Obsah (8)

§ 184§ 64§ 199§ 65§ 68§ 58§ 22§ 12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2017, Tartu Kriminaalasja number 1-17-4717 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Juhan Sarv Ko

199 lg 2 p-de 4, 8, 9 ja § 184 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. juuli 2017 otsus Apellatsiooni esitaja Lõuna Ringkonnaprokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Prokurör Ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Süüdistatav Silver Kallas Isikukood: 38006134913; elukoht: xxx, viibimiskoht: vahistatuna Tartu Vanglas; XXX%; kriminaalkorras karistatud korduvalt Süüdistatava kaitsja Advokaat Valli Murde Kohtuistungi toimumise aeg
2. oktoober 2017 RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. juuli
5. aasta kohtuotsus osaliselt, see on Silver Kallase süüditunnistamises ja karistamises

§ 184

lg 1 - 22 lg 3 järgi ning talle

§ 64lg 1 ja 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas.

1. Saata kriminaalasi tühistatud osas uue kohtuotsuse tegemiseks ja kuulutamiseks Tartu Maakohtule samas kohtukoosseisus.
2. Tühistada Silver Kallase suhtes Lõuna Ringkonnaprokuratuuri
3. jaanuari 2017 määrusega kohaldatud lisapiirangud.
4. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
5. Apellatsioon jätta rahuldamata.
6. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Objartel & Partnerid Silver Kallasele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot, sh käibemaks 24 eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus Tartu Maakohus arutas S. Kallasele

§ 184

lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistust selles, et ta koos Silver Saago ja Andrei Prihodkoga omandas

1. jaanuaril 2017 Harjumaal Maardu linnas seni tuvastamata isikult 19,49 gr 19% amfetamiinsulfaadi sisaldusega ainet, milles oli 2,72 gr amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses. A. Prihodko kontakteerus S. Saago palvel isikuga, kellelt narkootilist ainet omandada, S. Kallas korraldas aine hankimiseks transpordi ja laenas sõiduauto Volvo V70, registreerimisnumber XXX, millega S. Kallas ja S. Saago sõitsid Rakverre. Sealt võtsid nad peale A. Prihodko, kelle juhendamisel sõideti Maardu linna. Seal kohtus A. Prihodko tuvastamata jäänud isikuga, kellelt omandas amfetamiini ja toimetas selle sõiduautosse Volvo V
2. Seejärel A. Prihodko, S. Saago ja S. Kallas ühiselt ainet vallates asusid seda edasi toimetama, kuni Harjumaal Kuusalu vallas Tallinn – Narva mnt
3. kilomeetril pidas politsei kinni sõiduauto koos seal viibivate isikutega. Kinnipidamise hetkel istus A. Prihodko kõrvalistuja poolsel tagaistmel ning viskas käideldud narkootilise aine teepeenrale, kust see politsei poolt leiti ning ära võeti. Samuti arutas kohus S. Kallasele

§ 199lg 2 p-de 4, 8, 9 järgi esitatud süüdistust viies varguses.

Apellatsioonimenetluses ei vaidlustata S. Kallase süüditunnistamist

§ 199lg 2 p-de 4, 8, 9 järgi ega ka temale siin mõistetud karistust.

A. Prihodko ja S. Saago on samas kuriteos, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises, süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 23. mai 2017 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega

§ 184lg 2 p-de 1, 2 järgi (kriminaalasi nr 1-17-4111).

Maakohtu otsus Tartu Maakohus 6. juuli 2017 otsusega tunnistas S. Kallase süüdi

§ 199

lg 2 p-de 4, 8, 9 järgi ja mõistis talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel luges kohus karistuse kaetuks Pärnu Maakohtu 17.

novembri 2016 otsusega mõistetud raskema karistusega ja mõistis tema liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud 12 päeva vangistust. Maakohus tunnistas S. Kallase süüdi ka 13. jaanuaril 2017 toimepandud varguses

§ 199lg 2 p-de 4, 9 järgi ja karistas teda 8 kuu pikkuse vangistusega.

Samuti tunnistas kohus S. Kallase süüdi

§ 184

lg 1 – § 22 lg 3 järgi ning mõistis karistuseks 1 aasta 5 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel luges maakohus kergema karistuse kaetuks raskemaga ning mõistis S.

