Obsah (5)

§ 180§ 184§ 182§ 116§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemine Haldusasja number Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur Haldusasi OÜ Kentmanni Finance kaebus Maksu- ja Tolliameti 12.

§ 180, § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184

). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS 1. OÜ Kentmanni Finance ja OÜ Citypallet vahel 23. märtsil 2016 sõlmitud lepingu (tl. 45) kohaselt kohustus OÜ Citypallet soetama oma nimel M1 või N1 kategooria mootorsõiduki Saksamaalt, Belgiast või Hollandist, toimetama sõiduki omal kulul Eestisse ning registreerima -1- ja andma OÜ-le Kentmanni Finance üle hiljemalt 30. juunil 2016. OÜ Kentmanni Finance kohustus lepingu järgi tasuma OÜ-le Citypallet 22 000 euro suuruse ettemaksu. OÜ Kentmanni Finance deklareeris 2016. aasta märtsikuu käibedeklaratsioonis 3 666,67 eurot sisendkäibemaksu OÜ Citypallet arve alusel ning tegi selle arve alusel samas kuus 22 000 euro suuruse sularahaväljamakse. 2. 2016. aasta juulikuu käibedeklaratsioonis kajastas OÜ Kentmanni Finance 1 170 euro suuruse sisendkäibemaksu OÜ Kentmanni Advokaadibüroo arve alusel, mille sisuks oli õigusteenuse osutamine. 3. Maksu- ja Tolliamet tegi 12. detsembril 2016 maksuotsuse nr 12.2-3/036926-13, mida muudeti Maksu- ja Tolliameti 23. mai 2017 otsusega nr 12.2-3/036926-13-1 ning millega suurendati OÜ Kentmanni Finance käibemaksu- ja tulumaksukohustust 4 836,67 + 5 500 = 10 336,67 euro võrra. Maksuotsuses leiti, et sisendkäibemaksu arvestamine OÜ Citypallet ja OÜ Kentmanni Advokaadibüroo arvete alusel oli põhjendamatu, kuna arvetel kajastatud majandustehinguid tegelikult ei toimunud ning OÜ Citypallet arve alusel tehtud sularahaväljamakse ei ole seotud OÜ Kentmanni Finance ettevõtlusega. Tehingut OÜ-ga Citypallet pidas maksuhaldur ebausutavaks eelkõige järgmistel põhjustel: tegelikult OÜ Kentmanni Finance sõidukit ei saanud ning pole ka tõendeid, et OÜ Citypallet oleks reaalselt midagi teinud selleks, et lepingut täitma asuda; OÜ-l Citypallet puudus varasem sõidukite müümise kogemus; lepingu sõlmimisel ei kohtunud tehingupartnerite esindajad omavahel vahetult; OÜ Citypallet maksis väidetavalt sularaha isikule, kellel polnud sel` ajal OÜ-ga Citypallet seost; OÜ Citypallet arvel kajastatud käibemaksusumma vastab samal perioodil kaebaja OÜ Kentmanni Finance poolt varasema sõiduki müügiarvele lisatud käibemaksusummale. OÜ Kentmanni Advokaadibüroo arve osas leidis maksuhaldur, et seal kajastatud õigusabiteenuse osutamine ei ole usutav, kuna pole võimalik tuvastada, milles teenus seisnes, mida selle raames tegelikult tehti ning kuidas kujunes teenuse maht. Samuti tuuakse maksuotsuses välja, et nii OÜ-l Kentmanni Finance kui ka OÜ-l Kentmanni Advokaadibüroo oli tehingu tegemise ajal sama juhatuse liige – Aivar Leismann – ja teenuse hind tasaarvestati OÜ-le Kentmanni Advokaadibüroo esitatud üüriarvega. KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 4. OÜ Kentmanni Finance esitas 6. aprillil 2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Maksu- ja Tolliameti 12. detsembri 2016 maksuotsuse nr 12.2-3/036926-13 tühistamist. Kaebaja selgitab, et OÜ-ga Citypallet sõlmitud lepingu eesmärk oli soetada sõiduk ning hiljem pooled muutsid lepingut, pikendades sõiduki üle andmise tähtaega kuni 31. augustini 2016. Kaebaja märgib, et lepingu lisas nr 1 on ekslikult lepingu kuupäevana märgitud 29.03.2016, ent tegemist on trükiveaga ja lepingu lisa sisust nähtub üheselt, et see on seotud 23. märtsi 2016 lepinguga. Kaebaja hinnangul oli tal õigus OÜ Citypallet arve alusel sisendkäibemaks maha arvata, kuna käive toimus ja tegemist oli tavapärase tehinguga, millel polnud mistahes lubamatu maksueelise saamise eesmärki. Kaebaja toob välja, et ei ole OÜ-ga Citypallet seotud ega saa vastutada puudujääkide eest viimase raamatupidamis- ja maksuarvestuses. Kaebaja hinnangul oli OÜ Citypallet poolt tehingu täitmata jätmise näol tegemist tavalise äririski realiseerumisega, ent see ei võta kaebajalt õigust sisendkäibemaksu maha arvamiseks. 