KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 9. detsember 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-1388 Haldusasi K.L. kaebus Maksu- ja

) § 514 lõikest 9 oli MTA kohustatud koheselt vaidlustamisest teada saamise hetkel peatama korralduste kehtivuse. 7. Maksuhaldur on vaideotsuse tegemisel ületanud

§ 147

lg 3 sätestatud menetlustähtaega ning ei ole vaide läbivaatamise tähtaega pikendanud vastavalt § 147 lg-le

1. MTA-l tulnuks teha vaideotsus hiljemalt 29.06.
2. Otsuse hilisem tegemine rikub kaebaja õigusi, kuivõrd MTA on sundtäitmise peatamata jätmise otsustuse nähtuvalt vaideotsusest (punkt 12) teinud lähtuvalt andmetest, milliseid on kogutud pärast vaideotsuse tegemise tähtaega (tähtaega ka pikendamata).
3. MTA on jätnud lahendamata kaebaja vaides esitatud taotluse vaide lahendamise ajaks peatada korralduste kehtivus. MTA poolt korralduste kehtivuse peatamata jätmine oli õigusvastane.
4. Nõuded, mida maksuhaldur rahvusvahelise ametiabi korras sisse nõuab, on aegunud. Vaidlustatud korralduste aluseks olevad maksunõuded (mis on ka intresside arvestamise aluseks) pärinevad korraldusele lisatud dokumentidest nähtuvalt väidetavalt aastatest 2005 ja
6. Tulenevalt

§ 132lg-st 4 algas hiliseima nõude aegumistähtaeg kulgema juba hiljemalt 2008.

aasta

1. jaanuaril. Seega on maksunõuded aegunud juba hiljemalt
2. aasta alguseks, mistõttu ei ole nende sissenõudmine võimalik. Maksuhaldurile ei saa nõuete aegumine tulla üllatusena, kuivõrd see nähtub üheselt rahvusvahelise abitaotluse aluseks olevatest dokumentidest. Taotluses sisalduv kinnitus selle kohta, et maksunõue on sissenõutav ega ole aegunud, on üksnes deklaratiivne ning ei saa mingil juhul olla maksuhaldurile siduv. Maksuhalduril tulnuks käesolevas asjas

§-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest ja hea halduse põhimõttest lähtuvalt esmalt kontrollida Norra maksuameti taotluse aluseks olevaid asjaolusid, mitte aga võtta aegunud maksunõuet täitmisele. Maksuhaldur ei saa rahvusvahelise ametiabi korras nõude sissenõudmisel eemalduda Eesti Vabariigis kehtivast õigusest. Maksuhalduri tegevus saab toimuda üksnes Eesti Vabariigi Põhiseaduse ning sellega kooskõlaliselt haldusmenetluse seaduse ning maksukorralduse seaduse jm asjakohaste õigusaktide alusel. 11.

§ 514

lg-st 4 ja lg 5 p-st 1 tulenevalt ei saa luua olukorda, kus rahvusvahelise ametiabi korras nõude sundtäitmine väljuks ülejäänud

sätestuse piiridest ning tõuseks kõrgemale kogu Eesti Vabariigi õigussüsteemist.

§ 511lg 4 kehtib ka rahvusvahelise ametiabi korras nõude sundtäitmisele.

MTA-l ei ole võimalik rahvusvahelise ametiabi korras välisriigi maksunõuet täites eirata siseriiklikke sätteid maksunõude täitmise kohta, muuhulgas maksunõude määramise ja sundtäitmise aegumistähtaegu (

§-d 98 ja 132).

§ 128lg 2 p 4 kohaselt ei ole võimalik maksuvõlga sundtäita, kui see on aegunud.