Kallase liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta 5 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendas kohus seda karistust Pärnu Maakohtu 17.

novembri 2016 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 2 aasta 7 kuu 12 päeva võrra ning mõistis S. Kallasele kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 4 aastat 12 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel on tema karistuse algusajaks 14.

jaanuar 2017. Maakohus jättis

§ 64lg 2 alusel Pärnu Maakohtu 17.

novembri 2016 otsusega S. Kallasele

§ 199lg 2 p 4 järgi (4.

oktoobri 2014 toime pandud varguse eest) mõistetud rahalise karistuse 300 eurot täideviimisele iseseisvalt. S. Kallase süüditunnistamist

§ 184

lg 1 – § 22 lg 3 järgi, sh tema kuriteo kvalifitseerimist süüdistuses toodust erinevalt, põhjendas kohus järgmiselt. 2 Kohus luges tuvastatuks, et S. Kallas laenas A.P. sõiduauto Volvo V70, millega tema ja S. Saago sõitsid

1. jaanuaril 2017 Rakverre, kust võtsid peale A. Prihodko. Koos sõideti Maardu linna. Maardus A. Prihodko väljus autost ja tagasi tulles oli tal kaasas pakk narkootilise ainega. Koos sõideti edasi seni, kuni Harjumaal Kuusalu vallas Tallinn – Tartu mnt
2. kilomeetril politsei nad kinni pidas. Kohus jõudis ka järgmistele järeldustele. S. Kallase kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ei kajasta temalt äravõetud esemeid. Läbiotsimisprotokolli andmed ei viita tema elukohas narkootilise aine käitlemisega seotud esemetele. Kohtus uuritud tõendid näitavad, et S. Kallas on narkootikumide tarvitaja. S. Kallase ja R. K vahel toimunud sõnumite vahetamise sisust järeldub, et enne kuriteosündmust otsis S. Kallas endale tarvitamiseks narkootikume. S. Saago ütlused tõendavad, et ta valitses tegu. Süüdistatav laenas auto ja läks S. Saagoga kaasa, kuna viimane tahtis minna Tapale pruudi juurde, kellel pidi olema naistuttavaid. S. Saago istus rooli ja nad hakkasid S. Kallasega sõitma. S. Saagol oli kaasas narkootilist ainet, mida pidi tarvitatama naiste juures. Teades S. Saagot isikuna, kes narkootikume müüb, oli S. Kallasel võimalus seltskonnas saada narkootikume. S. Saago hoidis S. Kallast enda sõltuvuses sellega, et andis talle teada narkootikumide tarvitamise võimalusest. S. Kallas ei saanud aru, mis eesmärgil S. Saago tegelikult Rakverre sõidab. Ainuke jutt teel Rakverre narkoteemal oli temaga see, et tal on kaasas ainet naiste jaoks. Veel märkis kohus, et S. Saago, A. Prihodko ja süüdistatava ütluste järgi Rakveres tuli A. Prihodko nende juurde ja S. Saago läks autost välja. S. Kallase ütluste kohaselt nad midagi rääkisid omavahel ja siis tulid mõlemad autosse. Süüdistatav küsis S. Saago käest, et mis seis on. S. Saago vastas, et üks sõit on vaja veel teha. Süüdistatavat ei huvitanud, mis eesmärgil A. Prihodko autosse tuli. Ta jõi terve tee õlut ja oli nii-öelda omas mullis. Kohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et sõidukis räägiti narkootikumidest ja need olid S. Saagol ka kaasas. Ei ole tähtsust, kas narkootikumidest räägiti otsesõnu või varjatult. Süüdistatava ja tunnistajate ütlused kinnitavad, et narkootikumid olid autos olemas. Seetõttu ei saa kohus tõenditest järeldada, et S. Kallas teadis S. Saagoga sõitma asudes viimase plaanist minna narkootikumide järele. A. Prihodko ütluste järgi oli talle üllatuseks, et S. Saagoga on kaasa temale tundmatu isik. Süüdistatava ütluste järgi A. Prihodko ega S. Saago ei rääkinud narkootikumi järele sõitmisest. Nad rääkisid omavahel väljas Rakveres, tulid autosse, autos nad rääkisid küll omavahel juttu, aga mitte narkost. Nad rääkisid kogu aeg vene keeles, mida süüdistatav väga hästi ei mõista. Sõiduki läbiotsimisprotokoll, tõendab sõiduautost narkootilise aine ja selle käitlemisega seotud esemete leidmist. S. Saago tunnistab leitud esemed enda omadeks. S. Kallasele kuulunud mobiiltelefoni ja üürikviitungi leidmine sõidukist kinnitab esemete omaniku viibimist sõidukis, kuid ei seosta süüdistatavat narkootilise aine käitlemisega. Järgnevad kohtu seisukohad on kajastatud muutmatul kujul, s.o selliselt, nagu need kajastuvad kohtuotsuses. Süüdistatava ja eelnimetatud tunnistajate (ringkonnakohus selgitab, et see osundus käib A. P, R. K, S. Saago ja A. Prihodko kohta) ütlusi kogumis hinnates on kohus jõudnud järeldusele, et Silver Kallase süü narkootilise aine suures koguses käitlemises isikute grupis ei ole leidnud tõendamist. Tõendamata on kuriteokoosseisu subjektiivne külg. Silver Kallas ei teadnud Silver Saago ja Andrei Prihodko teo plaanist ja nimetatud isikud ei pühendanud Kallast oma tegevusplaanidesse ka kuriteo käigus. Saago ja Prihodko kohtumisel Rakveres eemaldusid nad Kallasest, vesteldes omavahel autost väljas. Saago ütles Kallasele sõidu sihtkoha – Tapa ja juhtis ise sõidukit. Tapa geograafilist asendit arvestades Tartust Rakvere suunas sõites ei saanud Kallasel tekkida kahtlust, kas sõit toimub lubatud suunas. Rakveres veel ühe isiku autosse tulek sai kinnitada eelolevast seltskondlikust üritusest isikute kogunemist. Kui Saago pärast Rakvere ütles, et veel ühes kohas on vaja ära käia, siis ka sellest ei ole alust järeldada Kallase pühendamist teoplaani. Arvestades sõitmise 3 ajal pimedat aega (jaanuari kuus õhtul) ja Kallasele narkootikumide andmist, on vähetõenäoline, et Kallas sai aru, kuhu tegelikult sõidetakse ja et temale teatatud sõidu eesmärk ei olegi tegelik eesmärk. Tegelikus sihtkohas Maardus Andrei Prihodko sõidukist pikk äraolek, Silver Saago rahutus tema äraoleku ajal ja Andrei Prihodko sõidukisse tagasitulekul paki kaasatoomine võis Silver Kallasel tekitada ettekujutuse tegelikest asjaoludest, kuid ta sai sellest teadlikuks kahe isiku käitumist kõrvalt vaadates. Lühikese aja möödudes. Eeltoodud põhjustel ei ole tõendatud Silver Kallase teadmine kuriteo asjaoludest ja temale esitatud süüdistuse subjektiivne külg on tõendamata. Subjektiivsest küljest eeldab

