Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 1. B2 Kapital SIA esitas Tartu Maakohtusse hagi J. H. i vastu Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 21.05.2001 sõlmitud tähtajatu Tele2 liitumislepingu alusel tekkinud võlgnevuse 464,34 euro väljamõistmiseks. Arvete alusel on kostjal tasumata kokku põhivõlgnevus 399,93 eurot. Tele2 ütles lepingu üles 27.10.2016 kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. Tele2 Eesti AS loovutas 31.01.2017 hagejale kostja vastu nõude. Hageja arvestab viivist seadusjärgses viivisemääras iga tasumisega viivitatud päeva eest alates arvete maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni 18.09.2017 summas 34, 41 eurot ning alates 19.09.2017 kuni põhinõude täitmiseni viivised VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata summalt päevas. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 30 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lõike 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ning põhjendab tagaseljaotsuses menetluskulude kindlaksmääramist. 2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud
Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1, 1132 lg 2 p 1;
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 4.
Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab
§-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv hagiavalduse esitamisel 100 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 140 eurot.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 100 eurot. Kohtuväline kulu on
Tulenevalt
lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist hagi liigiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega. Samuti ei saanud keeruline olla esitatud tõendite kogumine. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 80 eurot. Samuti on kohtu hinnangul hageja õigusabikulu põhjendamatu osas, milles hageja palub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu õigusabikulu 20 euro hüvitamist.
sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine
§-s 4842 sätestatud aluseid kostjalt menetluskulu 20 euro väljamõistmiseks. Kohus ei ole antud juhul teinud maksekäsku või lõpetanud määrusega menetlust võla tasumise tõttu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 80 eurot. Seega on hageja menetluskulude suuruseks 180 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 180 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.