Norra maksuamet on asunud esitama väidetavalt

1. ja
2. aasta maksunõudeid, mida kuni tänaseni pole varem isikult nõutud ning mille vaidlustamine Norra õiguse kohaselt on äärmiselt keeruline. Sisuliselt loob maksuhaldur oma tegevusega olukorra, kus isikul, kelle vastu pööratakse alusetu sissenõue Eesti Vabariigis, ei ole võimalik enda õigusi sisuliselt kaitsta Eesti kohtus Eesti õiguse alusel, vaid tal tuleks, selleks, et Eesti riigivõimu eest ennast kaitsta, pöörduda justkui välismaa kohtusse ja alustada pikka ja kulukat vaidlust. Erilist tähelepanu väärib, et ei Maksu- ja Tolliamet ega ka Norra maksuhaldur, kes nõude esitas, ei ole teatanud kaebajale, millises menetluses ja millistel tingimustel oleks tal võimalik alusetu maksunõue Norras vaidlustada, samuti ei ole kaebajale selgitatud tema õiguseid Norras toimuvas menetluses. Ka 2

§ 514

lg-s 5 sätestatud “ühtne juriidiline dokument” kohustab maksuhaldurit täitma ükskõik millist välisriigi kirjeldatud nõuet ilma põhjendusteta ja ükskõik millise tähtaja jooksul, siis tuleb nimetatud säte jätta kohaldamata tulenevalt selle vastuolust Eesti Vabariigi põhiseaduse PS § 13 lg -ga

2. Asjaolu, et Norra maksuhaldur on lõhestunud struktuuriga ning ei suuda esitatud kaebust hea halduse põhimõtte kohaselt edastada seda lahendavale organile, ei saa tõlgendada kaebaja õigusi kitsendavalt. Kaebaja on esitanud oma kaebuse asutusele, kes on tema vastu sissenõudmisavalduse esitanud. Oma kaebuses on kaebaja palunud Norra makshalduril selgitada talle võimalusi oma õiguste kaitseks ning läbiviidava menetluse põhimõtteid, kuid sisulist vastust Norra maksuhaldur sellele andnud ei ole. Sellest on teadlik ka MTA, kellele oli teada Norra maksuhaldurile esitatud kaebuse sisu.
3. Vastustaja möönab, et jättis vaide läbivaatamise tähtaja pikendamata. MTA-l tulnuks teha vaideotsus hiljemalt 29.06.
4. Otsuse hilisem tegemine rikub kaebaja õigusi, kuivõrd MTA on sundtäitmise peatamata jätmise otsustuse nähtuvalt vaideotsusest (punkt 12) teinud lähtuvalt andmetest, milliseid on kogutud pärast vaideotsuse tegemise tähtaega (tähtaega ka pikendamata). Samuti on MTA jätnud lahendamata kaebaja vaides esitatud taotluse vaide lahendamise ajaks peatada korralduste kehtivus. MTA poolt korralduste kehtivuse peatamata jätmine oli õigusvastane.
5. MTA arusaamisvõime ja tõlgendus maksukorralduse seaduse sätetest ei saa luua Eesti Vabariigi õigussüsteemile paralleelset ja kodanikele justkui siduvat ning nende õigusi olulisel määral piiravat õiguskorda. Kaebaja ja vastustaja vahel puudub vaidlus, et ükskõik, millise Eesti seaduse kohaldamisel tuleks asuda seisukohale, et nõue on aegunud. VASTUSTAJA SEISUKOHT
6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Maksuhaldur ei nõustu kaebajaga, et kuna korralduste aluseks olevad maksunõuded on Norras vaidlustatud, siis tuleb sundtäitmine peatada. Puudub vaidlus, et kaebaja on Norra maksuhalduri poole pöördunud. Samas puudub vaidlus ka selles, et sissenõudmistaotluse esitanud pädev asutus ehk Norra maksuhaldur kinnitas, et korralduste aluseks olevat täitedokumenti ei ole Norras vaidlustatud. Olukorras, kus sissenõudmismenetluse esitanud pädev asutus ei pea kaebaja pöördumist täitedokumendi vaidlustamiseks, ei ole võimalik seda ka maksuhalduril teha. Eelnevat põhjusel, et Eesti maksuhalduril puudub pädevus kujundada Norra Kuningriigi eest seisukoht, kas mingi dokument on Norras vaidlustatud või mitte.
7. Maksuhaldur möönab, et jättis korrektselt vormistamata