§ 184tahtlust.

Süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Silver Kallas vajas narkootikume enda tarbeks ja ta teadis, et Silver Saago narkootilist ainet käitleb. Kui Silver Saago tegi Silver Kallasele ettepaneku sõita seltskonda, kus saab tarvitada narkootilist ainet, pidi viimane Silver Saago ettepanekut seostama seltskonnas võimaliku narkootilise aine käitlemisega Silver Saago poolt. Silver Saago teabe järgi koosnes seltskond mitmetest inimestest. NPALS § 31 lg 3 järgi on suur narkootilise aine kogus, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kuigi süüdistatavale ei olnud teada koguneva seltskonna suurus, oli tal alust eeldada narkootilise aine suures koguses käitlemist temale teadaolevalt narkootikume müüva Silver Saago poolt. Eeltoodud asjaoludest teeb kohus järelduse, et Silver Kallas pidas Silver Saagoga Tartust sõitma asudes võimalikuks narkootiliste ainete käitlemist Silver Saago poolt suures ulatuses ja möönis seda. Silver Kallas aitas Silver Saago ja Andrei Prihodko teole kaasa sõiduki hankimisega ja selle teo täideviijate valdusse andmisega. Silver Saago pani kuriteole kaasaaitamise toime kaudse tahtlusega. Kohtu põhjendus karistuse osas Otsustust mõista S. Kallasele

§ 184

lg 1 – § 22 lg 3 järgi karistuseks 1 aasta 5 kuud vangistust põhjendas kohus järgmiselt. S. Kallasel on üheksa kehtivat kriminaalkaristust ja kuus kehtivat väärteokaristust. Karistusregistri andmed iseloomustavad tema eluviisi ja näitavad, et süüdistatav on kahjustanud laia õiguskorraga kaitstud õigushüvede ringi. Karistust kergendavad asjaolud narkokuriteos puuduvad. Karistust raskendavaks on omakasu (

§ 58lg 1 p 1).