5. Kaebaja peab põhjendamatuks maksuhalduri etteheidet, et lepingu sõlmimisel polnud kaebaja juhatuse liige OÜ Citypallet juhatuse liikmega kohtunud, ja leiab, et seadusest ei -2- tulene vajadust, et pooled peaksid lepinguid allkirjastama samas kohas viibides. Kaebaja juhib tähelepanu, et Ivan Dadašovi allkirja ehtsust lepingul ei ole maksuhaldur kahtluse alla seadnud. Põhjendamatuks peab kaebaja ka maksuhalduri järeldust, et Ivan Dadašov ei pruukinud aru saada lepingu sisust. Kaebaja selgitab, et tänapäevase äripraktika kohaselt võib eeldada, et kui juriidilise isiku juhatuse liige lepingu allkirjastab, saab ta lepingust ja sellest tulenevatest kohustustest aru ning teine lepingupool ei pea seda arusaamist täiendavalt kontrollima. Kaebaja juhib ka tähelepanu, et Ivan Dadašovile ei ole maksuhaldur menetluse käigus selle lepingu kohta ühtegi küsimust esitanud. 6. Kaebaja peab asjakohatuks järeldust, et OÜ Citypallet nimel tegutsesid volituseta isikud ja juhib tähelepanu, et Ivan Dadašovi 10. veebruari 2016 seletused ei saa olla asjassepuutuvad, kuna leping kaebajaga sõlmiti alles 23. märtsil 2016. Kaebaja selgitab samuti, et 17. mail 2016 OÜ Citypallet juhatuse liikmeks saanud Valeri Gurov ja samal päeval selle ühingu prokuristiks saanud Andrei Antsi on mõlemad lepingust tulenevate kohustuse ehtsust kinnitanud, sõlmides 29. juunil 2016 lepingu lisa, millega pikendati kohustuste täitmise tähtaega. Samuti on kohustus kaebaja ees kajastatud OÜ Citypallet poolt maakohtule esitatud pankrotiavalduse lisaks olevas vara ja võlgade nimekirjas ning OÜ Citypallet teavitas 22 000 euro suuruse ettemaksu saamisest maakohtu poolt määratud ajutist pankrotihaldurit. 7. Põhjendamatuks peab kaebaja etteheidet OÜ Citypallet tausta uurimata jätmise kohta, sest avalikest registritest seda, milliseid tehinguid äriühing varem teinud on, kontrollida ei saa. Küll aga kontrollis kaebaja, et OÜ Citypallet on registreeritud käibemaksukohustuslasena ning et tal ei olnud maksuvõlgu. Samamoodi ei pea kaebaja põhjendatuks maksuhalduri seisukohta, et kaebaja tegi väljamakse OÜ-ga Citypallet mitte seotud isikule. Kaebaja selgitab, et maksis raha välja Andrei Antsile, volitades teda raha üle andma OÜ-le Citypallet, kes kinnitas raha kättesaamist kassa sissetuleku orderi väljastamisega. 8. Seoses maksuhalduri väitega, et Andrei Antsi andis dokumentidega vastuolus olevaid selgitusi raha vastuvõtmise aja kohta, märgib kaebaja, et tema teada vastas A. Antsi maksuhalduri küsimustele umbes pool päeva järjest erinevate tehingute kohta ning kuivõrd tal raamatupidamisdokumente ei olnud, võis ta mõne kuupäeva osas eksida. Ekslikuks peab kaebaja maksuhalduri väidet, nagu poleks ta näidatud üles huvi MB Vito asemel uue sõiduki saamise vastu ning toob välja, et maksuhaldurile esitatud 2. juuli 2016 e-kirjas on kaebaja selgelt kinnitanud jätkuvat huvi sõiduki ostmise vastu. 9. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri väitega, et OÜ Citypallet ei võtnud kaebajalt saadud ettemaksu oma kassaarvestuses arvele ning selgitab, et OÜ Citypallet esitas kaebaja nõudmisel talle 12. oktoobril 2016 kõik raamatupidamisdokumendid, mis kajastavad selle ettemaksu saamist ning edasist liikumist ja neist nähtub üheselt ettemaksu kajastamine kassaarvestuses. Kaebaja hinnangul pole põhjendatud maksuhalduri etteheide, et kaebaja pole maksuhaldurile saatnud dokumente, millest nähtuks ettemaksu tagastamine. Kaebaja toob välja, et vastas 1. septembril 2016 kaebaja maksuhaldurile, et esitas OÜ-le Citypallet pretensiooni ning nõudis lepingu täitmist või raha tagastamist 10 päeva jooksul, ent rohkem küsimusi pole maksuhaldur selles osas esitanud, samas kui juba 19. septembril 2016 esitas OÜ Citypallet maakohtule oma pankrotiavalduse, millega olid kaebaja jaoks raha tagasi nõudmise võimalused ammendunud. -3- 10. Kaebaja peab vääraks ka maksuhalduril järeldusi, mis puudutavad tehinguid OÜ-ga Kentmanni Advokaadibüroo ning selgitab, et õigusaktidest ei tulene kohustust õigusabiteenuse osas kirjaliku kliendilepingu sõlmimiseks ning see ei ole püsikliendisuhte puhul ka tavaks. Kaebaja selgitab, et teenuse sisu oli seotud ingliskeelsete klientide ja rahvusvaheliste lepingutega ning kuna kaebajal endal puudub nõutaval tasemel juriidilise inglise keele oskus ja rahvusvahelise õigusega seotud rahvusvaheliste lepingute pädevus, kaasati klientide nõusolekul OÜ Kentmanni Advokaadibüroo teenuseid. Kaebaja täpsustab, et kogu teenuse mahust moodustus maksundusalane teenuse maht 8 tundi ja koosnes konsultatsioonist, mis seisnes käesoleval ajal Maksu- ja Tolliameti maksukontrollidega seonduvast õiguspraktikast ja selle analüüsist. Kaebaja märgib ka, et teenuse täpsema sisu täiendavat selgitamist ei ole maksuhaldur kuni kontrollakti koostamiseni kaebajalt nõudnud. 