KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.juuli 2017 Võru kohtumaja Võrus, Vabaduse tn 13 Kriminaalasja number 1-16-6657 (kohtueelses menetluses nr 16760000097) Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Kriminaalasi Raul Issak süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Süüdistatav Kaitsja Kohtuistungi toimumise aeg 7,8 järgi Raul Issak isikukood 38907076514; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidusega; emakeel - eesti keel; töötab xx-s xxxxxxxxxxxxxxxx; kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati Tartu Maakohtu 18.12.2013 otsusega KarS § 275 järgi 2kuulise vangistusega KarS § 74 sätete alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga; tõkendit ei ole kohaldatud Vandeadvokaat Ahto Sirendi 11.juuli 2017 RESOLUTSIOON Raul Issak õigeks mõista süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 järgi ühe kasti kruvide varguses. Raul Issak süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 järgi ( 29 paki kivivilla Paroc ja 29 rulli klaasvilla Isover varguses) ja karistada vangistusega 4 (neli) kuud. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada Raul Issakule mõistetud vangistus 4 kuud üldkasuliku tööga 120 (ükssada kakskümmend) tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada Raul Issakut üldkasuliku töö tegemise tähtaja kestel täitma KarS §-s 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Andrei Denissovi tsiviilhagi Raul Issaku vastu rahuldada osaliselt ja välja mõista Raul Issakult (solidaarselt M. V. , Ä. O. ja V. M. , kellelt on kahju välja mõistetud Tartu Maakohtu 2.08.2016 otsusega asjas 1-16-5687) varalise kahju katteks 1281 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend üks) eurot A. D. kasuks ( konto xxxxxxxxxxxxxxxx või xxxxxxxxxxxxxx SEB Pangas). A. D. tsiviilhagi Raul Issaku vastu ühe kasti kruvide vargusega tekitatud varalise kahju 30 euro nõudes jätta läbi vaatamata. Välja mõista Raul Issakult menetluskuludena sundraha 705 (seitsesada viis) eurot, riigi õigusabi tasu ja kulu 812 (kaheksasada kaksteist) eurot 44 senti riigituludesse. Riigi õigusabi tasu ja kulu 17 euro ulatuses jätta riigi kanda. Raul Issakult väljamõistetud menetluskulud (kokku 1517,44 eurot) tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul, tasudes arvates käesoleva otsuse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks 11 osamakse katteks 126,45 eurot ja viimase s.o 12-nda osamakse katteks 126,49 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis viitenumbrile 99917700048424 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-16-6657). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Menetluskulude tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Edasikaebe kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale ( Põlvas, Võru tn 12) kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest so alates 11.07.2017. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult resolutiivosana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis (Põlvas, Võru tn 12) kättesaadav alates 24.08.2017. Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest so alates 24.08.2017. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva 2
(12)jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest so alates 11.07.2017 esitamise teel otsuse teinud kohtule. määruskaebuse Süüdistuse sisu Raul Issakut süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 1.-4.12.2014, kindlakstegemata kuupäeval, tungis koos M. V. , V. M. ja Ä. O. sisse Võru maakonnas Vastseliina vallas xxxxxx külas asuvasse A. D. ehitusjärgus elamusse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 29 pakki kivivilla Paroc väärtusega 585 eurot, 29 rulli klaasvilla Isover väärtusega 696 eurot ja kasti kruvidega väärtusega 30 eurot, tekitades vargusega kannatanule varalist kahju kokku 1 311 eurot. Seega pani Raul Issak toime KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s. o grupis ja sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatav ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Kaitsja leiab, et süüdistus ei ole põhjendatud, kuna Raul Issaku teos puudub subjektiivne süüteo koosseis. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, kohtuotsuse põhjendused Kannatanu A. D. ütluste (tl 77 pöördel-78 pöördel) kohaselt avastas ta 4.12.2014, et temale kuuluvast suvemajast asukohaga Võru maakond Vastseliina vald xxxxxx küla xxxxxxxxx kinnistu on ära varastatud 29 pakki kivivilla, 29 rulli klaasvilla ja üks kast kruve. Detsembris 2014 oli maja karp püsti, katus peal, aknad ees, kuid välisust ees ei olnud. Maja asub külatee ja Otsa-Obinitsa maantee vahel. Maja asub maanteest umbes 150-200 m kaugusel, tee pealt on maja näha. Maja teisel korrusel oli teise korruse soojustamiseks mõeldud soojustusvill. Mõni pakk villa oli kannatanul kilest lahti võetud - seda ära ei viidud. 