S. Kallasel on sõltuvusprobleemid ja ta vajab sotsiaalabi. Tal puudub lähedastest koosnev sotsiaalne võrgustik ja tema ülalpidamisel on laps, keda kasvatab ema. Arvestades S. Kallase narkokuriteost osavõtu vormiga ja

§ 22

lg-st 5 tuleneva võimalusega karistust seetõttu kergendada, on põhjendatud mõista karistus sanktsiooni miinimummäära lähedal. APELLATSIOON Prokuratuur taotleb kohtuotsuse tühistamist osaliselt, s.o S. Kallasele etteheidetud kuriteo kvalifitseeriva koosseisu ühe tunnuse – grupis toimepanemise – väljajätmise osas ning tema teo kvalifitseerimises

§ 184lg 1 – § 22 lg 3 järgi; samuti S.

Kallasele narkootilise aine käitlemise eest karistuseks mõistetud vangistuse pikkuse osas. Prokurör palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista S. Kallas süüdi kogu temale esitatud süüdistuse mahus

§ 184

lg 2 p 1 järgi ning karistada teda 3 aasta 5 kuu pikkuse vangistusega;

§ 64lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista S.

Kallasele liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud vangistust;

§ 65lg 2 alusel suurendada seda karistust Pärnu Maakohtu 17.

novembri 2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta 7 kuu 12 päeva võrra ning mõista S. Kallasele kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 6 aastat 12 päeva vangistust. Apellatsioonis kajastuvad argumendid on järgmised. Maakohus leidis vääralt, et S. Kallase tegevuses puudub isikute grupi tunnus ning kvalifitseeris sellest tulenevalt tema teo valesti ümber

§ 184lg 1 – § 22 lg 3 järgi.

Kohus tuvastas sisuliselt kuriteokoosseisu objektiivse ja subjektiivse külje sellega, kui luges tõendatuks, et S. Kallasel oli eesmärk saada narkootikume; ta teadis S. Saagot kui narkootikumide müügiga tegelevat isikut, kes oli ka S. Kallasele pakkunud narkootikume; ta muretses sõiduki selleks, et üheskoos tarvitada 4 narkootikume kohas, kus Saago võib neid hankida; ta sõitis koos S. Saago ja A. Prihodkoga kohta, kus oli võimalik narkootikume tarvitamiseks saada. S. Kallase käest sõiduki läbiotsimisel leitud mobiiltelefoni vaatlusprotokolliga tuvastatud andmeid on kohus vaadelnud vaid osaliselt. Telefonis salvestatud suhtlus tõendab, et S. Kallas otsis narkootikume juba

