Maakohus märkis, et hagejal tuleb täpsustada nõuet, nõude aluseks olevaid asjaolusid ning tõendeid. Samuti viitas kohus, et riigilõivust vabastamise taotlemiseks tuleb esitada nõuetekohane taotlus.
-is sätestatule, jättis maakohus 14.03.2017 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 14 päeva jooksul. 24.04.2017 esitas hageja puuduste kõrvaldamiseks avalduse, kuid ei kõrvaldanud kohtumääruses viidatud puuduseid määral, mis võimaldaks esitatud hagiavalduse menetlusse võtta.
lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus asus seisukohale, et hagi nõuded ei ole piisavalt selged.
Hageja on hagis toonud kostja kõrval välja kaasvastutajad.
lg 1 p 1 kohaselt on hagimenetluses menetlusosalisteks vaid pooled ja kolmas isik. Antud juhul on arusaamatu kaasvastutajatena välja toodud isikute koht menetlusosalistena käesolevas vaidluses. 6.
lg 2 p 5 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui kohtu menetluses on vaidlus samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Hageja on viidanud tsiviilasja nr 2-15-3686 menetlusele. Hageja on märkinud, et osaliselt on sama kahjunõue esitatud tsiviilasjas nr 2-15-3686. Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-15-3686 toimub samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel vaidlus, siis on kohtul õigus keelduda käesoleva asja menetlusse võtmisest ja hagejal on õigus viidatud menetluses vastavalt
Hagejal on õigus esitada tulenevalt
Maakohus oleks pidanud eelnevalt lahendama hageja riigi õigusabi taotluse ja lubama riigi õigusabi korras määratud esindajal hagiavalduses olevad puudused kõrvaldada. See, et hageja ei ole riigi õigusabi taotlust õigesti kirjutanud, ei saa olla aluseks selle tähelepanuta jätmiseks. Edasine menetluse käik
Ringkonnakohtu seisukoht 13. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb
lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 14.
lg 1 p 8 kohaselt tuleb määruses märkida põhjendused, mille alusel kohus järelduseni jõudis. Maakohus on hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud
lg 1 p 5 alusel, viidates, et tsiviilasjas nr 2-15-3686 toimub samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel vaidlus.
lg 1 p 5 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Maakohus ei ole määruses põhjendanud, miks ta leiab, et käesolevas asjas esitatud hagi alus ja ese kattub täielikult tsiviilasjas nr 2-15-3686 esitatud hagi aluse ja esemega. Tsiviilasjas nr 2-15-3686 esitas hageja pankrotihalduri vastu hagi kahju summas 317 994 eurot hüvitamiseks. Üldistatult tuleneb hagi kohaselt kahju sellest, et pankrotihaldur müüs pankrotiseadust rikkudes hageja vee-ettevõtte alla turuhinna ega astunud samme veeettevõtte tagasinõudmiseks. Kahju hõlmab ka saamata jäänud tulu. Lisaks nõudis hageja viivist. 3 Käesolevas tsiviilasjas nõuab hageja kahju hüvitamist summas 700 000 eurot. Üldistatult tugineb hageja asjaolule, et pankrotihaldur müüs vee-ettevõtte pankrotiseadust rikkudes ning kahjumlikult. Samuti ei astunud haldur samme vee-ettevõtte tagasisaamiseks. Lisaks anti koos vee-ettevõttega tasuta kaasa kaks kinnistut, mis ei kuulunud ettevõtluse alla ja olid eraldi krundid. Vee-ettevõtte müügiga tekitatud kahju on 335 546 eurot. Tasuta ära antud Väikese-Martini tee 2 kinnistu väärtus oli 350 000 eurot ja Väikese-Martini tee 3/Kelgumäe 45 kinnistu väärtus 50 000 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu määrusest, et maakohus oleks sisuliselt analüüsinud, kas käesolevas asjas esitatud hagi alus ja ese kattuvad täielikult või osaliselt tsiviilasjas nr 2-15-3686 esitatud hagi aluse ja esemega. Üksnes hagi aluste ja esemete sisulisel võrdlemisel saab maakohus otsustada, millises ulatuses saab hagi menetlusse võtmisest
Sealjuures juhib ringkonnakohus tähelepanu, et käesolevas tsiviilasjas esitatud hagist ei ole võimalik üheselt aru saada, millises summas nõuab hageja vee-ettevõtte müügiga seotud kahju hüvitamist ja millises summas täiendavalt kinnistutega seotud kahju hüvitamist. Nimelt ületab hagis märgitud vee-ettevõtte müügiga seotud kahju 335 546 eurot ja täiendav kinnistutega seotud kahju (vastavalt 350 000 eurot ja 50 000 eurot) hagis nõutud kogusummat 700 000 eurot. Vajadusel tuleb maakohtul täpsustada, millises konkreetses summas hageja iga kahju hüvitamist nõuab. See võib olla oluline juhul, kui maakohus peaks leidma, et
lg 1 p 5 alusel ei saa hagi menetlusse võtmisest keelduda täielikult, vaid üksnes osaliselt. 15. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ka
Maakohus põhjendas, et hageja nõue ei ole piisavalt selge, kuna arusaamatu on kaasvastutajatena välja toodud isikute koht menetlusosalistena. Kolleegium märgib, et maakohus ei ole sellele puudusele 14.03.2017 määruses tähelepanu juhtinud. 14.03.2017 määruses on maakohus tuginenud küll nõude ebaselgusele, kuid mitte sellele, et nõude ebaselguseks on asjaolu, et pole arusaadav, milline menetluslik roll on hagiavalduses märgitud kaasvastutajatel. Kuna maakohus ei ole sellele puudusele 14.03.2017 määruses tuginenud, siis ei saanud ta 09.06.2017 määruses sellele viidata kui kõrvaldamata puudusele. Lisaks ei saaks mõne isiku menetlusliku rolli ebaselguse tõttu keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest selle menetlusosalise suhtes, kelle roll on selge (kostja AH).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.