4-5 rulli klaasvilla vedeles majast umbes 150 m kaugusel külatee ääres auto jälgede läheduses. Et Võru maakonnas Vastseliina vallas xxxxxx külas xxxxxxxxx kinnistul asus 2014 detsembri alguses ehitusjärgus elamu, tõendab ka 4.12.2014 sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 19-26). Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud Võru maakonnas Vastseliina vallas xxxxxx külas xxxxxxxxx kinnistul A. D. kuuluvat ehitusjärgus elamut ja selle lähiümbrust. Ka sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et elamul on katus peal, aknad ees, kuid välisuks on paigaldamata (foto 6). Majas sees olid ehitustööd pooleli ning maja teisel korrusel korstna kõrval oli kivivilla Paroc pakk, mis oli kilest lahti võetud (fotod 7-10). Vaatlusprotokolli kaartidelt 2 ja 3 nähtub, et elamu asub maantee ja väiksema tee vahel. Majast eemal on ühel metsateel (kaart 3, foto 1) olnud transpordivahendi jäljed (fotod 1, 2, 4, 5) ja seal läheduses sõidutee ääres on olnud maas kuus Isover villapakki (foto 2). Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et süüdistatav Raul Issak koos Ä. O. , M. V. ja V. M. ajavahemikul 1.-4.12.2014 sõitsid Võru maakonnas Vastseliina vallas xxxxxx külas xxxxxxxxx kinnistul asuva A. D. ehitusjärgus maja juurde, sisenesid läbi lahtise ukseava majja, tassisid majast välja kahte sorti soojustusvilla, mille sõiduautol järel olnud haagisega maja juurest minema viisid. Küll aga on tõusetunud vaidlus selle üle, kas süüdistatav Raul Issak eespool kirjeldatud viisil tegutsedes tahtlikult pani toime varguse. Süüdistatava kinnitusel ta ei teadnud, et paneb toime varguse. Süüdistuses kirjeldatud varguse toimepanemises koos Raul Issakuga on Ä. O. , M. V. ja V. M. kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 2.08.2016 otsusega asjas nr 1-16-5687 (tl 27-57), mida on täpsustatud Tartu Maakohtu 5.10.2016 määrusega (tl 58-59). Käesolevas kriminaalasjas on Ä. O. , M. V. ja V. M. tunnistajateks. Tõendid (süüdistatava, tunnistajate Ä. O. , V. M. ja M. V. ütlused) on kooskõlas selles, et 2014. aasta detsembri alguses ühel õhtul süüdistatava Raul Issaku korteris xxxxxxxxxxx kohtusid Raul 3
(12)Issak, Ä. O. , M. V. ja V. M. ja hiljem võeti tanklast käru ja sõideti Raul Issaku autoga koos linnast välja ühe maja juurde. Nii on tunnistaja Ä. O. andnud ütlusi (tl 82-83 pöördel), et
- aasta novembris või detsembris oli ta xxxxxxxxxxx Raul Issaku pool, seal oli ka V. M. . Kella üheksa või poole kümne paiku õhtul tuli ka M. V. sinna. Hiljem sõideti koos xxxxxx külla. Ä. O. ei mäleta, kelle autoga mindi, kuid arvab, et see oli M. V. oma. Asjade ära toomiseks said Lukoilist käru, mille rentimiseks oli raha V. . xxxxxx sõitis Raul Issak ning M. V. juhatas teed. Teised ei teadnudki, kuhu minek on. Auto ei jäänud majast väga kaugele, oli majale suht lähedal. Tunnistaja V. M. ütluste (tl 91-92 pöördel) kohaselt
- aasta detsembris oli ta Raul Issaku juures, Ä. O. oli ka. Pärast tuli veel M. V. . Kas M. V. ja Raul Issak olid eelnevalt omavahel suhelnud, seda V. M. ei mäleta. Korterisse tulles rääkis M. V. esmalt R. . Hiljem Raul Issaku juurest lahkudes mindi koos Raul Issaku auto peale. Tanklast renditi käru. Kes käis asju vormistamas, tunnistaja V. M. ei mäleta. Autot juhtis Raul Issak. Teed juhatas M. V. . Objekt oli xxxxxxxxxxx eemal suure tee lähedal. Auto ei jäänud maja juurest väga kaugele, umbes 50 m. Miks päris maja juurde ei sõidetud, tunnistaja V. M. öelda ei osanud. M. V. ütles, kuhu auto oli vaja jätta. Tunnistaja V. M. arvates maja ligidale ette ei saanud sõita, kuna seal oli kaevatud. Tutvudes kohtuistungil sündmuskoha vaatlusprotokolliga tunnistaja möönis, et maja juures ei olnud kaevatud ja seda ta täpselt ei mäeta. Tunnistaja M. V. ütluste (tl 79 pöördel-80) kohaselt varguse toimepanemise päeval saadi kokku xxxxxxxxxxx, kuid kus täpselt kokku saadi, ei mäleta. Vargile läksid nad Raul Issaku autoga ja tanklast võtsid käru. Kes käru võttis ja kelle rahaga käru eest tasuti, tunnistaja M. V. ei mäleta, kuid ei välista, et võidi tasuda tema rahaga. Maja juurde minnes oli autojuhiks Raul Issak. Kui maja juurde jõudsid, jätsid auto majast umbes 50 m eemale võsatukka, et keegi ei näeks. Süüdistatava ütluste kohaselt (tl 93-95 pöördel) 2014 detsembrikuus ühel õhtul saadi tema juures korteris kokku. Raul Issaku juures olid juba Ä. O. ja V. M. ning mingi aeg tuli ka M. V. . M. V. vist helistas enne, kuid seda ta täpselt ei mäleta. Kui M. V. tuli, oli õhtu, pime aeg, enne kella kümmet. M. V. pöördus esmalt Raul Issaku poole, kuid jutuajamist kuulsid ka teised. Hiljem võeti tanklast käru ja sõideti koos linnast välja. Käru eest maksis M. V. , kuid