1. jaanuarist, kui suhtles Hauka nimelise abonendiga ja mainis, et „vene kaadrid tahavad kohe 4-5 võtta ja sealt saame endale ka“ (kd 2 lk 38 – 47). S. Kallas teadis, et S. Saago on narkootikumide müüja, kelle käest ta omandas narkootikume nii varasemalt kui
2. jaanuari 2017 hommikul. S. Saagoga suhtlemist käsitles maakohus vaid S. Kallase ütlusi refereerides, et „reede õhtul helistas S. Saago temale ja väitis, et tahab minna mingi pruudi juurde Tapale.“ Samas kohus ei andnud hinnangut S. Kallase mobiilikõnede eristusele, mille kohaselt algas tema ja S. Saago suhtlus
3. jaanuaril 2017 juba kell 09.38, s.o S. Kallas helistas S. Saagole ja samal päeval järgnes nende suhtlus kas telefonikõnede või sõnumitena veel 29-l korral. S. Kallase jätkuv soov saada narkootikume nähtub ka mobiiltelefoni vaatlusprotokollis kajastatud sõnumitest tema ja R. K vahel (
4. jaanuaril 2017 kell 19.14 S. Kallase saadetud sõnum). Samas telefonis kajastatud S. Kallase ja A.P. vahel saadetud sõnumitest võib järeldada S. Kallase teadlikkust nende tegevuse ebaseaduslikkusest ja sellest, et S. Saagol ei olnud juhiluba. Kohtu järeldus, et S. Kallase elukoha läbiotsimisprotokolli andmed ei viita elukohas narkootilise aine käitlemisega seotud esemetele, ei põhine tõendite kogumis analüüsil. Elukohast leiti kaks kõnekaarti erinevatele numbritele, mis koosmõjus tema narkootikumide tarbimist ja omandamise korduvat soovi kinnitavate tõenditega viitab selle käitlemisele ning oma tegevuse varjamise eesmärgile. Maakohus leidis, et S. Kallas ei teadnud narkootikumide järele sõitmise plaanist, mistõttu puudub subjektiivne koosseis. Kohus viitas süüdistatava ütlustele, mille kohaselt A. Prihodko ega S. Saago ei rääkinud narkootikumi järele sõitmisest. Nad rääkisid omavahel väljas Rakveres, tulid autosse, autos nad rääkisid küll omavahel, aga mitte narkost. Nad rääkisid kogu aeg vene keeles, mida ta väga hästi ei mõista. Taolised süüdistatava ütlused on vastuolus S. Saago ja A. Prihodko ütlustega, mille kohaselt Rakveres istus A. Prihodko kohe rooli taga ja vestlust autost väljas nad ei maininud. Pealegi kinnitasid nii S. Saago kui A. Prihodko, et A. Prihodkole helistas S. Saago tee peal, öeldes, et tahab saada amfetamiini. Kuigi tunnistaja jutu järgi ei maininud ta amfetamiini selle õige nimetusega vaid tõenäoliselt „antsuna,“ pidi S. Kallas samuti narkootikumide pikaajalise tarvitajana ja ostjana teadma selle aine narkootikumide tarvitajate poolt kasutatavat nimetust ning seega tegutses S. Saago ja A. Prihodkoga grupis ühise eesmärgi nimel. Süüdistatava ütlused vene keele halva teadmise kohta lükkas ümber R. K, kes kinnitas kohtus, et suhtles S. Kallasega vene keeles. Kohtu järeldus, et S. Kallasele kuulunud mobiiltelefoni ja üürikviitungi leidmine sõidukist ei seosta teda narkootilise aine käitlemisega, ei ole samuti tõendite kogumi analüüsil baseeruv. S. Kallase ja tunnistajate ütluste järgi viibis ta sõiduki kinnipidamise hetkel kõrvalistuja istmel, mille pealt muuhulgas leiti prillitoosi seest minigrip kilekott heledat värvi ainega ja 4 minigrip kilekotti, milledes kõigis heledat värvi aine jäägid. Seega järeldus, et S. Saago valitses tegu üksinda, on vale. Nõustuda ei saa S. Kallasele narkootilise aine käitlemise eest mõistetud karistusega. Tegemist on raske kuriteoga, millega kahjustatav õigushüve on rahvatervis, mistõttu ei ole karistuse alammäärani kergendamine kooskõlas üldpreventiivse eesmärgiga. Prokuratuur nõustub karistuse mõistmisel kasutatud printsiibiga, kuid taotledes S. Kallase karistamist raskemas kuriteos, mille eest on ette nähtud vangistus 3 – 15 aastat, palub ta süüdistatavat karistada sanktsiooni miinimumi lähedases määras. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära S. Kallase, tema kaitsja ja prokuröri ning uurinud kriminaaltoimiku materjale, leiab, et Tartu Maakohtu otsus S. Kallase süüditunnistamises

§ 1845 lg 1–22 lg 3 järgi tuleb kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu Kr