§ 147

lg 4 sätestatud vaide läbivaatamise tähtaja pikendamise, kuid leiab, et selline formaalne eksimus ei saanud mõjutada asja otsustamist (haldusmenetluse seaduse § 58). Selline viivitus ei saa olla haldusakti tühistamise aluseks, kuna puudub info, et asjaolud oleksid muutunud ehk vaideotsuse tühistamise korral tuleks sama sisuga haldusakt uuesti välja anda (HMS § 65 lg 2). 18. Maksuhaldur ei nõustu kaebajaga, et nõuded, mida maksuhaldur rahvusvahelise ametiabi korras sundtäidab, on aegunud ning sundtäitmisel tuleb lähtuda Eesti õigusest ja seetõttu

-is sätestatud aegumistähtaegadest. Maksuhaldur tõlgendab

§ 514

selliselt, et Eesti maksuhaldurile on antud võimalus sundtäitmisel ehk maksusumma kogumisel kasutada

-i 13. peatükis sätestatud meetmeid (nt keelumärgete seadmist), kuid muus osas (nt nõude suurus, aegumistähtajad jne) lähtutakse üksnes ühtses juriidilises dokumendis, mis peegeldab täitedokumendi sisu, kajastatust. Seega ei ole kaebaja aegumist puudutavad etteheited põhjendatud. 3

§ 514

lg 5 p-s 1 sätestatu on koos vaidlusaluste korraldustega kaebajale edastatud ning seal on olemas kõik oluline ja õigusaktide kohaselt nõutav teave ning seal sisalduvatest andmetest lähtutakse ka sundtäitmisel, k.a aegumiskuupäevad. Dokumendist nähtuvalt koosneb ametiabi korras sissenõutav maksusumma tasumata maksust, sellelt arvestatud intressist ja trahvisummast, samuti on seal välja toodud maksude sissenõudmise tähtaeg (period of limitation) kuni 10.04.

1. Nõue on sissenõutav alates 01.04.2016 ja maksumaksjale on sellest teatatud 12.04.
2. 1.07.2016 kirjaga teavitas Norra maksuhaldur MTA-d, et K.L. vastu esitatud nõue ei ole aegunud, seda ei ole vaidlustatud ning sissenõudmistoimingutega palutakse jätkata. Seega puudub alus sundtäitmise peatamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tõendamata ning tuleb jätta seetõttu rahuldamata. MTA 10.05.2016 korraldused maksuvõla tasumiseks nr 13-11/30685 ja 1311/30686 on õiguspärased, nõuetekohaselt motiveeritud ja kooskõlas seadusega, mistõttu puudub alus nende tühistamiseks. Kohus nõustub MTA 10.05.2016 korraldustes maksuvõla tasumiseks nr 13-11/30685 ja 13-11/30686 ja MTA 5.07.2016 vaideotsuses nr 6-1/3372-2 toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (HKMS § 165 lg 2). Kaebuses toodud väidete kohta märgib kohus järgmist.
4. Vastavalt maksukorralduse seaduse (

) § 514 lg-le 1 osutab sissenõudmistaotluse esitanud välisriigi, selle kohaliku omavalitsuse või muu haldusüksuse kogutavate maksude sundtäitmiseks Eestis elavalt või asuvalt või Eestis vara omavalt maksukohustuslaselt rahvusvahelist ametiabi Maksu- ja Tolliamet. Rahvusvahelise ametiabi osutamisel peatatakse sundtäitmine, kui välisriigi pädeva asutuse esitatud ühtse juriidilise dokumendi aluseks olev täitedokument on välisriigis vaidlustatud ning Maksu- ja Tolliamet saab huvitatud isikult või sissenõudmistaotluse esitanud pädevalt asutuselt sellekohase teabe (

§ 514lg 9).