käru tuli süüdistatava nimele. Roolis oli Raul Issak. Teed juhatas M. V. . Maja oli Otsa küla ja Obinitsa vahel. Auto jäi majast umbes 25 m kaugusele tee äärde. Tõendid (süüdistatava, tunnistajate Ä. O. , V. M. ja M. V. ütlused) on kooskõlas ka selles, et kannatanule kuuluvast ehitusjärgus olevast majast tassisid nad koos välja erinevat sorti soojustusvilla, mis viidi auto haagisega hiljem Võru linna ühte garaaži. Tunnistaja V. M. kinnitusel majal ust ei olnud. Kohapeal panid villa auto käru peale. Villa viidi ära nii palju, kui käru peale mahtus, üle ei lugenud. Osa villa jäi majja ka, maha midagi ei jäänud. Väljas oli pime, kellelgi oli lamp. Villa viisid nad xxxxxxxxxx tn garaaži. Seda garaaži rentisid kunagi M. ja R. . Laadisid villa maha ja läksid ära koju. Tunnistaja Ä. O. ütluste kohaselt kohapeal valgustust ei olnud, M. oli taskulamp. Villa tassisid kõik koos ja panid haagise peale. Mitu villapakki haagisele sai, tunnistaja Ä. O. öelda ei osanud. Keerasid haagisega tee peal ringi ning läksid sama teed pidi tagasi. Ä. O. läks xxxxxxxxxxx maha, teised jäid autosse. Villa toomas käis Ä. O. üks kord. Ei oska öelda, kas käidi rohkem. Tunnistaja M. V. ütluste kohaselt majas valgustust ei olnud. Oli täiskuu ja taskulamp oli ka. Villad tõid majast välja käsitsi. Villad olid majas laiali hunnikus – osa oli esimesel, osa teisel korrusel. Villa viisid tee peale, sõitsid autoga lähemale, majast umbes 50 m. Kõik tassisid villa peale. Osa villast oli Isover, osa Paroc. Villa oli 40 pakki, kuid M. V. möönab, et võis olla rohkem. Käisid kaks korda. Maha võis jääda üks, kaks pakki. Süüdistatava kinnitusel kohapeal M. V. viskas ülemiselt korruselt villad alla ja nad panid villa käru peale. M. oli lamp. Villapakke oli kokku nii palju, kui kärru mahtus. Süüdistatav ei usu, et käru peale mahub 58 pakki villa. Ta arvab, et mahub 35-40 pakki, kuid kokku ei lugenud. M. V. ta seal 4
(12)majas enne ei olnud käinud. Maja juures käisid ühe korra. Villa viisid Võrru garaaži, mida rentisid kahe peale M. V. . V. ütles, et viib selle sealt hiljem ära ja võti jäi tema kätte. Kui süüdistatav M. lõpuks kätte sai, oli kõik minema viinud. Seega on süüdistatava, tunnistaja Ä. O. , V. M. ja M. V. ütlused kattuvad selles, et kui majast vill ära toodi, oli väljas pime, maja juures valgustust ei olnud ning valgustamiseks kasutati taskulampi. Ka on nende ütlused kooskõlas selles, et villa majast käru peale tassiti koos ning villa võeti kaasa nii palju kui käru peale mahtus. Kuigi tunnistaja M. V. ütluste kohaselt käisid nad majast villa toomas kaks korda, on teised tunnistajad ja süüdistatav kinnitanud, et villa toomas käidi vaid ühel korral. Kuigi süüdistatava hinnangul nad nii palju villa kaasa ei võtnud nagu süüdistuses on märgitud, ei lugenud süüdistatav ega ükski tunnistajatest täpselt üle, palju villapakke ja -rulle kaasa võeti. Kannatanu on kohtuistungil kinnitanud, et majast varastati ära 29 pakki kivivilla Paroc väärtusega 585 eurot ja 29 rulli klaasvilla Isover väärtusega 696 eurot. Kuna süüdistatav ega keegi tunnistajatest ära viidud villa üle ei lugenud, tegutseti pimedas, ei lükka nende ütlused ümber kannatanu väidet, et majast oli viidud ära 29 pakki kivivilla Paroc ja 29 rulli klaasvilla Isover. Kohus loeb kannatanu ütlustele tuginedes tõendatuks, et süüdistatav koos tunnistajate Ä. O. , V. M. ja M. V. viis kannatanu majast ära 29 pakki kivivilla Paroc ja 29 rulli klaasvilla Isover. Süüdistatav kannatanu majast kaasa võetud villapakkide- ja rullide väärtust ei ole vaidlustanud. Seega ei ole ka kohtul alust kahelda kannatanu väites varastatud villa väärtuse osas. Kohus loeb kannatanu ütluste ja süüdistatava omaksvõtuga tõendatuks, et süüdistatava ja tunnistajate Ä. O. , V. M. ja M. V. poolt kannatanu majast ära viidud 29 paki kivivilla Paroc väärtus on 585 eurot ja 29 rulli klaasvilla Isover väärtus on 696 eurot. Lisaks ehitusvilla vargusele süüdistatakse R. Issakut ka kannatanu majast kasti kruvide väärtusega 30 eurot varguses. Kannatanu ütluste kohaselt varastati ära ka üks 50x50 plastmasskast, mis oli erinevat sorti kruvipakke täis. Osa kruve oli kannatanu ära kasutanud, kuid suurem osa oli järgi jäänud. Tunnistaja Ä. O. kohtuistungil kinnitas, et mingit kasti kruvidega ta ei näinud ega tea sellest midagi. Tunnistaja V. M. ütluste kohaselt karpi kruvidega kaasa ei võtnud, kruve ei olnud. Tunnistaja M. V. ütluste kohaselt kruvisid ta ei võtnud, keegi teine ei võtnud ka. Kui olid kruvid, oleks pidanud need maha tõstma. Miks ennast kokkuleppemenetluses kruvide varguses süüdi tunnistas, öelda ei oska. Kruve igatahes ei olnud. Süüdistatava ütluste kohaselt mingit kasti auto peal ei olnud. Kui kast oleks autosse jäänud, oleks ta seda hiljem näinud. Kohus leiab, et kasti kruvide