitab ka süüdistatava käitumine, s.o 9 sündmuskohalt lahkumine ilma kahjustuste vastu huvi tundmata. Seega süüdistatav tegutses tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, s.t ta pidas võimalikuks kannatanule eluohtlike vigastuste tekitamist, kuid tal oli sellest ükskõik. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega eluohtlik tervisekahjustus. Hiljem hädaabi numbrile helistamine ei muuda teo toimepanemise ajal olnud tahtlust, vaid on karistust kergendavaks asjaoluks, kuivõrd süüdistatav ilmselgelt püüdis edasist ja veelgi raskema tagajärje saabumist ära hoida. Seda enam, et hädaabi numbrile helistas süüdistatav alles kell 21.22, s.t alles peale seda, kui ta oli xxxx koridoris löönud (xxxx helistas häirekeskusesse kell 21.15). Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus märgib, et kuigi süüdistatav väitis, et võttis noa välja sellepärast, et arvas, et kannatanu võtab välja relva, siis ainuüksi kehavigastuste intensiivsusest nähtub üheselt, et tegemist ei saanud olla hädakaitsega. Eelpool on tuvastamist leidnud, et süüdistatav sai kohe kakluse alguses oma valdusesse kannatanu tulirelva, siis sellega oli reaalne oht juba kõrvaldatud, kuna nüüd olid süüdistataval nii tulirelv kui nuga ja kannatanul mitte midagi. Seda näitab ka asjaolu, et süüdistataval endal kehavigastusi ei olnud, seega kannatanu süüdistatavat rünnata või ennast kaitsta ei jõudnudki. Sellest järeldab kohus, et tegemist ei olnud kaitsetahtega, s.t löökidega, mis on tingitud enda kaitsmise soovist, vaid soovist kannatanule tervisekahjustusi tekitada, et see vägivalla tulemusena suhtlemisest ja kontaktidest xxxx. See nähtub üheselt ka süüdistatava edasisest käitumisest, s.o kannatanut korduvalt käte ja jalgadega pea ja käte piirkonda löömisest, relvapäraga kannatanut pähe löömisest ja noaga kõhtu löömisest. Samuti nähtub süüdistatava eesmärk kannatanule tervisekahjustusi tekitada juba asjaolust, et süüdistataval oli kaasa võetud nuga. Seega ei olnud süüdistataval mingit vältimatut vajadust kannatanut enesekaitseks lüüa, vaid süüdistatav soovis hoopis kannatanut ähvardada ja tervisekahjustusi tekitada. Seega on tõendamist leidnud, et Fuad Nuraddinov tekitas teisele inimesele tervisekahjustuse, millega on põhjustatud oht elule, s.o pani toime
Episood
lg 1 järgi
lg 1 kohaselt on karistatav tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslik käitlemine, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine.
puhul sisustatakse tulirelva, tulirelva olulise osa, lisaseadme, laskemoona ja laskemoona koguse olulisuse mõisteid ning nende käitlemise ebaseaduslikkust Relvaseaduse (edaspidi RelvaS) sätete kaudu. RelvaS § 11 p 1 kohaselt tulirelvaks on relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu. Relva käitlemine on relvade valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Vastavalt RelvaS § 19 lg 1 p 5 tulirelv, selle osad ja laskemoon on piiratud tsiviilkäibega kui see ei ole loetletud RelvaS § 20 lg 1 tsiviilkäibes keelatud tulirelvade loetelus. Fuad Nuraddinovi kahtlustatavana antud ütluste (tl 133-136; 137-139; 205-207) kohaselt tunnistab ta algul, et viskas relva ära ja ei tea sellest midagi, kuid hiljem tunnistab ennast süüdi relva hoidmises ja näitab politseile välja ka peidiku. Tal oli Xxxxiga konflikt, selle ajal võttis ta kannatanult relva ja nii see jäi tema kätte. Kuna ei teadnud, mida sellega edasi teha, siis peitis relva oma kodu rõdule. Läbiotsimisprotokollist koos fototabeliga nähtub, et süüdistatav andis enda elukoha läbiotsimise käigus vabatahtlikult välja püstoli Walther (tl 171-176). 10 Tulirelva ekspertiisiakt nr 17E-TB0088 kinnitab, et püstol Walther PPK kaliiber 7,65x17 mm nr 223708 on laskekõlbulik tulirelv, kannatanu valdusest vaatlusega võetud padrunid on tulirelva padrunid ning sündmuskohalt leitud padrunikest on lastud ekspertiisiks esitatud tulirelvast Walther (tl 190-197). Püstol Walther PPK näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas relvasoetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Süüdistataval puudus relvaseaduses nimetatud luba püstoli Walther PPK käitlemiseks ning seda on süüdistatav ka ise tunnistanud. Süüdistatava poolt tulirelva hoidmine ja omamine on käsitletavad tulirelva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav käitles tulirelva ebaseaduslikult ning sellega on tuvastamist leidnud
Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, s.t süüdistatav teadis, et tegemist on tulirelvaga, mis oli ka laskekõlblik. Samuti teadis süüdistatav, et tal puudub seaduslik alus, s.o luba eelnimetatud eseme käitlemiseks. Asjaolu, et relva hoidis süüdistatav peidikus, viitab eesmärgile vältavalt hoida püstolit varjatult enda valduses. Süüd välistavaid asjaolusid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Fuad Nuraddinov pani toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o
3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 1 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Seadusandja on
lg 2 p 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Seadusandja on
lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Hinnates Fuad Nuraddinovi süü suurust
lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 2 kehalise väärkohtlemise episoodi toimepanemist, millega tekitati kergeid tervisekahjustusi ühele kannatanule ja valu teisele kannatanule. Kuigi tekitatud tervisekahjustus ei olnud väga intensiivne, siis on tegemist 2 kvalifitseeriva tunnuse esinemisega, s.h lähisuhte vägivallaga, mistõttu hindab kohus süüdistatava süüd keskmiseks. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja kohtuistungil süüd tunnistanud. Seega peab 11 kohus kohtueelsel menetlusel avaldatud kahetsust võimalikuks
Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatavale saab mõista karistuse alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Hinnates Fuad Nuraddinovi süü suurust
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatav peksis kannatanut käte ja jalgadega, püstolipäraga pähe ning tekitas kannatanule noahaava kõhtu, millega tekkis oht kannatanu elule. Kohtu hinnangul arvestades süüteo asjaolusid ja vigastuste tekitamise intensiivsust ja erinevate selleks kasutatud vahendite paljusust, leiab kohus, et süüdistatava süü on üle keskmise suur. Samas peale seda, kui süüdistatav nägi, mida ta teinud oli ja kui nõrgaks muutub kannatanu, otsustas ta helistada kiirabisse ja kutsuda abi. S.t tal hakkas kannatanust kahju ja ta ei soovinud oma teo tagajärjel tekitatud tervisekahjustuste raskemaks muutumist ja kannatanu olukorra halvenemist, sh kannatanu surma. Seega leiab kohus, et süüdistatava süüd antud teo puhul vähendab lisaks kohtueelsel menetlusel avaldatud kahetsusele ka asjaolu, et ta ise teatas hädaabinumbril kannatanust, et tagada esmaabi osutamine. Seega on tuvastatud kaks kergendavat asjaolu
Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatavale saab mõista karistuse mõningal määral alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Hinnates Fuad Nuraddinovi süü suurust
lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatav jättis ebaseaduslikult enda kätte kannatanu relva ning peitis selle rõdule. Samas läbiotsimisel näitas ta politseile peidupaiga kätte ning andis relva ära. Samuti ei jõudnud ta relva enda käes hoida kaua. Seega leiab kohus arvestades süüteo asjaolusid ja kohtueelsel menetlusel avaldatud kahetsust, samuti tema aktiivset kaasabi süüteo avastamisele, so ebaseadusliku relva ringlusse mineku takistamisel, peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Liitkaristuse mõistmisel lähtub kohus
lg-st 1, mille kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuna
lg 1 p 1, § 121 lg 2 p 2 ja § 418 lg 1 ettenähtud kuriteod olid suunatud erinevate õigushüvede vastu ja toime pandud erineva tahtlusega, peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes rangeimat karistuste liitmise viisi, s.o üksikkaristustest raskeima suurendamist, kuid seda mitte täies ulatuses. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdistataval 1 kehtiv kriminaalkaristus
toimepandud kuriteo eest, mille eest on määratud karistuseks 6 kuud vangistust, mille kandmisest ta oli