Kaebaja leiab, et vaidlustatud korralduste aluseks olevad maksunõuded on Norra maksuametis vaidlustatud, mistõttu neid nõudeid ei eksisteeri. Kohus kaebajaga eelnevas ei nõustu. Haldusasja materjalide juurde on lisatud Norra maksuhalduri vastus seoses K.L. maksunõudega nr 51066308514 (kaebaja lisa nr 1). Nimetatud vastusest nähtub, et kaebaja esindaja Robert Sarv on pöördunud päringuga, sh dokumentide nõudega Norra pädeva maksuameti poole ning millele on konsultant/maksukoguja vastanud. Tegemist on üksnes vastusega pöördumisele. Teisi tõendeid, millest saaks järeldada, et kaebaja on vaidlusalused nõuded pädevas haldusorganis vaidlustanud, kohtule ei nähtu. Ka kaebaja ise möönab, et maksunõudeid ei ole Norras vaidlustatud pädevas haldusorganis või kohtus, väites, et maksunõude vaidlustamine Norra Kuningriigis on äärmiselt keeruline (kaebuse punkt 23). Asjaolu, et teises riigis oma õiguste kaitseks kohaste vahendite rakendamine võib olla keerukas ja põhjustada olulisi kulutusi, iseenesest ei anna alust pidada kaevatavaid korraldusi õigusvastaseks. 1.07.2016 kirjaga teavitas Norra maksuhaldur vastustajat, et kaebaja vastu esitatud nõue ei ole aegunud, seda ei ole vaidlustatud ning sissenõudmistoimingutega palutakse jätkata (vastustaja lisa nr 4). Seega puudus maksuhalduril alus sundtäitmise peatamiseks. 22. Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping sõlmiti 14. mail 1993. Riigikogu võttis lepingu ratifitseerimise seaduse vastu 25. novembril 1993. Lepinguosaliste riikide kohustusi ja õigusi teise riigi kasuks maksude sissenõudmisel reguleerib leping art 28, mille esimese lõike kohaselt kohustuvad lepinguosalised riigid osutama teineteisele abi võlgnevatelt maksumaksjatelt maksude kogumisel ulatuses, mis vastab selle maksunõude teinud lepinguosalise riigi seaduste alusel lõplikult kindlaks määratud summale. Ka

-i seletuskiri (seisuga 1.07.2014) täpsustab, et eelnimetatud lepingus sätestatakse, et lepinguosalise riigi maksunõude puhul, mis on teise lepinguosalise riigi poolt maksukogumisena aktsepteeritud, kogutakse sellised maksud selle teise riigi poolt kooskõlas 4

-ist. Seega on Norra Kuningriik riigiks, kelle kasuks on Maksu- ja Tolliamet kohustatud korraldama maksude sissenõudmist vastavalt

§ 511

ja §-le 514, hindamata iseseisvalt maksunõude õigsust Eestis kehtivate vastavate seaduste alusel. Eesti maksuhaldur kontrollib rahvusvahelise ametiabi korras maksuvõla sissenõudmisel teise riigi maksunõuet üksnes formaalselt. Eelnev ei ole vastuolus ka põhiseadusega, kuna kaebajal oli võimalik maksunõuet (maksunõudeid) vaidlustada riigis, kus maksukohustus on tekkinud, antud juhul Norra Kuningriigis. Nimetatud võimalus tuleneb ka

§ 514

lg 5 p-st 3, mis näeb ette, et ühtse juriidilise dokumendi vaidlustamiseks tuleb vaie või kaebus esitada välisriigi pädevale asutusele. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt pöördus Norra maksuhalduri poole kaebaja juriidiliste teadmistega lepinguline esindaja, kes peaks vahet tegema lihtsalt päringuga pöördumisel ning pädeva kaebuse/vaide esitamisel.

1. Kaebaja hinnangul on vaidlustatud maksunõuded aegunud juba hiljemalt
2. aasta alguseks, mistõttu ei ole nende sissenõudmine Eesti vastavate õigusnormide alusel võimalik. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu arvestades punktis 22 toodut. Lisaks märgib kohus, et tulenevalt

§ 514

lg-st 4 toimub sundtäitmine välisriigi pädeva asutuse esitatud sissenõudmistaotluse ja ühtse juriidilise dokumendi alusel. Kohtu hinnangul on ebaõige kaebaja tõlgendus, et viidatud sättest tulenevalt määratakse menetlusosaliste õigused ja kohustused kindlaks riigisiseste õigusaktidega. Nimetatud sätte alusel toimub üksnes nõude sundtäitmine riigisiseste õigusaktide alusel ning kogu maksuõigust reguleerivad õigusaktid sellisel juhul ei kohaldu. 24. Kohus saab antud juhul üksnes hinnata