vargus ei ole kohtus uuritud tõenditega usaldusväärselt tõendamist leidnud. Kuigi kruvide kaotsiminekut on kinnitanud kannatanu, pole ükski sündmuses osalenud isikutest kruvide olemasolu ja kaasavõtmist kinnitanud. Kannatanu maja oli ilma ukseta, mistõttu pole välistatud, et seal võisid sees käia ka teised kõrvalised isikud, kes kruvid ära viisid. Süüdistatava, tunnistajate Ä. O. ja V. M. ütlused ühelt poolt ning tunnistaja M. V. ütlused teiselt poolt lahknevad asjaolus, millise eesmärgiga R. Issaku juurest xxxxxx külla sõideti ning kas teised isikud peale M. V. olid teadlikud, et tegemist on vargusega. Nii on süüdistatav ning tunnistajad Ä. O. ja V. M. kohtuistungil eitanud asjaolu, et juba sündmuskohale minnes ja seal tegutsedes oleks kõigil olnud ühine kavatsus vargus toime panna. Samas asjaolu, et varguse toimepanemisest olid juba sündmuskohale minnes teadlikud kõik kaasatulijad, on kinnitanud tunnistaja M. V. . Süüdistatava R. Issaku ütluste kohaselt M. V. tahtis objektilt, kus ta töötas, villa ära viia. Muidu ei saavat muid asju edasi teha. M. V. ütles, et ülemus lubas või käskis tal villa ära viia. Ise M. V. ei saanud viia, kuna tal ei olnud kärukonksu. Kui süüdistatav küsis M. V. , et miks just õhtul on vaja ära viia, siis M. V. ütles, et tal ei ole päeval aega. Süüdistatav küsis M. V. ka, et kas tahad vargile 5
(12)minna, kuid M. V. eitas seda. M. V. ütles, lähme käime ära, tulge appi, aidake ära tassida. Kui M. V. korterisse tuli, siis M. V. esialgu rääkis temaga, kuid kõik kuulsid. Tunnistaja Ä. O. kinnitusel M. V. ütles, et tal on vaja kedagi rooli, et käiksime tema töö juures mingil objektil, kust on vaja mingid asjad ära tuua. Miks just õhtul ja mis asjad on vaja ära tuua M. V. ei selgitanud. Tunnistaja V. M. ütluste kohaselt M. V. tuli R. Issaku juurde ja kutsus neid appi. Esialgu rääkis M. V. R. Issakuga, pärast kutsus neid ka appi, et M. V. tööobjektil on vill, mis jääb seal jalgu. Mis objekti silmas pidas, M. V. ei öelnud. Tunnistaja M. V. kohtuistungil antud ütluste kohaselt sõitsid nad R. Issakuga nädal aega enne varguse toimepanemist ühest majast mööda. Mõlema mõte oli minna sinna vaatama. Nad käisid mõlemad R. Issakuga majas sees vaatamas. Majas olid villapakid. Enne vargust tal ostjat olemas ei olnud. Kui läksid villapakke ära tooma, ütlesid teistele ka, et lähevad vargile. Kohtuistungil on kaitsja taotlusel tunnistaja M. V. ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks KrMS § 289 lg 1 alusel avaldatud tunnistaja M. V. 10.02.2016 kohtueelse menetluse käigus antud ütlustest järgmine lause: „Ilmselt oli siis kas Issakul või M. olemas inimene, kes tahtis villa osta ja mina teadsin, kust saame seda varastada“ ja tunnistaja M. V. 12.04.2016 kohtueelse menetluse käigus antud ütlustest järgmine lause: „R. Issak olin sealt majapidamisest varem mööda sõitnud ja sellest oli meil juttu, et sealt võib varastada“. Seega on tunnistaja M. V. kohtuistungil võrreldes kohtueelse menetluse käigus antud ütlustega andnud erinevaid ütlusi asjaolu kohta, kas M. V. üksi teadis, kust saab villa varastada või teadsid M. V. ja süüdistatav R. Issak mõlemad, kust saab villa varastada. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 28.05.2014 otsuses asjas nr 3-1-1-131-13 p-s 12 selgitanud, et „/…/ kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. /…/ Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb aga kohtul KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt.” Kohtuistungil M. V. selgitas ütluste erinevust asjaoluga, et kohtueelse menetluse käigus uurija esitas talle küsimuse, kas tema teadis ega küsinud, kas nad mõlemad R. Issakuga teadsid, kust saab villa varastada. Kohtueelse uurimise käigus esitatud küsimusi ei ole protokollitud, mis raskendab tunnistaja sellise väite õigsuse hindamist. Kuid kohtu arvates võimaldab vastuse sisu teha järelduse, et olenemata küsimuse täpsest formuleeringust on tunnistaja M. V. 10.02.2016 ülekuulamise käigus silmas pidanud siiski üksnes iseennast isikuna, kes teadis, kust villa saab varastada. Tunnistaja kohtuistungil esitatud põhjendus, et selline vastus on olnud tingitud üksnes küsimusest, ei ole kohtu arvates veenev. Kohtuistungil tunnistaja M. V. kinnitas, et nad olid R. Issakuga sellest majast varem mööda sõitnud. Kohtuistungil asus süüdistatava kaitsja seisukohale, et kohtueelse menetluse käigus 12.04.2016 on tunnistaja M. V. kinnitanud, et R. Issak üksi oli sealt majapidamisest varem mööda sõitnud. Erinevalt kaitsjast prokurör leidis, et kohtuistungil on M. V. hoopis kinnitanud oma kohtueelse menetluse käigus antud ütlusi, et ta R. Issakuga oli sealt majapidamisest varem mööda sõitnud. Kohtu arvates ei võimalda 12.04.2016 ülekuulamise protokollis tehtud keeleline viga (eksimus pöördelõpus sõnas “olin” või eksimus käändelõpus sõnas “Issak”) asuda seisukohale, et tunnistaja M. V. on andnud vastuolulisi ütlusi asjaolu osas, kas nad koos või R. Issak üksi oli kannatanu majast varem mööda sõitnud. Tunnistaja M. V. kohtuistungil kinnitas, et ta ei ole uurijale öelnud, et R. Issak üksi oli majast varem mööda sõitnud. See tunnistaja väide pole millegagi ümber lükatud. Kuna kohtu arvates M. V. kohtus ja kohtueelse uurimise käigus 12.04.2016 antud ütluse vaheline vastuolu puudub, puudub alus M. V. kohtuistungil antud ütluse 6
