Obsah (11)

§187§ 407§ 173§ 162§ 174§ 133§ 175§ 177§ 178§ 455§ 317

2-17-106183 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 11. september 2017. a, Tall

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 27.03.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus tegi 06.04.2017 võlgnikule makseettepanku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning 19.06.2017 kohtumäärusega anti nõue Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Harju Maakohtule 06.07.2017 hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti Aktsiaselts ja Xxxx(kostja) 19.05.2016 liitumislepingu ning liitumislepingu lisa nr xxxx. Hagiavalduse kohaselt kohustus Tele2 Eesti Aktsiaselts pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja on jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 102,45 eurot, perioodi 19.12.2016 kuni 06.07.2017 eest sissenõutavaks muutunud viivised summas 4,91 eurot ning viivised alates 07.07.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni.
2. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud 27.07.2017 väljaandes Ametlikud 2 2-17-106183 Teadaanded avaldatud kohtuteatega (lk 74), mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.

1. Kohus leiab, et hagi ei ole osaliselt õiguslikult põhjendatud ja hageja nõue sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 06.07.2017, s.o perioodi 19.12.2016 kuni 06.07.2017 eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras sissenõutavaks muutunud viivised summas 4,91 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult lisaks viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
2. jaanuari ja
3. juulit. Eesti Panga teatel oli referentsintressimäär alates 01.07.2016 aastas 0,00%. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär alates 01.07.2016.a 8,00% (0,00 + 8). Hageja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et kostjale on viimasena esitatud arve nr 51914730 (tl 45), mille maksetähtaeg oli 18.12.
4. Kohus, võttes arvesse hageja poolt kohtule esitatud võlgnevuse põhjendatud summat (102,45 eurot) ja viimase arve maksetähtajale järgnevat päeva (19.12.2016) asub seisukohale, et hageja on õigustatud saama seadusjärgset viivist alljärgnevalt: Võlaperiood % aastas % päevas 0,021858 Summa päevas 0,022393 Perioodis päevi 13 Perioodi summa 0,291109 19.12.2016 – 31.12.2016 01.01.2017 – 30.06.2017 01.07.2017 – 06.07.2017 8 8 0,021918 0,022455 181 4,064355 8 0,021918 0,022455 6 0,13473 Eeltoodust tulenevalt on hageja õigustatud saama sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 19.12.2016 kuni 06.07.2017 eest summas 4,49 eurot, millise summa peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista. Sellest tulenevalt jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude rahuldamata summas 0,42 eurot (s.o hageja nõue 4,91 – 4,49). 3 2-17-106183 5.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kostja kanda.

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulud summas 100 eurot. Tsiviiltoimikust nähtuvalt on hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 45 ning Harju Maakohtule hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud täiendavalt riigilõivu summas 30 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 145,56 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 350 eurot tasuda riigilõivu summas 75 eurot. Kohus asub seisukohale, et põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 75 eurot.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks ka õigusabikulud summas 100 eurot. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust arvestades on hageja poolt märgitud ulatuses õigusabikulu põhjendatud.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178

lg 1).

§ 455

lõikest 1 ja

§ 317

lg 1 punktist 1 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 4