11. Vääraks peab kaebaja maksuhalduri järeldust, et teenuse osutajaks ja saajaks oli Aivar Leismann ning selgitab, et OÜ Kentmanni Advokaadibüroo poolt osutas teenust vandeadvokaat Andres Alas, kes oskab hästi inglise keelt ja kellel on, erinevalt Aivar Leismannist, varasem kogemus maksualase nõustamisega. Kaebaja peab asjakohatuks maksuhalduri järeldust, et kuivõrd tema juhatuse liikmeks oli Aivar Leismann, puudus vajadus õigusteenuse ostmiseks. Kaebaja väidab ka, et vaidlusaluse õigusteenuse osutamine ja OÜ Kentmanni Advokaadibüroole üüriarve esitamise langemine samasse kuusse on juhuslik. Kaebaja ei nõustu ka sellega, et teenuse eest tasumine toimus tavapäratul moel ning leiab, et tasaarveldus on täiesti tavapärane arveldusviis. Samuti peab kaebaja põhjendamatuks etteheidet kõnealuse tehingu KMD lisal INF kajastamata jätmise kohta, kuna advokatuuriseaduse § 45 lõikest 1 ja § 27 lõikest 14 tulenevalt ei pidanud sellist tehingut seal kajastama. VASTUSTAJA SEISUKOHT 12. Maksu- ja Tolliamet peab OÜ Kentmanni Finance kaebust põhjendamatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole suutnud ümber lükata asjaolusid, mis maksuotsuses ning kontrollaktis toodu kohaselt kinnitavad teadlikku maksupettuse toimepanemist sõiduki ning õigusteenuse soetamise näilikult käibemaksuarvestuses kajastamisel. Vastustaja ei pea usutavaks kaebaja versiooni OÜ-ga Citypallet tehtud tehingu puhul üllatuslikust äririskist. Vastustaja möönab, et kui üksnes sularahas sõiduki eest ettemaksu tasumine või mõni muu väidetud inimlik eksimus (nagu vale kuupäeva kirjutamine arvele) ei annaks välja põhjendatud kahtlust maksupettuseks, siis maksuotsuses kirjeldatud subjektiivne käitumisviis ning faktid toimunust loovad niivõrd ebaratsionaalse pildi äris toimunust, et seda saab siduda üksnes pettusega maksukohustuste vähendamiseks. Vastustaja leiab, et müügiobjekti pideva vahetumise ning selle kaebajal sootuks puudumise fakt, samuti kauba müüjal tegelikkuses puudumise fakt, suures summas tehingu tegemine müüjaga mitteseotud isikuga, arvel näidatud müüjaga reaalse kontakti puudumine ja müüja isikuga seonduvad asjaolud kinnitavad veenvalt ja eluliselt usutavalt tehingu mittetegelikkust ning kaebajal sellest teabe olemasolu. Vastustaja leiab, et menetluse käigus Ivan Dadašovi poole täiendavalt pöörduda ei olnud vaja, kuna maksuhaldur oli juba tuvastanud, et nimetatud isik tegelikult äriühingu tegevust juhtinud ei ole. 13. Seoses OÜ-lt Kentmanni Advokaadibüroo teenuste saamisega selgitab vastustaja, et teenuse saamise kontrollimisel on oluline lähtuda arvest ning sellega kaasnevalt teenuse majanduslikku sisu kirjeldavatest andmestikust. Vastustaja toob välja, et kohtupraktikas ei ole -4- aktsepteeritud üldsõnaliselt dokumentaalsetel tõenditel kirjeldatud teenuse osas sisendkäibemaksu mahaarvamist. Vastustaja selgitab, et erinevalt kaubast teenus füüsilises maailmas samaväärseid jälgi ei jäta ning kui seotud isik praktiliselt iseendale mingisugust teenust osutab, tekitab see paratamatult ühelt poolt põhjendatud kahtluse maksuhalduril ning teisalt kutsub maksumaksjat üles (maksu)riskide maandamiseks äritegevust kõrgendatult dokumenteerima. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 14. Vaadanud läbi poolte seisukohad ning hinnanud nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leian, et OÜ Kentmanni Finance kaebus tuleb jätta rahuldamata. Maksuhaldur on menetluse käigus saadud teabele ja tõenditele tuginedes lõppkokkuvõttes õigesti leidnud, et kaebajal ei olnud õigust OÜ Citypallet ja OÜ Kentmanni Advokaadibüroo arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata ning OÜ Citypallet arve alusel tehtud väljamakset tuleb käsitada tulumaksuga maksustamisele kuuluva ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena. 15. Kaebaja etteheited maksuotsusele on suunatud üksikutele konkreetsetele maksuhalduri järeldustele. Kuigi mõned neist etteheidetest võiksid eraldi vaadelduna olla põhjendatudki (nt. see, et maksuhaldur näib olevat 2016. aasta märtsikuus toimunud tehingute kohta teinud järeldusi muuhulgas Ivan Dadašovi poolt sama aasta veebruaris antud selgituste pinnalt), ei ole kaebaja suutnud kummutada kogutud tõendite ja nende pinnalt tuvastatud asjaolude kogumist tekkivat veendumust, et majanduslikus mõttes vaidlusalused tehingud aset ei leidnud ja kaebaja kasutas arveid oma maksuarvestuses käibemaksukohustuse vähendamiseks ning ettevõttest raha maksuvabalt välja viimiseks ehk lubamatu maksueelise saamiseks. Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud, et kaebaja pani toime maksupettuse, sest OÜ-ga Citypallet tehingu toimumine nõnda, nagu see asjassepuutuvates dokumentides kajastub ja nagu kaebaja seda selgitab, ei ole kahe teineteisest sõltumatu ja mõistlikult toimuva ettevõtja vahelistes suhetes eluliselt usutav. Samuti on maksuhaldur põhjendatult kahtluse alla seadnud OÜ Kentmanni Advokaadibüroo poolt teenuste saamise, sest teenuse osutaja näol on tegemist kaebajaga seotud äriühinguga ja menetluse käigus ei õnnestunud maksuhalduril saada usaldusväärset teavet teenuse täpsema sisu kohta. Ei OÜ-ga Citypallet ega OÜ-ga Kentmanni Advokaadibüroo tehtud väidetavate tehingute osas tekkinud põhjendatud kahtlusi ei ole kaebaja ei vastuses kontrollaktile ega kohtumenetluses veenvalt ümber lükanud. 16. Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lõigetest 1 ja 3 tulenevalt eeldab sisendkäibemaksu maha arvamise õigus seda, et kaup või teenus on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lõike 1 ja lõike 2 punkti 3 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu väljamaksetelt, mille kohta maksumaksjal puudub nõuetele vastav algdokument. Maksustamisel tuleb lähtuda tegelikest majanduslikest sooritustest, mitte üksnes nende kohta olemasolevatest formaalsetest dokumentidest. Arve, mis ei kajasta tegelikku majanduslikku sooritust või kajastab seda valesti, ei ole nõuetele vastav ei TuMS ega KMS mõistes. See, et ostjal on kauba või teenuse saamise kohta olemas formaalselt nõuetekohane arve, ei anna vääramatult õigust sisendkäibemaksu maha arvamiseks ega alust väiteks, et selle arve alusel tehtud väljamakse on ettevõtlusega seotud. Nii TuMS kui KMS nõuetele vastava arvega on tegemist tingimusel, et see kajastab õigesti reaalselt aset leidnud majandustehingu sisu, sh. tehingu pooli, tehingu eset jms. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lõike 4 kohaselt -5- ei võeta maksustamisel arvesse näilikku tehingut. See tähendab, et kui tehingut tegelikult toimunud ei ole, ei saa sellel olla ka mingisuguseid maksuõiguslikke järelmeid ning kui tehingu sisuks on majanduslikus mõttes midagi muud kui see, mida maksukohustuslane kajastab oma raamatupidamisdokumentides, tuleb maksustamisel raamatupidamisdokumente eirata ning arvutada maksukohustus nii, nagu see oleks olnud, kui tehingut oleks raamatupidamisarvestuses kajastatud oma tegelikule majanduslikule sisule vastavalt. 17. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et üldjuhul tuleb ostja heausksust eeldada, ent see eeldus ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja on osalenud maksupettuses. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu võib seda otseselt tõendavate asjaolude (nt. selge kokkuleppe olemasolu fiktiivsete arvete koostamise kohta või see, et müüjale tasutud rahasummad jõudsid tagasi ostjani) tuvastamine olla praktiliselt võimatu. Seetõttu piisab, kui maksuhaldur põhjendab oma kahtlust, et kontrollitav maksukohustuslane on maksupettuses osalenud, et tema maksuarvestuse aluseks olevatel raamatupidamisdokumentidel kajastatud tehinguid tegelikkuses toimunud ei ole ning ta pidi olema sellest teadlik. Sellist kahtlust saab põhjendatuks pidada, kui maksuhaldurile kättesaadavate tõendite pinnalt on eluliselt usutavam, et kaebaja pani toime maksupettuse, kui see, et ta käitus ausalt. Sellisel juhul on maksukohustuslasel MKS § 150 lõikest 1 tulenevalt kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti ehk esitada tõendid, mis maksuhalduri kahtluse ümber lükkavad. Asjaolude kogum, mis annab aluse põhjendatud kahtluseks maksupettuses osalemise kohta, ei kujuta endast aga üksikute tuvastatud asjaolude summat, mille saaks välistada nende asjaolude ükshaaval ümber lükkamisega. Asjaolude kogumi pinnalt tehtud järeldus võib õige olla ka juhul, kui ükski kogumi moodustanud asjaoludest eraldivõetuna seda järeldust teha ei lubaks. 18. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kaebajal on olemas teiste käibemaksukohustuslaste (OÜ Citypallet ja OÜ Kentmanni Advokaadibüroo) formaalselt nõuetekohased arved ning OÜ-le Citypallet väljamakse tegemist tõendavad dokumendid. Sellele vaatamata on maksuhaldur piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et nii OÜ Citypallet kui OÜ Kentmanni Advokaadibüroo arvetel kajastuvad näilikud tehingud. 