(12)(et nad olid R. Issakuga sellest majast varem mööda sõitnud) kõrvalejätmiseks üksnes asjaolu tõttu, et see on vastuolus 12.04.2016 antud ütlustega. Samas sisaldub tunnistaja kohtuistungil esitatud ütlustes (et ta koos R. Issakuga kannatanu majapidamisest varem mööda sõitnud ja neil oli omavahel juttu, et sealt võib varastada) vastuolu siiski 10.02.2016 antud ütlustega asjaolu osas, kas seda, et majast on võimalik villa varastada, teadis M. V. varem üksi või teadsid seda mõlemad (V. ja Issak). Asjaolu valguses, et kolm isikut (R. Issak, V. M. ja Ä. O. ) on kohtuistungil kategooriliselt eitanud võimaliku varguse toimepanemise jutuks tulekut ühiselt sündmuskohale sõites, leiab kohus, et nende isikute ütlustega on ümber lükatud tunnistaja M. V. kohtuistungil avaldatu, et villa ära tooma minnes oli kõigi juuresolekul juttu vargile minekust. Tunnistaja V. M. ütlustest nähtuvalt rääkis M. V. süüdistatava korterisse saabudes esmalt viimasega. Seega tunnistajad Ä. O. ja V. M. ei saagi teada, mida süüdistatav ja M. V. omavahel arutasid ja kas juttu oli vargile minekust. Erinevalt kohtus väidetust on kohtueelse uurimise käigus tunnistaja M. V. vähemalt ühel korral s.o 10.02.2016 kinnitanud, et tema üksi teadis, kust villa varastada. See vastuolu äratab kahtlust M. V. kohtuistungil avaldatus, et seda asjaolu teadsid juba varem M. V. ja R. Issak mõlemad. Kuna M. V. ei ole menetluse käigus andnud kogu aeg ühesuguseid ütlusi, leiab kohus, et tema ütlused ei tõenda usaldusväärselt asjaolu, et varguse toimepanemine oli R. Issakul ja M. V. ühiselt juba varem kavandatud. Kohus leiab, et käesoleva asja lahendamise seisukohalt ei oma tegelikult määravat tähendust, kas võimaliku varguse toimepanekus olid R. Issak ja tunnistajad kokku leppinud juba sündmuskohale sõites. Hiljemalt sündmuskohale saabudes ja seal tegutsedes asus süüdistatav koos tunnistajatega realiseerima kuriteokoosseisu. Süüdistatava ja tunnistajate ütlused kattuvad selles, et sündmuskohale sõideti õhtusel pimedal ajal. Nagu kohus juba eespool tuvastas, oli tegemist ehitusjärgus majaga. Tegemist oli nii süüdistatava kui tunnistajate jaoks võõra kinnisasjaga ja ka majas olev vill oli neile võõras. Süüdistatava ja tunnistaja ning ka kannatanu ütlused kattuvad selles, et autoga (millega villad ära viidi) maja ette ei sõidetud, vaid auto jäeti majast kaugemale. Et transpordivahendi jäljed olid majast eemal metsateel, mitte vahetult maja kõrval, tõendavad ka sündmuskoha vaatlusprotokoll ja kannatanu ütlused. Kahetsusväärselt pole sündmuskoha vaatluse käigus mõõdetud ühtegi vahemaad ja kaardimaterjalil puudub ka mõõtkava, mistõttu on kohtul raske hinnata erinevate isikute väiteid majast eemalolevate sõidukijälgede kauguse kohta majast. Erinevad isikud on jälgede kauguseks hinnanud 25-150 m (süüdistatav 25 m, tunnistajad V. ja M. 50 m ning kannatanu 150 m). Kuid vaatamata isegi sündmuskoha vaatlusprotokolli puudustele võimaldab selles kajastatu (eelkõige kaart 3, foto 1) asuda seisukohale, et sõiduk oli majast ilmselgelt kaugemal kui süüdistatava väidetud 25 m. Samas kinnitab foto 6, et mingeid ilmselgeid takistusi (pinnase ebatasus, kivid vms) vahetult maja juurde sõiduks ei olnud. Tunnistaja V. M. kinnitusel ei tekkinud tal kahtlust, et tegemist oleks vargusega. Kohapeal sellest juttu ei olnud. M. V. ütles, et on sel objektil ehitustöid teinud ja vill jääb objektil jalgu, selle peab ära viima. Tunnistaja Ä. O. ütluste kohaselt kohale jõudes sai ta aru, et asi pole seaduslik, kuna oli õhtu ja ehitusjärgus maja. Kohapeal M. V. jäi kindlaks, et tal on töö juurest vaja need villad ära viia. Mingit juttu vargusest ei olnud. Kas R. Issak teadis, milleks maja juurde mindi, tunnistaja Ä. O. öelda ei osanud. Süüdistatava kinnitusel tekkis tal kohapeal kahtlus, et tegemist võib olla vargusega, kuna õhtul oli minek, kuid M. kinnitas, et kõik on õige. Kui süüdistatav oleks teadnud, et vargusega on tegemist, poleks ta midagi kaasa võtnud ega kaasa läinudki. Tunnistaja M. V. ütluste kohaselt auto peal kõik teadsid, et on vargile minek. Autos oli sellest juttu. Koos Issakuga ütlesid teistele ka, et lähme vargile. See toimus öösel, umbes kella ühe ajal. Majas 7