MS §-de 338 p 3 ja § 339 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saadab kriminaalasja KrMS § 341 lg-te 3 ja 4 alusel uue kohtuotsuse tegemiseks ja kuulutamiseks maakohtu samale kohtukoosseisule. KrMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. Millised asjaolud ja millistele tõenditele tuginedes kohus tõendatuks luges, peavad tulenevalt KrMS § 312 p-dest 1 ja 2 kajastuma kohtuotsuse põhiosas. Samuti peab kohtu siseveendumuse kujunemine olema kohtuotsuse põhjendustest lähtuvalt jälgitav. Kohtuotsus peab vastama KrMS §-s 312 sätestatud nõuetele, s.t peab sisaldama uurimise esemeks olnud tõendite analüüsi sellisel kujul, mis võimaldab jälgida kohtuotsuse resolutiivosas väljendatud järeldustele jõudmise käiku. Selged ja arusaadavad peavad olema kohtu seisukohad ka materiaalõiguslikes küsimustes. Ringkonnakohus leiab, et käsitletavas kriminaalasjas kohtuotsuse koostamisel maakohus nimetatud nõudeid järginud ei ole. Lühidalt süüdistatakse S. Kallast selles, et tema 14. jaanuaril 2017 omandas koos S. Saago ja A. Prihodkoga Maardu linnas 19,49 grammi 19%-lise amfetamiinisulfaadi sisaldusega ainet, milles oli 2,72 grammi amfetamiini. A. Prihodko kontakteerus S. Saago palvel isikuga, kellelt narkootilist ainet omandada, S. Kallas korraldas aine hankimiseks transpordivahendi, millega S. Saago ja S. Kallas sõitsid Rakverre, kust võtsid peale A. Prihodko, kelle juhendamisel sõideti Maardu linna. Maardus omandas A. Prihodko narkootikumid, toimetas need sõidukisse, misjärel A. Prihodko, S. Saago ja S. Kallas ühiselt ainet vallates asusid seda edasi toimetama, kuni nad politseitöötajate poolt kinni peeti. Seega süüdistati S. Kallast narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises grupis, s.o ta pani toime

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tartu Maakohus, arutades S. Kallasele esitatud süüdistust, jõudis kohtuotsusest nähtuvalt järeldusele, et S. Kallase süü narkootilise aine suures koguses käitlemises isikute grupis ei ole tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul ei leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega tuvastamist kuriteokoosseisu subjektiivne külg. Kohtuotsuses esitab maakohus ka tõendite analüüsi, millel tema taoline otsustus põhineb (II kd tl 173). Kuigi kohtuotsusest ei nähtu üheselt, millise kuriteo subjektiivse külje tõendamatust kohus silmas peab, on ringkonnakohtu arvates kohtu esitatud sellekohastest põhjendustest võimalik järeldada, et kohus pidas silmas Maardust hangitud narkootikumide ebaseadusliku käitlemise subjektiivset külge. S. Kallas ei olnud maakohtu hinnangul teadlik S. Saago ja A. Prihodko kuriteoplaanist, mistõttu ei hõlmanud tema tahtlus Maardust hangitud narkootilise aine käitlemist. KraS §-st 12 tulenevalt on süüteokoosseis karistusseadustiku eriosas sisalduva karistatava teo tunnuste kogum. Juhul kui

§-s 12 toodud karistatava teo tunnuste kogum ei ole täidetud, ei ole alust rääkida ka süüteokoosseisu täidetusest.

§ 12lg 3 kohaselt kuuluvad süüteokoosseisu kogumisse ka subjektiivse tunnused.

Maakohtu otsustuse kohaselt puudub S. Kallase käitumises talle süüks arvatava kuriteo subjektiivne külg. Seega tulnuks maakohtul kujunenud olukorras mõista S. Kallas talle süüks arvatud kuriteos õigeks süüteokoosseisu puudumise tõttu. Maakohus on aga S. Kallase süüdi tunnistanud

§ 184lg 1 - 22 lg 3 järgi.

Samas ei ole kohtuotsuses kajastatu põhjal võimalik jälgida, veel vähem üheselt mõista, kuidas maakohus jõudis kohtuotsuse resolutiivosas väljendatud järeldusele. Seda eelkõige vastuolude tõttu kohtu erinevate otsustuste vahel. 6 Jõudnud esmalt järeldusele, et S. Kallase käitumises puudub talle süüks arvatava kuriteo subjektiivne külg (Maardust narkootikumide hankimine), leiab maakohus järgnevalt, et S. Kallas tuleb süüdi tunnistada suures koguses narkootilise aine käitlemisele kaasaaitamises. Põhjendades S. Kallase süüditunnistamist, on maakohus käsitlenud S. Kallase suhtlust S. Saagoga. Nii on maakohus leidnud, et S Kallas teadis S. Saago poolt narkootikumide käitlemisest ning kui S. Saago tegi talle ettepaneku sõita seltskonda, pidi S. Kallas seda seostama võimaliku narkootikumide käitlemisega seltskonnas S. Saago poolt. Kohus leidis, et S. Saago teabe kohaselt teadis S. Kallas, et seltskond koosneb mitmest isikust ja kuigi S. Kallasele ei olnud teada seltskonna suurus, oli tal alust eeldada narkootilise aine suures koguses käitlemist S. Saago poolt. Ka kokkuvõtvalt tegi maakohus järelduse, et S. Kallas pidas S. Saagoga Tartust sõitma asudes võimalikuks narkootilise aine käitlemist S. Saago poolt suures ulatuses ja möönis seda. Seega, arvestades maakohtu põhistusi, oleks võimalik teha järeldus, et maakohus mõistab S. Kallase süüdi kuriteos, mis on seotud vaid tema ja S. Saagoga. Nimetatule viitab ka maakohtu poolt S. Kallase süüditunnistamine

