← Eesti

1-16-3346/27

Obsah (5)§ 69§ 141§ 65§ 75§ 74

Kriminaalasi nr 1-16-3346 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2017 Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 16.10.2017) Kriminaalasja number 1-16-3346 Kohtunik Liivi

§ 69

lg 6 alusel pöörata täitmisele Viktor Jaagusonile Pärnu Maakohtu 27.04.2016.a otsusega kriminaalasjas 1-16-3346 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 8 (kaheksa) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohtu 27.04.2016. a otsusega on Viktor Jaaguson süüdi tunnistatud

§ 141

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Viktor Jaagusonile mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 15.08.2014. a otsusega (kriminaalasi nr 1-14-6780) mõistetud 3 kuu 27 päeva pikkuse vangistuse võrra ja Viktor Jaagusonile mõisteti lõplikuks liitkaristusseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 9 kuud 27 päeva vangistust.

§ 69

alusel asendati Viktor Jaagusonile mõistetud vangistus 657 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 24 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69lg 4 alusel kohustati Viktor Jaagusoni üldkasuliku töö tegemise ajal järgima 1

(3)kontrollnõudeid ja talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule. Kohtuotsus jõustus 13.05.

  1. a. 26.06.
  2. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande Viktor Jaagusoni kohta, kuna süüdimõistetu ei täitnud talle koostatud igakuist üldkasuliku töö ajakava, samuti ei täitnud registreerimiskohustust kokkulepitud aegadel. 28.08.2017.a tegi Tartu Maakohus määruse, millega määras Viktor Jaagusonile täiendavad kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustuse käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi ja

§ 75lg 2 p8 alusel kohustuse läbida sotsiaalprogramm Uus Suund.

Kohtumäärus jõustus 13.09.2017.a. 10.10.2017.a esitas kriminaalhooldaja uue erakorralise ettekande taotlusega pöörata Viktor Jaagusonile mõistetud vangistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt Viktor Jaaguson 19.09.2017.a. rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Patrull tuvastas isikul alkoholijoobe 0,66mg/l. Isiku sõnul arvas ta, et on kaine. Hooldusaluse sõnul on alkoholist loobumine probleeme valmistav, kuna talle meeldib alkohol. Kriminaalhooldaja hinnangul ei väärtusta hooldusalune temale kohtu poolt antud võimalust kanda karistus vabaduses ja on rikkunud määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusametnik ei näe võimalust V. Jaagusoni kriminaalhoolduse jätkamiseks, kuna isiku omavastutus on madal ja isik on pannud toime kriminaalhooldusperioodil teistkordselt mootorsõiduki joobes juhtimise. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik esitatud taotluse juurde ja palus karistuse täitmisele pöörata. Süüdimõistetul on probleeme alkoholi tarvitamisega, kuid ise ta seda ei tunnista. Käesolevalt on ta osalenud sotsiaalprogrammis, kus samuti on selgunud, et riskikäitumine on põhjustatud just alkoholist. Vaatamata sellele ei pea V. Jaaguson seda probleemiks ega näe vajadust alkoholist loobuda. Karistuse täitmisele pööramise alternatiivse võimalusena näeb kriminaalhooldaja süüdimõistetu allutamist alkoholiravile, mis on võimalik vaid juhul kui V. Jaaguson enda probleemi teadvustab ja on nõus ravile alluma. V. Jaaguson selgitas kohtuistungil, et viimasel ajal on ta üldkasulikku tööd korralikult teinud ja on valmis seda ka kiiremini ära sooritama. Algselt oli probleeme tööga, kuna samal ajal leidis ta juhutöö ja soovis sellega täiendavat elatist teenida. Ta leiab, et alkoholi tarvitamine ei ole probleem ja õigustab keelu rikkumist lähedase traagilise kaotusega 15 aastat tagasi. Möönab, et on alkoholijoobes rikkumisi toime pannud, kuid ei pea seda oluliseks. Viimast kuritegu, mille eest karistust kannab, eitab. Selgitab, et tegemist ei olnud vägistamise vaid hoopis väljapressimisega. V. Jaaguson leiab, et karistuse täitmisele pööramine ei ole põhjendatud, kuna ta on valmis üldkasulikku töö tegemist jätkama. Alkoholiravist keeldub kategooriliselt, kuna leiab, et ei ole haige, vaid tavaline normaalne mees. KOHTU SEISUKOHT

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus on andnud V. Jaagusonile võimaluse karistust vabaduses kanda vabastades teda esmalt 2014.a tingimisi karistusest ning allutades käitumiskontrollile. V. Jaaguson pani katseajal 2

(3)toime uue, raske kuriteo, kuid kohus pidas veelkord võimalikuks süüdimõistmisel teda vangistusse mitte saata, asendades vangistuse üldkasuliku tööga. V. Jaaguson ei asunud nõuetekohaselt üldkasulikku tööd sooritama, probleeme oli registreerimiskohustuse täitmise ja ka alkoholi tarvitamisega, mistõttu taotleti kohtult karistuse täitmisele pööramist. Kohtumenetluse kestel V. Jaaguson parandas käitumist, asus üldkasulikku tööd tegema ja selles osas enam pretensioone ei olnud. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et isiku käitumist on võimalik mõjutada läbi kergemate meetmete, kui seda on vangistus. Kohus määras V. Jaagusonile täiendavad lisakohustused osaleda sotsiaalprogrammis ja mitte tarvitada alkoholi. Määrus jõustus 13.09.2017.a. Vähem kui nädal hiljem, s.o 19.09.2017.a rikkus süüdimõistetu kohustust mitte tarvitada alkoholi ja pani samas toime ka tõsise õigusrikkumise – juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, väljahingatavas õhus mõõdetud joove 0,66 mg/l. Kogu kriminaalhoolduse periood on olnud probleemne – probleeme on olnud nii registreerimiskohustuse nõuetekohase täitmise kui ka üldkasuliku töö sooritamisega. Vaatamata sekkumistele ei ole süüdimõistetu vajalikke järeldusi teinud ega käitumist oluliselt muutnud. Kriminaalhoolduse perioodil on ta jätkanud alkoholi tarvitamist ja seda ka ajal, kui oli määratud täiendav kohustus alkoholi tarvitamise keeluna. Teda on viimase poole aasta jooksul kokku kolmel korral tabatud joobnuna mootorsõiduki roolist, viimasel korral vormistatud väärteomaterjalid liiklusseaduse § 224 lg 2 tunnustel. Viktor Jaagusoni käitumisest järeldub, et tema põhiliseks probleemiks on alkoholisõltuvus. Alkoholi tarvitanuna on ta toime pannud kuriteod, mille eest käesolevalt karistus on mõistetud ja ka katseajal on jätkunud alkoholitarvitamisest tulenev õigusvastane käitumine, mistõttu on pidanud sekkuma politsei. Süüdimõistetu ise eitab alkoholi mõju enda käitumisele ja kohtuistungil keeldus kategooriliselt alkoholiravile allumast. Kohus on seisukohal, et V. Jaagusonile senini kohaldatud kergemad meetmed ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Seega on karistuse eesmärke võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega ja kriminaalhooldaja ettepanek tuleb rahuldada. Kohtuistungil kontrollitud andmetel on Viktor Jaagusonil sooritamata 266 tundi üldkasulikku tööd, millele

§ 69lg 6 kohaselt vastab 266 päeva, s.o 8 kuud 26 päeva vangistust.

Nimetatud tähtajaks tuleb süüdimõistetul minna karistust kandma. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 428 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.