19. Nõustun maksuhalduri järeldusega, et kaebaja ja OÜ Citypallet vahelist tehingut ei toiminud, kuna poolte tahe sellise tehingu tegemiseks ei ole eluliselt usutav. Lepingust (tl. 45), kassadokumentidest ja poolte seletustest nähtuvalt tegi kaebaja sularahas 22 000 euro suuruse ettemaksu selleks, et varem vastaval tegevusalal teadaolevalt mitte tegutsenud äriühing hangiks kaebajale äärmiselt üldiste tunnuste kaudu1 määratletud sõiduki lepingu sõlmimisest umbes kolme kuu jooksul ning oli selle tähtaja möödudes nõus sõiduki üle andmise tähtaega veel umbes kahe kuu võrra pikendama. Sellise tehingu tegemine mõistliku ettevõtja poolt on sedavõrd ebaloogiline, et ilma mingisuguse väga erilise põhjuseta ei saa seda usutavaks pidada. Üldteadaolevaks tuleb lugeda seda, et turul tegutseb piisav hulk arvestatava kogemusega ettevõtjaid, kes tegelevad Lääne-Euroopast kasutatud sõidukite hankimisega. Tavapäraselt toimub see selliselt, et müüja otsib kuulutuste järgi välja ja pakub ostjale viimase poolt ette antud parameetritele vastava(

1. d)konkreetse(
2. d)sõidukid, vajadusel suhtleb välismaal oleva müüjaga ja ostja antud korralduse alusel korraldab sõiduki Eestisse toomise, liiklusregistris arvele võtmise jms. Ostja poolt tasumine võib toimuda küll pärast ostja 1 Lepingu kohaselt pidi OÜ Citypallet soetama M1 või N1 kategooria sõiduki ehk siis kas sõiduauto või kaubiku ehk määratletud polnud isegi see, kas sõiduk peaks olema sobiv inimeste või kaupade veoks. -6- poolt konkreetse sõiduki toomiseks korralduse andmist ja enne sõiduki Eestisse saabumist, ent mõeldamatu on sõiduki ostuhinnale vastava ettemaksu tegemine selleks, et müüja hakkaks sobivaid sõidukeid otsima. Mingisuguste eriliste kaupade puhul, mille hankimine on keerukas või eeldab hankijalt väga spetsiifilisi kogemusi või eriteadmisi, ei saa põhimõtteliselt välistada ka sellist skeemi, et kogu kauba maksumuse osas tehakse ettemaks enne kui täpsed tingimused (konkreetne kaup, konkreetne hind, kauba saamise aeg jms) selguvad, ent kasutatud sõiduautod ei ole kindlasti selline kaubaliik. 20. Kaebaja ei ole andnud menetluse käigus ühtki adekvaatset selgitust, mis lubaks arvata, et sellise tehingu tegemine näis olevat kaebaja jaoks mõistlik. Ainsana on kaebaja välja toonud vajaduse uue sõiduki järele pärast eelmise sõiduki liisingperioodi lõppemist. Selline vajadus võis kaebajal olla, ent see ei selgita kuidagi kogu müügihinna ulatuses ettemaksu tegemist täpsustamata parameetritega sõiduki eest. Arvestades seda, et lõppkokkuvõttes kaebaja sõidukit ei saanud ja ka kaebaja väited mingisuguste konkreetselt (fotode, VIN-koodide vms tunnuste alusel) identifitseeritavate sõidukite OÜ Citypallet poolt pakkumise kohta ei ole usaldusväärselt tõendatud, on eluliselt oluliselt usutavam OÜ Citypallet arve vormistamine maksupettuse eesmärgil, kui selles kajastatud tehingu tegelik toimumine. 21. Tehingu näilisusele viitab ka see, et nii kaebaja kui Andrei Antsi seletusest nähtub, justkui oleks tegelik kokkulepe olnud palju täpsem: kaebaja selgitas, et soovis sisuliselt väikebussi inimeste veoks, Andrei Antsi selgitas maksuhaldurile seletusi (MTA lisa 12)2 andes, et otsitav sõiduk pidi soovitatavalt olema diiselmootoriga ning mitte rohkem kui kolm aastat vana: Veel tuli Andrei Antsi seletusest välja, et tegelikult soovis kaebaja kas Mercedez-Benz tüüpi või vähemalt muud Saksamaal toodetud väikebussi. On täiesti arusaamatu miks sõlmiti leping sedavõrd üldsõnalisena, kui ostjal oli ometi märksa konkreetsem soov. Sellise lepingu olemasolu viitab üheselt sellele, et lepingu eesmärk ei olnud tegelikult poolte õiguste ja kohustuste kindlaksmääramine. See omakorda õigustab kahtlust, et majanduslikus mõttes ei ole seda tehingut toimunud ning leping ja arve on vormistatud ilma, et seal kajstatud tehingu tegelikke tagajärgi soovitud oleks. 