← Eesti

1-15-693/862

1-15-693 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2017, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-693 Kohtunik Pavel Gontšarov Kriminaalasi Andres Vaik süüdistuses KarS § 256 lg 1, § 133 lg 2 p 5, 7; § 394 lg 2 p 3, 4; § 344 lg 1; § 345 lg 1 järgi, Peep Havik süüdistuses KarS § 256 lg 1, § 214 lg 2 p 4 järgi, Alo Paluoja süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi, Aivo Hobolainen süüdistuses KarS § 255 lg 1, § 394 lg 2 p 3, 4 järgi, Mati Kullamäe süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi, Erki Roos süüdistuses KarS § 255 lg 1, § 320 lg 1 järgi, Peeter Kurg süüdistuses KarS § 255 lg 1, § 389-1 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava Mati Kullamäe (isikukood 35811062713; elukoht XXX) apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Mati Kullamäe kaebus Harju Maakohtu
  4. oktoobri
  5. a kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Harju Maakohtu 13.10.
  7. a otsusega mõisteti Mati Kullamäe kokkuleppemenetluse korras süüdi KarS § 255 lg 1 järgi ja karistati teda 3 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 73 lg 1 alusel määrati, et vangistus jätta täitmisele pööramata, kui M. Kullamäe ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 13.10.
  8. a. Tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõisteti M. Kullamäelt välja KrMS § 173, § 175 ja § 179 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel menetluskulud riigieelarve tuludesse summas 4175 (neli tuhat ükssada seitsekümmend viis) eurot, sh sundraha 1

(3)1-15-693 esimese astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alammääras, s.o 1175 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu summas 3000 eurot. Määrati, et M. Kullamäele määratud kaitsja tasu summas 31 934,19 eurot jääb KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
  1. 02.11.2017 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus M. Kullamäe apellatsioon, milles ta asub seisukohale, et tegemist on Põhiseaduse eiramisega, kuna teda survestati kokkuleppele minema hetkedel, kui ei olnud kohtunikku ja kaasistujaid saalis. Seda kuulsid pealt kaitsjad ning teised kahtlustatavad. Kaebuse esitaja selgitab, et prokurör ütles, et kui keegi kahtlustatavatest keeldub kokkulepet sõlmimata, siis lähevad kõik kokkulepped tühistamisele ja menetlus läheb edasi. Nii oli kaebuse esitaja kokkuleppega nõus, kuid selgitab, et prokuratuur omapoolseid lubadusi ei täitnud. Seoses sellega soovib kaebuse esitaja oma nõusoleku tagasi võtta, sest see oli antud surve all. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et M. Kullamäe kaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
  3. Kohtukolleegium märgib, et maakohus lahendas käesolevat kriminaalasja kokkuleppemenetluses, kus otsuse vaidlustamise võimalused on piiratud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-79-05 selgitanud, et kokkuleppemenetluse olemusest tulenevalt on kokkuleppe sõlmimine prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja vahel võimalik vaid juhul, kui süüdistatav ise on selle kokkuleppega nõus. Süüdistatava nõustumine kokkuleppega tähendab ka nõustumist temale süüksarvatud kuriteo kvalifikatsiooniga, ning seeläbi nõustumist asjaoluga, et kokkuleppemenetluses tehtava süüdimõistva kohtuotsuse korral käsitatakse teda kokkuleppes märgitud kuriteo toimepanemises süüdi olevana. Seejuures ei ole oluline, et süüdistatav oleks end varasemas menetluses otsesõnu süüdi tunnistanud - kokkulepe on võimalik ka olukorras, kus süüdistatav või kahtlustatav menetluse varasemates staadiumides on eitanud oma süüd kuriteo toimepanemises. Oluline on aga, et süüdistatav oleks kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides oleks ta väljendanud oma tõelist tahet. Tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 lasub viimatinimetatud asjaolude kontrollimise kohustus kohtul. Kriminaalkolleegium märgib, et kahtlustataval ja süüdistataval, kes ei loe end kuriteo toimepanemises süüdi olevaks, on olemas kõik võimalused mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda kohtuasja lahendamist üldmenetluses. Samuti on süüdistataval õigus loobuda juba sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus. Kriminaalkolleegium märgib, et seadus ei sea süüdistatava poolt kokkuleppest loobumisele vorminõudeid, mistõttu ka süüdistatava poolt küsitluse käigus kohtule avaldatud süü mittetunnistamine võib olla vaadeldav kokkuleppest loobumisena. Kokkuleppest loobumise õiguse aktsepteerimiseks edasises kriminaalmenetluses, s.o pärast seda, kui kohus on lahkunud otsuse tegemiseks nõupidamistuppa, puudub aga igasugune mõistlik alus. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega Kriminaalmenetluse seadustiku
  4. peatüki
  5. jao mingi sätte rikkumisele. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku
  6. peatüki
  7. jao rikkumiseks.
  8. M. Kullamäe ei ole käesoleval juhul viidanud ühelegi KrMS
  9. ptk
  10. jao sätete ega KrMS § 339 lg 1 rikkumisele. Kaebaja vaidlustab maakohtu otsuse, kuivõrd teda väidetavalt sunniti kokkulepet sõlmima ja see ei olnud tema tegelik tahe. Kriminaalasjas on M. Kullamäe, tema 2
(3)1-15-693 kaitsja ja prokuröri vahel 26.09.2017 sõlmitud kokkulepe (XXIII köide, tl 37-38). M. Kullamäe kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (XXIII köide, tl 38 pöördel). Kokkulepe on teistkordselt avaldatud 28.09.2017 kohtuistungil, kus süüdistatav M. Kullamäe kinnitas, et tema jaoks on kokkuleppe ja süüdistuse sisu arusaadav, et ta jääb kokkuleppe juurde ja on kokkuleppe sõlmimisel väljendanud oma tõelist tahet (XXIII köide, tl 24). Maakohus on seega selgitanud välja, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud, on sellega nõus ja väljendanud kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet. Seega tegi maakohus 13.10.2017 otsuse, millega mõistis M. Kullamäe KarS § 255 lg 1 järgi süüdi ja mõistis talle kokkuleppekohase karistuse 3 aastat vangistust, mis jäeti KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata, kui M. Kullamäe ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuotsus on seega kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
  1. septembri
  2. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-
  4. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS
  5. peatüki
  6. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. M. Kullamäe puhul on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest selle on esitanud isik, kellel puudub sellekohane edasikaebeõigus. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg-s 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.
  7. a määruses nr 3-1-1-38-
  9. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1 jätab ringkonnakohus M. Kullamäe kaebuse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.