(12)valgustust ei olnud. Oli täiskuu ja taskulamp oli ka. Nagu kohus eespool leidis, et pole usaldusväärselt tõendatud M. V. väide, et sündmuskohale minnes oli vargusest juttu. Kuid isegi seda asjaolu kõrvale jättes osutab just väline teopilt, et kõik sündmuskohal viibivad isikud sh süüdistatav pidid vähemalt võimalikuks pidama, et tegemist on vargusega. Ehitusvilla mindi ära tooma hilisõhtusel pimedal ajal, maja juures valgustus puudus, tegutseti taskulambi valguses ning auto käruga jäeti majast eemale metsateele, kuigi olnuks võimalik autoga ka vahetult maja juurde sõita. Arvestades ära viidud villa märkimisväärset kogust puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks oli vaja seda tassida majast tunduvalt eemale metsa vahele. Süüdistatav ja tunnistaja Ä. O. ise on kinnitanud, et neile tundus asi kahtlane, kuid väidetavalt M. V. kinnitas, et kõik on õige. Isegi kui eeldada, et M. V. avaldas teistele, et tal on antud ehitusobjektiga mingi töine seos, siis antud olukorras ei saanud selline selgitus olla veenev. Kohtu hinnangul on R. Issak villa varguse pannud toime kaudse tahtlusega. Kannatanu majas asunud ehitusvilla ära viies süüdistatav vähemalt pidas võimalikuks, et ta paneb koos teiste isikutega toime varguse ja möönis seda. Tegemist on olnud sissetungimisega toime pandud vargusega. Sissetungimisena KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes on käsitatav omavoliline sissetung KarS § 266 tähenduses. Viimase sätete kohaselt loetakse omavoliliseks sissetungimiseks tungimist hoonesse valdaja tahte vastaselt. Nagu kohus eespool tuvastas, asusid villad ehitusjärgus majas, millesse süüdistatav ja tunnistajad sisenesid läbi lahtise ukseava. Sissetungimine ei eelda füüsiliste tõkete ületamist, vaid selleks on igasugune õigusvastane sisenemine. Kuna maja oli süüdistatavale võõras ja mingit veenvat asjaolu eeldamaks sisenemise õiguspärasust (eluruumi valdaja nõusolekut) süüdistataval ei olnud, on tegemist olnud omavolilise sissetungimisega. Nagu kohus eespool tuvastas, viidi kannatanu majast kaasavõetud vill Võru linna süüdistatava ja M. V. kasutuses olnud garaaži. Süüdistatava ütluste kohaselt jäi garaaži võti M. V. kätte ja hiljem oli vill garaažist kadunud. Villa ära toomise eest R. Issak tasu ei pidanud saama, omavahel mingit raha juttu ei olnud. Tunnistaja Ä. O. ütluste kohaselt sellest, mis villapallidest edasi saab, tema juuresolekul juttu ei olnud. Kaks päeva hiljem M. ütles Ä. O. , et annab talla ka raha selle eest, et aitas villapakke peale tassida, kuid M. raha ei andnud. Tunnistaja V. M. ütluste kohaselt raha ta villa eest ei saanud. Tunnistaja M. V. ütluste kohaselt vill viidi linna tema renditud garaaži. Pärast müüs ta villa maha. Raha andis kõikidele teistele ka. Kohtuistungil on kaitsja taotlusel tunnistaja M. V. ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks KrMS § 289 lg 1 alusel avaldatud tunnistaja M. V. 10.02.2016 kohtueelse menetluse käigus antud ütlustest järgmine lause: „Kes ja kuhu klaasvilla ja kivivilla müüs, seda ma ei tea. R. käest sain ma paarsada eurot“. Seega on tunnistaja M. V. kohtus ja kohtueelse uurimise käigus andnud erinevaid ütlusi asjaolu kohta, kes ehitusvilla maha müüs ja kes kellele raha andis. Ütluste erinevust M. V. kohtuistungil selgitada ei osanud, kinnitades vaid, et kohtuistungil rääkis nii nagu asi oli. Vastuolu kohtueelse uurimise käigus antud ütlustega äratab kahtlusi M. V. väites asjaolu osas, mis villast edasi sai ja kuidas raha jagati. Samas on nii süüdistatav kui teised tunnistajad kinnitanud, et nemad villa edasisest saatusest midagi ei tea. Süüdistatava kinnitusel garaaži võti jäi M. V. kätte. Kuna võti oli M. V. käes, teised villa ära toomises osalenud isikud villaga edasiselt ei tegutsenud, on eluliselt usutav, et villaga edasi tegutses M. V. . Viimane on seda kohtuistungil ka sõnaselgelt kinnitanud. Süüdistatava ja tunnistajate kohtuistungil antud ütlusi kogumis hinnates saab lugeda tõendatuks, et kannatanu majast ära toodud ehitusvilla realiseeris hiljem M. V. . Kuna teised isikud M. V. villa eest raha saamist kinnitanud ei ole ja see tunnistaja M. V. väide on ka vastuolus ka tema enda 8