§184

lg 1- 22 lg 3 järgi, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikule käitlemisele kaasaaitamises. Tuleneb ju S. Kallase süüditunnistamise kvalifikatsioonist, et maakohus tunnistas S. Kallase süüdi nimelt ühe isiku (S. Saago) poolt narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikule käitlemisele kaasaaitamises. Arvestades maakohtu varasemat otsustust (puudub subjektiivne koosseis Maardust hangitud narkootikumide osas), kohtu poolt S. Kallase süüditunnistamisel esitatud põhjendusi (tegutsemine koos S. Saagoga Tartust teele asudes) ja tema süüditunnistamise kvalifikatsiooni (

§ 184

lg 1-22 lg 3), ei saa ringkonnakohtu arvates tegemist enam olla teoga, milles prokuratuur S. Kallasele süüdistuse esitas, s.o narkootilise aine käitlemises, milline omandati Maardust. Ringkonnakohus möönab, et kolleegiumi taoline järeldus jääb vaid oletuse tasemele, sest maakohtu otsusest ei nähtu, millistele S. Kallasele esitatud süüdistuses kajastamist leidnud faktiliste asjaoludele maakohus seejuures tugineb. Veelgi enam, maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks üldse vaaginud, kas taolisi asjaolusid esineb. Seega nähtub maakohtu otsustustest, et süüdistuses, mille kohaselt S. Kallas käitles koos A. Prihodko ja S. Saagoga narkootikume, puudub maakohtu arvates S. Kallase käitumises kuriteokoosseis (subjektiivne koosseis), kuid tõendamist on leidnud S. Kallase süü S. Saago poolt narkootikumide käitlemisele kaasaaitamises. Samas jääb kohtuotsusest arusaamatuks, millisele S. Saago tegevusel S. Kallas kaasa aitas (tulenevalt S. Kallase süüditunnistamises

§ 184lg 1- 22 lg 3).

Selgitades, milles seisnes S. Kallase kaasaaitamistegu, nendib maakohus, et S. Kallas aitas S. Saago ja A. Prihodko teole kaasa sõiduki hankimisega ja selle teo täideviijate valdusesse andmisega. Maakohtu taoline otsustus viitab aga otseselt sellele, et S. Kallas aitas kaasa S. Saago ja A. Prihodko grupilisele tegevusele narkootikumide ebaseaduslikul kätlemisel. Esmalt on kohtu taoline järeldus vastuolus otsustusega, mille kohaselt kuriteos, mille toimepanemises S. Kallast süüdistati koos S. Saago ja A. Prihotkoga, puudus tema käitumises subjektiivne külg. Teisalt on see aga vastuolus kohtu otsustusega tunnistada S. Kallas süüdi

§ 184lg 1 - 22 lg 3 järgi, s.o ühe isiku teole kaasaaitamises.