22. Vaidlust ei ole selles, et tegelikult kaebaja ühtki sõidukit OÜ-lt Citypallet ei saanud. Nõustun siinkohal maksuhalduri seisukohaga, et kaebaja väide tavapärase äririski realiseerumisest ei ole tõsiseltvõetav. Tavapärasest äririskist saaks rääkida juhul, kui kaup jääb saamata olukorras, kus ettemaksu tegemine on põhjendatav pooltevaheliste varasemate ärisuhete või konkreetse kauba või tehingu eripäraga. Näiteks sellega, et konkreetsel ostjal ongi teatud kaupa võimatu turult osta muul moel kui enne kauba lähetamist tehtava ettemaksu eest. Käesoleva tehingu puhul see nii ilmselgelt olla ei saanud. Ei ole mistahes põhjust arvata, et kaebajal poleks olnud võimalik talle meelepärast sõidukit soetada mõistlikel tingimustel. Samuti ei nähtu, et OÜ Citypallet kaudu sõiduki hankimine oleks võinud kaebajale mõistlikult näida kuidagi soodsam või kindlam. Siinkohal on oluline, et OÜ Citypallet oli kaebaja jaoks täiesti tundmatu äriühing. Vaidlust ei ole ka selles, et ka väidetava lepingu sõlmimisel ei kohtunud kaebaja seaduslik esindaja OÜ Citypallet juhatuse liikmega kohtunud ja kaebajal puudusid igasugused teadmised selle äriühingu varasemate kogemuste kohta. Kaebaja väide, et ta oli ammust ajast tuttav Andrei Antsiga, on asjakohatu, kuna 2016. aasta 2 Siin ja edaspidi on sel moel viidatud vastustaja 22. mai 2017 kirjalikule seletusele lisatud dokumentidele, mida säilitatakse elektrooniliselt Kohtute infosüsteemis, millele on tagatud poolte juurdepääs avaliku E-toimiku kaudu, ent mida toimikusse paberil välja trükitud ei ole. -7- märtsis ei olnud kaebajal võimalik tuvastada mistahes seoseid Andrei Antsi ja OÜ Citypallet vahel. Juriidiline isik on teadupoolest abstraktsioon, mis saab tegutseda vaid esindajate kaudu. Selleks, et omistada konkreetse inimese sooritus mingile juriidilisele isikule, peab olema tuvastatav vastav esindussuhe. Antud juhul ei ole mistahes andmeid, et kaebaja oleks kontrollinud Andrei Antsi volitust tegutseda OÜ Citypallet nimel. Seega usaldus Andrei Antsi vastu ei saa kuidagi selgitada tehingu tegemist OÜ-ga Citypallet. Sellisele usaldusele tuginedes võinuks kaebaja teha vastava tehingu Andrei Antsiga (ja teha talle ka ettemaksu), millisel juhul poleks aga tekkinud vaidlust sisendkäibemaksu üle, kuna Andrei Antsi käibemaksukohustuslane ei olnud. 23. Kaebaja on ekslikud järeldused teinud maksuotsuses tehtud etteheidetest tehingupartneri tausta kontrollimata jätmise kohta. See asjaolu on maksuotsuses välja toodud, näitamaks, et oma selgituste ja esitatud dokumentide kohaselt nõustus kaebaja tegema 22 000 euro suuruse ettemaksu äriühingule, kelle suhtes tal ei saanud olla mingit mõistlikku usaldust, et viimane lepingulised kohustused täidab. Selline tegevus kaebaja poolt seab õigustatult tehingu tegeliku toimumise kahtluse alla. Küsimus ei ole mitte selles, kas või millist teavet oleks kaebaja saanud veel OÜ Citypallet tausta kohta avalikest registritest (lisaks äriregistrist, käibemaksukohustuslaste registrist ja maksuvõlgade registrist nähtuvale), vaid selles, et eluliselt ebausutav on sellise tehingu tegemine (üldsõnaliselt määratletud asja hankimise eest täies ulatuses ettemaksu tegemine) juriidilise isikuga, kelle seaduslikku esindajat ostja esindaja näinud polnud ja kelle puhul ta ei saanud isegi kontrollida, kas lepingu allkirjastas tegelikult tehingu teise poole esindusõigust omav isik, rääkimata sellest, et ostjal oleks olnud mingid teadmised tehingupartneri varasema kogemuse või äripraktikate kohta. Selles kontekstis on asjakohatu kaebaja viide sellele, et maksuhaldur pole Ivan Dadašovi allkirja õigsust kahtluse alla seadnud. Sõltumata sellest, kas allkirja kirjutas sinna Ivan Dadašov või mitte, on ilmne, et kaebaja ei saanud seda lepingu sõlmimise ja raha välja maksmise ajal teada. Kaebaja väide, et paljud lepingud sõlmitakse nii, et poolte esindajad kohal ei viibi, on iseenesest õige, ent käesoleval juhul asjakohatu, kuna eemal viibides lepingu sõlmimist saab mõistlikult tegutsevate ettevõtjate vahel usutavaks pidada juhul, kui mingisugustest muudest asjaoludest tulenevalt on põhjust teineteist usaldada (nt. varasemad omavahelised suhted või tehingu tegemine üldiselt tuntud müüjaga) või kui lepingu sõlmimisega võetavad riskid on oluliselt väiksemad kui loodetav kasu. Antud juhul selliseid tingimusi ei esinenud. OÜ Citypallet oli kaebajale tundmatu, ainsana on võimalik, et enda seotust sellega oli kinnitanud Andrei Antsi, ent sedagi kaebaja ei kontrollinud ning lepingu sõlmimise ajal ja ka ettemaksu tegemise ajal mingit seost nende vahel ei olnud. Samuti ei ole kaebaja välja toonud ühtki asjaolu, mis oleks pidanud talle tekitama arusaama, et sõiduki hankimine OÜ Citypallet kaudu on muude alternatiividega võrreldes eriliselt kasulik või eriliselt kindel lahendus. Ainuüksi see, et äriühing on kantud käibemaksukohustuslaste registrisse ning et tal pole maksuvõlgu või et kaebajani jõuab tagasi selle äriühingu juhatuse liikme nime ja väidetavalt tema allkirja kandev leping, ei muuda tehingut eluliselt usutavamaks. 