(12)kohtueelse uurimise käigus antud ütlusega, leiab kohus, et pole usaldusväärselt tõendatud, et teised villa ära toomises osalenud isikud oleksid villa eest raha saanud. Kuid see ei välista lugemaks täidetuks süüdistatava käitumises varguse süüteokoosseisu. Viimase täitmiseks ei pidanud süüdistatav võtma villa endale, vaid võiski selle kaasa võtta kolmandale isikule, sh kaastäideviijale andmiseks. Ehitusvilla majast kaasavõtmisega ja äraviimisega oli süüdistatav koos tunnistajatega saavutanud villa üle võimu ja süüteo koosseis oli seega täidetud. Eeltoodu alusel kohus loeb tõendatuks, et R. Issak ajavahemikul 01.-04.12.2014 tungis koos M. V. , V. M. ja Ä. O. sisse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx külas asuvasse A. D. ehitusjärgus elamusse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 29 pakki kivivilla Paroc väärtusega 585 eurot, 29 rulli klaasvilla Isover väärtusega 696 eurot, tekitades vargusega kannatanule varalist kahju kokku 1 281 eurot. R. Issaku süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib R. Issaku toimepandu KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 järgi. Nagu kohus eespool leidis, et ei ole kasti kruvide vargus kohtus uuritud tõenditega usaldusväärselt tõendamist leidnud, mistõttu selles osas (süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 järgi ühe kasti kruvide väärtusega 30 eurot varguses) tuleb süüdistatav õigeks mõista. Otsuse põhjendused tsiviilhagi osas Kohtu menetluses on kannatanu A. D. tsiviilhagi (tl 4-5) R. Issaku vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju 1 311 euro nõudes VÕS § 1043 alusel. Hagi alusena on kannatanu märkinud, et ajavahemikul 1.-4.12.2014 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx külas varastasid Ä. O. , M. V. , R. Issak ja V. M. xxxxxxxxx kinnistul asuvast ehitusjärgsest elamust A. D. 29 pakki kivivilla Paroc väärtusega 585 eurot, 29 rulli klaasvilla Isover väärtusega 696 eurot ja kasti erinevate kruvidega väärtusega 30 eurot. Kokku tekitati varalist kahju summas 1 311 eurot. Tartu Maakohtu 2.08.2016 otsusega asjas nr 1-16-5687 (tl 27-57), mida on täpsustatud Tartu Maakohtu 5.10.2016 määrusega (tl 58-59), on sama kuriteo toimepanemise eest varaline kahju 1 311 eurot välja mõistetud M. V. , Ä. O. ja V. M. . Kannatanu kohtuistungil kinnitas, et talle ei ole kahju katteks midagi hüvitataud ning ta jääb esitatud nõude juurde. Süüdistatav kohtuistungil vaidles tsiviilhagile vastu, kuna ta teadvalt vargil ei käinud. Süüdistatav arvas ka, et nad nii palju villapakke kaasa ei võtnud, kuna ei usu, et käru peale nii palju mahub. Süüdistatava arvates võeti kaasa 35-40 villapakki, kuid möönab, et pakke ta kokku ei lugenud. Villapakkide väärtusele süüdistatav vastu ei vaielnud. Kaitsja leiab, et tsiviilhagi põhjendamatu. Nagu kohus eespool tuvastas, R. Issak ajavahemikul 1.-4.12.2014 tungis koos M. V. , V. M. ja Ä. O. sisse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx külas asuvasse A. D. ehitusjärgus elamusse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 29 pakki kivivilla Paroc väärtusega 585 eurot ja 29 rulli klaasvilla Isover väärtusega 696 eurot. Kuna süüdistatava, M. V. , V. M. ja Ä. O. tegevuse tagajärjel jäi kannatanu oma varast ilma, on kannatanul tekkinud kahju, mis käesoleval juhul seisneb kaotsiläinud esemete väärtuses. Kohtu hinnangul süüdistatava kahju tekitamine on õigusvastane 9
(12)VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning R. Issak on selle tekitamises süüdi. Kahju suurust tõendavad kannatanu ütlused. Kannatanu väidetud villapakkide ja –rullide väärtusele ei vaielnud kohtuistungil vastu ka süüdistatav ise, mistõttu kohtul puudub alus kannatanu hinnangus varastatud villapakkide väärtuse osas kahelda. Kuna süüdistatav R. Issak on kahju kannatanule tekitanud ühiselt koos M. V. , V. M. ja Ä. O. , tuleb kahju neilt VÕS § 137 lg 1 alusel välja mõista solidaarselt. Eeltoodu ja VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5, § 137 lg 1 alusel mõistab kohus R. Issakult (solidaarselt M. V. , Ä. O. ja V. M. , kellelt on kahju välja mõistetud Tartu Maakohtu 2.08.2016 otsusega asjas nr 1-16-5687) varalise kahju katteks 1 281 eurot A. D. kasuks. Nagu kohus eespool leidis, pole tõendatud süüdistatava poolt A. D. ehitusjärgus elamust kasti kruvide vargus, mistõttu kohus mõistab süüdistatava süüdistuse selles osas õigeks. Kuigi Tartu Maakohtu 2.08.2016 otsusega nr 1-16-5687 on M. V. , V. M. ja Ä. O. kannatanu kasuks välja mõistetud ka kruvide vargusega tekitatud kahju 30 eurot, pole kokkuleppemenetluses tehtud otsus käesolevas asjas kohtule siduv. Seoses süüdistatava õigeksmõistmisega kasti kruvide varguses tuleb A. D. tsiviilhagi süüdistatava vastu 30 euro nõudes jätta KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. Vastavalt KrMS § 310 lg-le 3 tuleb kannatanule selgitada, et tal on õigus esitada hagi käesolevas asjas läbivaatamata jäetud nõudes tsiviilkohtumenetluse korras. Otsuse põhjendused karistuse mõistmise osas Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel kohus arvestab R. Issaku süüd, mis kohtu hinnangul on ei ole väga suur. Süüd vähendab asjaolu, et toimepandul ei ole olnud raskeid tagajärgi. Kannatanule tekitatud kahju ei ole väga suur. Nagu kohus eepool leidis, pole usaldusväärselt tõendatud, et R. Issak oleks kuriteo toime pannud kavatsetult või otsese tahtlusega. Teiselt poolt suurendab süüd asjaolu, et