Ringkonnakohus leiab, et taoliste vastuolude esinemise tõttu ei ole maakohtu otsusest võimalik selgelt järeldada, millise teo toimepanemises maakohus S. Kallase üldse süüdi tunnistas. Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontroll, et vältida eksimusi ja vigu maakohtu otsuses. 7 Kuivõrd maakohtu otsus on sedavõrd vastuoluline ning seetõttu mitmeti mõistetav, pole ringkonnakohtu arvates maakohtu otsuses esinevaid vastuolusid võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Seetõttu loeb ringkonnakohus kohtuotsuses esinevaid minetusi taoliseks kriminaalmenetlusnormi rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes, millised toovad kaasa kohtuotsuse tühistamise KrMS § 338 p 3 järgi. Maakohtu otsus tuleb KrMS § 341 lg 3 kohaselt tühistada ja kriminaalasi tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks. Pidades silmas, et apellatsioonimenetluses tuvastatud menetlusõiguse rikkumine puudutab üksnes maakohtu otsust, peab kriminaalkolleegium võimalikuks, juhinduda KrMS § 341 lg-s 4 sätestatust, saata kriminaalasi maakohtu samale koosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks ja kuulutamiseks. Kriminaalasja uuel arutamisel tuleb maakohtul muu hulgas silmas pidada järgmist. Riigikohus on KrMS § 268 lg-tele 1 ja 5 tuginevalt korduvalt selgitanud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb näidata kõik need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-70-15, p 11.1;
3. märtsi
4. a otsus asjas nr 3-1-1-12-16, p 7 ja
5. oktoobri
6. a otsus asjas nr 3-1-1-59-16, p 21) Samuti on oluline, et isiku teotahtlus tuleb tuvastada rangelt teo toimepanemise hetke seisuga (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. veebruari
8. a otsus asjas nr 3-1-1-111-16, p 11 ja
9. aprilli
10. a otsus asjas nr 3-1-1-34-12, p 12.2). See puudutab ka kaasaaitamistahtlust, mis tähendab, et kaasaaitajal peab kaasaaitamisteo toimepanemise ajal olema tahtlus nii kaasaaitamisteo kui ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
11. novembri
12. a otsus asjas nr 3-1-1-97-09, p 7.4). Kokkuvõtvalt, kui maakohus uue kohtuotsuse koostamisel leiab, et S. Kallas tuleb süüdi tunnistada, siis tuleb kohtul kohtuotsuses konkreetselt ära näidata, millises kuriteos, millistele süüdistuses toodud faktilistele asjaoludele tuginedes ning milliste tõenditega on S. Kallase süü tõendatud. Tulenevalt kriminaalasja saatmisest kriminaalmenetluse normide rikkumise tõttu maakohtu samale koosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks, ei pea ringkonnakohus võimalikuks vastata prokuröri apellatsioonis toodud etteheidetele. Ringkonnakohtu istungil esitas S. Kallas taotluse talle KrMS § 1431 alusel kohaldatud lisapiirangute tühistamiseks. Prokurör lisapiirangute tühistamisele vastu ei vaielnud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt kohaldati
13. jaanuaril 2017 S. Kallase suhtes KrMS § 1431 alusel lisapiirangud. Kahtlustataval keelati lühi- ja pikaajalised kokkusaamised ning tema kirjavahetus ja telefoni kasutamine alates määruse tegemisest kuni kriminaalasja menetluse lõpuni.
14. märtsil 2017 tühistas Lõuna Ringkonnaprokuratuur vajaduse äralangemisel lisapiirangud osaliselt, lubades S. Kallasel suhelda abikaasa ja nende ühise lapsega. Käesolevaks hetkeks on maakohus oma
15. juuli 2017 otsusega S. Kallase süüditunnistanud

§ 199lg 2 p 4,8,9 ja § 184 lg 1-22 lg 3 järgi ja nimetatud otsust S.

Kallas ega ka tema kaitsja ei ole apellatsiooni korras vaidlustanud. Seega ei esine enam ohtu, et S. Kallas võiks lisapiirangute tühistamisel asuda takistama kriminaalmenetluses asjaolude tuvastamist ning mõjutama kaaskahtlustatavaid ja tunnistajaid. Eeltoodu alusel puudub alus väita, et S. Kallas võiks suhtluspiirangute tühistamisel asuda kahjustama kriminaalmenetluse läbiviimist. 8 Eelnevast lähtudes rahuldab ringkonnakohus S. Kallase taotluse ja tühistab täielikult tema suhtes Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

1. jaanuari 2017 määrusega kohaldatud lisapiirangud. Kohtukulu S. Kallase kaitsja V. Murde on esitanud
2. oktoobril 2017 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kaitsealusega konsulteerimiseks vanglas ja kohtuistungil osalemisele kokku 3 tundi. Nimetatu eest palub kaitsja hüvitada 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot. Ringkonnakohus leiab, et osutatud õigusabi oli vajalik ja selle maht proportsioonis maakohtu otsusega. Seetõttu tuleb kaitsja taotlus riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri
3. juuli
4. a määruse nr 16 § 1 lg-test 4, 5, 6 ja 10, § 6 lg-st 3, §-st 16 ning § 17 lg-st 2 juhindudes rahuldada. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on apellatsiooni esitaja prokuratuur siis tuleb nimetatud õigusabikulu jätta KrMS § 185 lg 2 alusel jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Juhan Sarv 9