24. Maksuhalduri osundus, et OÜ-ga Citypallet tehingu tegemine jäi samasse maksustamisperioodi, mil kaebajal tekkis käibemaksu tasumise kohustus AS-ile Nordea Finance Estonia esitatud arve (MTA lisa 10) alusel, on asjakohane ning selgitab koomõjus juba ülaltoodud asjaoludega kaebaja ja OÜ Citypallet vahelise tehingu vormistamise ja tehingut kajastavate dokumentide fiktiivsuse põhjuseid: poolte eesmärk ei olnud sõiduki hankimine, vaid müügikäibelt tasumisele kuuluva käibemaksukohustuse nullimine fiktiivse arve abil. -8- Kaebaja väide, et tegemist on maksustamisperioodile, ei ole usutav. sündmuste juhusliku kokkulangemisega ühele 25. Kaebaja kriitikaga, mis puudutab maksuhalduri poolt osundatut, et Ivan Dadašovi näol võis olla tegemist variisikuga, kes ei pruukinud lepingust üldse aru saada, võiks eraldivõetuna nõustuda. Tõsi, maksuhalduri esitatud tõenditest ei nähtu, et Ivan Dadašovilt oleks konkreetse tehingu kohta seletused võetud ja tema poolt 2016. aasta veebruaris antud ütlustel ei saa olla tõendusväärtust 2016. aasta märtsi lõpus aset leidnud sündmuste osas. See aga ei lükka kokkuvõttes ümber maksuhalduri seisukohta tehingu ebaloogilisuse ja elulise ebausutavuse kohta ega tõsiasja, et lepingu sõlmimise ajal ei saanud kaebajale teada olla mingisuguseid asjaolusid, mis oleks võinud temas tekitada mõistliku usalduse Ivan Dadašovi või tema juhitava OÜ Citypallet suhes. 26. Vaadeldavat tehingut ei muuda usutavaks see, et kaebaja väitel on hiljem OÜ Citypallet seaduslikeks esindajateks saanud Valeri Gurov ja Andrei Antsi tehingu heaks kiitnud ning kajastanud kaebaja ees olevat kohustust pankrotiavaldusele lisatud võlgade ja varade nimekirjas. Esiteks ei selgita hilisem käitumine kuidagi algse lepingu sõlmimise majanduslikku ebaloogilisust. Teiseks tuleb tähele panna, et kõik toimingud, millega kaebaja püüab vaadeldavat tehingut tagantjärgi selgitada, on tehtud peale seda, kui maksuhaldur oli kaebajat teavitanud kontrollimenetluse alustamisest (MTA lisa 1). Seetõttu on usutavam pigem see, et OÜ Citypallet poolne tehingu kinnitamine on kantud maksupettuse varjamise vajadusest. Maksuhaldur on seejuures asjakohaselt tähelepanu juhtinud sellele, et ka kaebaja ja OÜ Citypallet esindajate väited, mis puudutasid konkreetsete sõidukite kaebajale pakkumist, ei ole usaldusväärset tõendamist leidnud: väidetavalt pakutud sõidukite fotosid või täpseid andmeid kaebaja maksuhaldurile ei esitanud. Seega kokkuvõttes on maksuhaldur õigesti leidnud, et pole ühtegi usaldusväärset tõendit, millest nähtuks, et OÜ Citypallet tegelikult oleks asunud või kavatsenud asuda kaebajaga sõlmitud lepingut täitma või et kaebajal oleks olnud mistahes mõistlik põhjus uskuda, et OÜ Citypallet talle mingisugusegi sõiduki hangib. Mis puudutab kaebaja nõude kandmist OÜ Citypallet võlgade nimekirja, siis sellele ei saa omistada mingisugust olulist kaalu, kuivõrd ajutise pankrotihalduri poolt tuvastatud OÜ Citypallet majandusnäitajate põhjal pidi OÜ Citypallet majandustegevust kontrollivatele isikutele juba pankrotiavalduse esitamise ajal ilmne olema, et pankrotimenetluse käigus mingisugust tegelikku võlgade tasumist toimuma ei hakka ja tõenäoliselt pankrotimenetlus raugeb (mis ka lõpuks juhtus). 27. Eeltoodud põhjustel leian, et OÜ Kentmanni Finance ja OÜ Citypallet vaheline tehing oli näilik. Kaebaja teadis, et OÜ Citypallet ei ole tegelik müüja ja seega ei saa OÜ Citypallet arve kinnitada kaebaja poolt tehtud väljamakse seotust kaebaja ettevõtlusega. Kuivõrd ei ole võimalik tuvastada, et kaebaja oleks tegelikult kõnealuse väljamakse eest mingisuguse tema majandustegevusega seotud hüve saanud, ei ole võimalik seda väljamakset kaebaja ettevõtlusega siduda ka muude asjaolude kaudu. Sellest tulenevalt on maksuhaldur õigesti leidnud, et tegemist on ettevõtlusega mitte seotud väljamaksega, mis kuulub maksustamisele tulumaksuga. 