R. Issak pani uue kuriteo toime katseajal, olles allutatud kriminaalhooldusele. Karistusregistri teatise väljatrükist (tl 60-68) nähtuvalt on R. Issakul kaks kehtivat kriminaalkaristust. Samas varavastaste süütegude eest R. Issakut varasemalt karistatud ei ole. Erinevalt M. V. (kes Tartu Maakohtu 2.08.2016 otsuse sisust nähtuvalt on toime pannud hulgaliselt varavastaseid süütegusid) ei ole alust pidada R. Issakut isikuks, kellel on kalduvus selliseid süütegusid toime panna. Seetõttu peab kohus eluliselt usutavaks, et käesoleva kuriteo initsiaator oligi M. V. mitte süüdistatav. R. Issaku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna R. Issak on varem kriminaalkorras karistatud isik, ei pea kohus võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust s.o rahalist karistust. Seda eriti asjaolu valguses, et R. Issak ei tasunud ära Tartu Maakohtu 7.09.2011 otsusega mõistetud rahalist karistust, mis tuli hiljem asendada üldkasuliku tööga. Arvestades R. Issaku süü suurust ning asjaolu, et ta pole varem varavastaseid süütegusid toime pannud, võib R. Issakut karistada lühemaajalise vangistusega. Karistusregistri teatisest nähtuvalt on R. Issakut viimati, s.o Tartu Maakohtu 18.12.2013 otsusega 10
(12)karistatud KarS § 275 järgi 2-kuulise vangistusega tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga ühes käitumiskontrollile allutamisega. Alates 1.01.2015 ei ole KarS § 275 järgi kvalifitseeritav süütegu enam kriminaalkorras karistatav, vaid on karistatav väärteokorras. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et kuigi käesolev kuritegu on toime pandud Tartu Maakohtu 18.12.2013 otsusega määratud katseajal, ei ole võimalik eelmist karistust KarS § 275 dekriminaliseerimise tõttu täitmisele pöörata ega seetõttu liitkaristust moodustada. Arvestades asjaolusid, et kuriteo toimepanemisest on möödunud juba pikk aeg, ei pea kohus otstarbekaks R. Issakule mõistetud vangistust reaalselt täitmisele pöörata. Kuna tegemist ei ole siiski varem täiesti õiguskuulekalt elanud isikuga, peab kohus põhjendatuks asendada vangistuse üldkasuliku tööga. Otsuse põhjendused menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 181 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Kuna käesolevas asjas on tegemist nii osaliselt õigeksmõistmise kui osaliselt süüdimõistmisega, tuleb kohaldada kõiki viidatud sätteid. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 01.12.2008 otsuses asjas nr 3-1-1-61-08 punktis 19.1 on asutud seisukohale, et KrMS § 181 sätteid tuleb kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel. Eelöeldu tähendab, et süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 01.12.2008 otsuse asjas nr 3-1-1-61-08 punktis 19.2 (samuti ka 25.02.2009 otsus asjas nr 3-1-1-8508 punkt 15.3) on õigusabi kulude hüvitamise korral selgitatud, et sellisel tuleb arvestada õigeksmõistmise või kriminaalmenetluse lõpetamise suhet süüdistuse kogumahtu ja leida, palju kogutasust puudutab õigeksmõistmisest või kriminaalmenetluse lõpetamisest hõlmatud tegusid. Järgnevalt tuleb hinnata, kas tegemist on KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes mõistliku suurusega tasuga. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt alates 01.01.2017 töötasu alamäär kuus on 470 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 470, s.o 705 eurot. Seoses R. Issaku süüdimõistmisega tuleb temalt sundraha 705 eurot välja mõista. Kuna sundraha suurus ei sõltu süüdistuse mahust, tuleb süüdistatavalt välja mõista kogu sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks süüdistatavale riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kokku summas 829,44 eurot (96 eurot – tl 71; 516,48 eurot – tl 7274; 216,96 eurot – tl 87-89). Kohtu hinnangul on kaitsja poolt nõutud ja talle väljamakstud tasude ja kulude suurus kooskõlas käesoleva asja menetluse käiguga ja menetlustoimingutes osalemiseks kulunud ajaga ning seda tuleb pidada põhjendatuks ja vajalikuks kogu ulatuses. Riigi õigusabi osutamisega seonduva tasu ja kulu süüdistatavalt väljamõistmisel arvestab kohus õigeksmõistmise mahtu. Hinnates õigeksmõistmist puudutava osa (ühe kasti kruvide varguse väärtus 30 eurot) suhet süüdistatava süüdistuse kogumahtu (süüdistuses varastatu väärtus kokku 1 311 eurot), moodustab see süüdistusest umbes 2 %. Kohus peab põhjendatuks jätta süüdistatavale osutatud riigi õigusabi tasust ja kulust 829,44 eurot umbes 2 %, s.o 17 eurot riigi kanda ja umbes 98 %, s.o 812,44 eurot süüdistatava kanda. 11
(12)Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda (sissetulekud ei ole suured), peab kohus põhjendatuks rahuldada kaitsja taotlus ja määrata KrMS § 180 lg 3 alusel R. Issakult väljamõistetavate menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 12
(12)