Seega ei ole isikut varem isikuvastase kuriteo toimepanemise eest karistatud, kuid isikuandmed näitavad, et ta on ka varasemalt õigusvastaselt käitunud. Lisaks on isikul ka 10 kehtivat väärteokaristust. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud 12 asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-199-06). Kehtiv karistusseadustik võimaldab karistuse tingimisi kohaldamata jätmisel kohaldada nii
Karistuse kohaldamata jätmise tingimuste valikul tuleb käesoleval juhul lähtuda süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo iseloomust ja selle kestusest ning süüdistatava suhtumisest oma teosse. Süüdistatava suhtes on varem kohaldatud
sätteid ning süüdistatav suutis ka pärast katseaega käituda suhteliselt õiguskuulekalt, kuigi on toime pannud erinevaid väärtegusid. Samas nähtub karistusregistri andmetest, et väärteod on toime pandud enam kui kaks aastat tagasi, kuid rahatrahvide tasumata jätmise tõttu on need karistused endiselt kehtivad. Seega kahe viimase aasta kohta andmed puuduvad, et süüdistatav oleks jätkuvalt käitunud õigusvastaselt. Kuivõrd
sätted ei suutnud süüdistatavat pikaajaliselt mõjutada, leiab kohus, et vaatamata sellele, et süüdistatavat süüdistatakse esimese astme ja teise astme kuritegude toimepanemises, milliste süütegude eest mõistetakse talle suhteliselt pikaajaline karistus, ei ole mõistetava karistuse täies ulatuses täitmisele pööramine otstarbekas, kuivõrd pikaajalise vangistuse kohene ärakandmine võib takistada süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava tegude iseloomu ja osade süütegude, so isikuvastaste süütegude toimepanemise põhjuseid arvestades tuleb mõistetavast karistusest täitmisele pöörata lühike ajavahemik, andmaks süüdistatavale mõista, et juhul, kui ta ei suuda edaspidi õiguskuulekalt käituda, pööratakse ülejäänud karistus täitmisele. Selleks, et tagada süüdistatava õiguskuulekuse vajadusest arusaamine peab kohus vajalikuks allutada süüdistatav käitumiskontrollile maksimaalseks tähtajaks, et süüdistatav kõrvalise isiku järelevalve all saaks aru ühiskonnas kehtivate reeglite olulisusest ja teiste isikute õigusest teha oma valikuid, mis ei saa sõltuda süüdistatava tahtest ja arusaamadest. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetavast karistusest tuleb kohe ära kanda vangistus 6 kuud ning ülejäänud osa vangistusest jäetakse tema suhtes kohaldamata tingimusel, et ta maksimaalse tähtajaga katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
MS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses, esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ning ekspertiisi kulud. DNA-ekspertiisi nr 17E-GE0758 ja tulirelva ekspertiis nr 17E-TB0088 kulude osas märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7, detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Tulirelva ekspertiis oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati tema käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemus toetas süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleks eelnimetatud ekspertiisikulu jätta süüdistatava kanda täies mahus. Samas on ilmnenud, et ka kannatanu Xxxxi suhtes on alustatud kriminaalmenetlust
Seega on sama 13 ekspertiisi puhul tegemist ka xxxx süüd tõendava tõendiga ning puudub vajadus sama tulirelva ja laskemoona laskekõlbulikkuse tuvastamiseks määrata uut ekspertiisi. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista vaid pool ekspertiisi maksumusest, so 225 eurot. DNA-ekspertiisi nr 17E-GE0758 puhul süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ei kogutud, seega jätab kohus selle kulu riigi kanda. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna Fuad Nuraddinovit on varem karistatud kuriteo toimepanemise eest. Lisaks on Fuad Nuraddinov eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Seega tuleb välja mõistetav menetluskulu täies mahus süüdistatavalt välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ning mõistetava karistuse iseloomu, s.o vangistust, millest osa kuulub kohesele ära kandmisele ja mille kandmise ajal ei pruugi süüdistatav olla püsivalt tööga hõivatud ning karistuse kandmiselt vabanemise järgselt ei pruugi süüdistatav samuti koheselt saada püsivat sissetulekut, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. ASITÕENDID Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud erinevaid esemeid ning neid on ka vaadeldud. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasjas erinevaid asitõendeid, milledest osa asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas ning osa kriminaaltoimikus. Kriminaalasja materjalide hulgas on 1 DVD-R plaat (22.06.2017 kõnesalvestised häirekeskusesse), 1 DVD-R plaat (ütluste ja olustikuga seostamine 25.06.2017), 8 DVD-R plaati (26.06.2017 üleandmise-vastuvõtmise aktiga võetud videosalvestused), 1 DVD-R plaat (tunnistaja Xxxxülekuulamise käigu videosalvestus 22.06.2017 toimunud sündmusest). Nimetatud asitõendid on asjas tõendusliku väärtusega, kuivõrd tegemist on teabekandjatega, millistelt nähtuvad süütegude toimepanemise asjaolud, mistõttu tuleb need asitõendid jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Kriminaalmenetluse käigus on läbiotsimise tulemusena ära võetud süüdistatava poolt käideldud tulirelv ja kannatanu Xxxxi poolt välja antud 20 padrunit. Kuivõrd süüdistataval ja kannatanul puudusid süüdistuses loetletud esemete käitlemiseks Relvaseadusest tulenevad load, on nende esemete puhul tegemist esemetega, mille omamiseks vajalik luba puudub
Lisaks on relva ja noa näol tegemist tahtlike süütegude toimepanemise vahenditega. Peale selle sätestab
, et kohus võib kohaldada käesolevas jaos 14 sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt
§-s 83 sätestatule. Kui
lg 1 ja § 421 annavad kohtule võimaluse esemete konfiskeerimiseks vastavalt kohtu äranägemisele, siis
Sellest tulenevalt leiab kohus, et kohus peab
lg 1 ja 4 ja § 421 alusel konfiskeerima padrunid ja relva ning
Kannatanu Xxxxi poolt välja antud 20 padrunit, millest tulirelva ekspertiisi käigus kasutati ära 8 padrunit (tl 192), vaadeldud ekspertiisiaktis ning ülejäänud 12 padrunit ja padrunikest on saadetud asitõendite hoidlasse aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn (tl 211). Kuivõrd kannatanu xxxx suhtes on alustatud kriminaalmenetlust
Seetõttu leiab kohus, et nimetatud padrunid tuleb edasiselt hoiustada asitõendite hoiuruumis ning asitõendite suhtes tehakse lõplik otsus xxxx kriminaalasja raames. Fuad Nuraddinovi elukohas läbiotsime käigus välja antud püstol Walther PPK nr 223708, mis asub asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn, tuleb peale konfiskeerimist samuti säilitada asitõendite hoiuruumis, kuivõrd sama tulirelv on asitõendiks ka xxxx kriminaalasjas. Seetõttu tehakse lõplik otsus asitõendi osas xxxx kriminaalasja raames. Fuad Nuraddinovilt kahtlustatavana kinnipidamisel 24.06.2017 ära võetud IPAD (seeria nr. F4KK8HHFF19J), mobiiltelefon Nokia (xxxx), musta värvi kapuutsiga dressipluus, musta värvi kilejope, musta värvi T-särk, musta värvi dressipüksid, NIKE tossud, asuvad asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn (tl 213) ja samuti õlakott (tl 219-220). Kuna tegemist on Fuad Nuraddinovi isiklike esemetega, siis tuleb need tagastada KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel asjade seaduslikule valdajale Fuad Nuraddinovile. Tagastatavad asjad tuleb anda üle Fuad Nuraddinovi kinnipidamiskoha administratsioonile, hoiustamaks asju Fuad Nuraddinovi isiklike asjade hulgas. Kahtlustatavalt 22.06.2017 sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja võetud proov verekahtlasest määrdumisest ja puuteproov padrunikestalt asuvad asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn (tl 213). Kuna tegemist on pärast otsuse jõustumist väärtusetute asjadega, siis tuleb need KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Kannatanult Xxxxilt 22.06.2017 haiglas ära võetud riided (halli värvi NIKE dressipüksid; musta-hallitriibuline kampsun; hall T-särk; must jope Five Seasons; kirjud aluspüksid) asuvad asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn (tl 213). Kuna asjade seaduslik valdaja neid tagasi saada ei soovi, siis tuleb need esemed KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetud asjad. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.