28. Nõustun ka maksuhalduri järeldusega, mis puudutab sisendkäibemaksu mahaarvamist OÜ Kentmanni Advokaadibüroo arve alusel. Nõustun, et maksuhalduri etteheide tehingu kajastamata jätmise kohta käibemaksudeklaratsiooni lisal KMD INF on KMS § 27 lg 41 ja advokatuuriseaduse § 45 valguses põhjendamatu. Samuti möönan, et kogutud teabele -9- tuginedes ei saa väita, et kaebajal ilmselgelt polnud vajadust advokaadi teenuste järgi. Asjaolu, et kaebaja juhatuse liige on advokaat, ei välista iseenesest vajadust õigusteenuse sisseostmise järele ega välista ka õigusteenuse ostmist sellesama advokaadi poolt peetavalt advokaadiühingult. Küll aga peab ostjaga sama juhatuse liikme kaudu seotud müüjalt saadud teenuse arve alusel sisendkäibemaksu maha arvamise õigustamiseks suutma ostja kontrollimenetluses esitada maksuhaldurile tõendid, mis usaldusäärselt kinnitaksid tehingu tegelikku toimumist. Seda iseäranis selliste teenuste puhul, nagu nõustamis-, konsultatsioonija õigusabiteenused. Käesolevas asjas on kaebaja küll seletanud OÜ-lt Kentmanni Advokaadibüroo õigusteenuse ostmise vajadust ning selle seotust kaebaja klientide nõustamisega, ent vaatamata maksuhalduri soovile (nt. revidendi 7.11.2016 e-kiri, MTA lisa 58), ei ole kaebaja suutnud esitada mingisuguseid konkreetseid tõendeid või muudest kaebajast endast sõltumatutest allikatest kontrollimist võimaldavaid andmeid, mille põhjal saaks veenduda, kas arvel kajastatud teenust tegelikult osutati. Sellisteks tõenditeks saaksid olla näiteks õigusabiteenuse raames koostatud dokumendid ja/või e-kirjad, aga ka näiteks andmed selle kohta, millal ja kellele tehti selle õigusabi osutamise raames väidetavaid telefonikõnesid. Antud juhul ei ole arve alusel võimalik tuvastada isegi seda, kuidas kujunes arvel kajastatud õigusabi maht. Tavapäraselt on sellisele arvele lisatud osutatud teenuste spetsifikatsioon, mis advokaaditeenuse puhul kajastab sageli tehtud toimingute mahu minuti täpsusega. Asjaolu, et teenuse osutaja ja saaja on omavahel seotud ja usaldavad teineteist, võib välistada sellise spetsifikatsiooni vajalikkuse nende omavahelistes suhetes, ent maksuhalduri poolt läbiviidavas kontrollimenetluses peab ostja suutma tõendada, et arvel kajastatud teenust tegelikult osteti. Just iseäranis juhul kui teenust on osutatud omavahel seotud äriühingute vahel, peab teenuse osutamises veendumiseks olema kontrollitav teenuse sisu. Kaebajal on õigus, et kirjaliku lepingu sõlmimise kohustust seadusest ei tulene, samuti ei tulene seadusest kohustust kirjeldada arvel teenuse sisu üksikasjalikumalt ja eraldivõetuna ei ole ka kohustust säilitada tõendeid saadud teenuse kohta. Selliste sõnaselgete kohustuste puudumisele viidates ei saa ostja aga nõuda, et maksuhaldur aktsepteeriks pelgalt ostja enda (või ka temaga seotud müüja) paljasõnaliste selgituste alusel tehingu toimumist ja arve alusel sisendkäibemaksu maha arvamist. Juhul kui ostja teenuse saamist kajastavad tõendeid ei kogu ega säilita, riskibki ta sellega, et võib tehingu toimumise tõendamisel hätta jääda. Antud juhul nõnda ongi. Olukorras, kus ostja ja müüja on omavahel seotud ning arvel kajastuv teenus on iseloomult selline, mis mingisugust tagantjärgi tajutavat muutust kaasa ei too, peab, minu hinnangul, maksuhalduri kohustus põhjendada maksupettuse kahtlust olema märksa väiksem kui teineteisest sõltumatute ettevõtjate vaheliste tehingute puhul. Maksupettuse toimpanemist ei saa eeldada, ent tehingu toimumise peab usaldusväärselt tõendama teenuse väidetav saaja, kes arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata soovib. Kaebaja viited advokatuuriseadusest tulenevale saladuse hoidmise kohustusele on asjakohatud (v.a osas, mis seondub tehingu kajastamisega KMD INF’il), sest advokatuuriseadusest ei tulene, et muu äriühing, mille juhatuse liikmeks on advokaat, saaks õigustada maksuhaldurile selle äriühingu poolt soetatud teenuste kohta selgituste andmisest keeldumist advokaadi saladuse hoidmise kohustusega. Mis puudutab maksuhalduri ja kaebaja seisukohti konkreetse arve tasumise eripära kohta, siis põhimõtteliselt on kaebajal õigus selles, et tasaarvestus ei ole mingisugune ebaloomulik tasumise viis, ent maksupettuse toimepanemise kahtluse seisukohast on maksuhaldur seda õigustatult n-ö alarmeeriva asjaoluna käsitanud, kuna sellise tasumise puhul tegelikult raha ei liigu ning maksupettuse eesmärgi saavutamine on lihtsam. Kuivõrd kaebaja ei ole usaldusväärselt tõendanud õigusabiteenuse saamist OÜ-lt Kentmanni Advokaadibüroo ega ümber lükanud maksuhalduris õigustatult tekkinud kahtlust, et - 10 - kõnealune arve on tegelikult koostatud selleks, et neutraliseerida kaebaja poolt OÜ-le Kentmanni Advokaadibüroo esitatud üüriarvest tekkiv käibemaksu tasumise kohustus, on maksuhaldur õigesti leidnud, et kaebajal sisendkäibemaksu maha arvamise õigust ei ole. 29.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi 8. lõikes on sätestatud, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ja kolmas isik ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur Kohtunik - 11 -