§ 514

lg-st 5 tulenevate nõuete järgimist, mille kohaselt peab ühtne juriidiline dokument sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) asjakohane teave täitmisele pööramist lubava esmase juriidilise dokumendi identifitseerimiseks, nõude kirjeldus, sealhulgas nõude laad, nõudega hõlmatud ajavahemik, kõik täitmisele pööramise seisukohast olulised kuupäevad ning nõude suurus ja selle erinevad komponendid (maksmisele kuuluv põhisumma, intressid); 2) isiku identifitseerimist võimaldavad andmed (ees- ja perekonnanimi või ärinimi; isiku- või registrikood; isikukoodi puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja -aasta); 3) välisriigi pädeva asutuse nimetus, aadress ja muud kontaktandmed, et oleks võimalik saada täiendavat teavet nõude või maksukohustuse vaidlustamise võimaluste kohta. Vaidlust ei ole selles, et koos käesolevas asjas vaidlustatud korraldustega toimetas vastutaja kaebajale kätte Bergeni maksukoguja maksuotsuse (korraline maksuarvestus 12.10.2007) ja selle tõlke, maksuvõlas olevate nõuete loetelud ja nende tõlked, maksunõude kirjelduse, selle tõlke, abitaotluse Norrale maksude sissenõudmisel, selle tõlke ning maksude tasumise nõude ja maksuvõla sundtäitmise hoiatuse ja selle tõlke. Nimetatud dokumentidest nähtuvalt nõutakse kaebajalt perioodi 2005 kuni 2011 eest 56 296 norra krooni ning 18.03.2016 arvestatud intressi 214 893 norra krooni tasumist. Dokumentidel on esitatud nii kaebaja isikuandmed kui ka Norra Kuningriigi pädeva asutuse kontaktandmed. Kohtu hinnangul nähtuvad kaebajale kätte toimetatud dokumentidest kõik andmed, mille esitamine ühtses juriidilises dokumendis on kohustuslik

§ 514lg 5 järgi.

Ebaõige on kaebaja etteheide, et Eesti maksuhaldur ega Norra maksuhaldur ei ole teatanud, millises menetluses ja millistel tingimustel oleks tal võimalik alusetu maksnõue Norras vaidlustada ning kaebajale ei ole selgitatud tema õigusi. Esmalt märgib kohus, et vastava etteheite tegemine Eesti maksuhaldurile on alusetu. Lisaks nähtub Norra maksukoguja/konsultandi vastusest, et kaebajal on võimalik esitada vaie (ehk maksunõuet vaidlustada) Lääne maksuametile, lisatud on postiaadress ning telefoninumber. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks täiendavalt vastava pöördumise teinud või vaide esitanud. 25. Kaebuse kohaselt on maksuhaldur vaideotsuse tegemisel ületanud

§ 147

lg-s 3 sätestatud menetlustähtaega ning ei ole vaide läbivaatamise tähtaega pikendanud vastavalt

§ 147lg-le 4.

Kaebaja esitas vaidlustatud korraldustele vaide 27.05.2016.

§ 147lg 3 alusel vaadatakse vaie läbi 30 päeva jooksul, arvates selle vastuvõtmisest vaiet läbivaatava haldusorgani poolt. MTA jättis 5

§ 147lgs 3 sätestatud vaide läbivaatamise tähtaega.

Samas vastustaja ka möönis, et jättis vormistamata

§ 147lg-s 4 sätestatud vaide läbivaatamise tähtaja pikendamise.

Tegemist on mentlusnorminõuete rikkumisega. Tulenevalt

§-st 45 ja HMS §-st 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Arvestades toodut kohus ei tühista MTA 5.07.2016 vaideotsust nr 6-1/3372-

2. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et MTA 10.05.2016 korralduste nr 13-11/30685 ja 1311/30686, 5.07.2016 vaideotsus nr 6-1/3372-2 on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus.
3. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kaebaja kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen kohtunik 6