← Eesti

2-16-4021/39

Obsah (8)§ 657§ 654§ 436§ 652§ 231§ 171§ 174§ 177

Tsiviilasi nr: 2-16-4021 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-16-4021 Otsuse tegemise aeg ja koht 21.11.2017, Tallinn Kohtukoosseis Ee

) § 367 alusel alates 28.06.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebus

  1. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
  2. Maakohus on vaidlustatud otsuses oluliselt rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme, mis on toonud kaasa ebaõige lahendi tegemise. Kohtu seisukohad on ebaõiged ja järeldused ei tulene asjas kogutud tõenditest ning tuvastatud asjaoludest. Tõendite hindamine on olnud selgelt ühekülgne ja puudulik ning kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole otsuse lugejale jälgitav.
  3. Otsuse p-s 9 on loetletud asjaolud, mille kohus tuvastatuks luges. Seejuures ei ole viidatud ühelegi tõendile, mistõttu ei ole võimalik aru saada, kuidas kohtu siseveendumus kujunes. Asjaolu, et sõiduk vaadati üle kostja tuttavale kuuluvas töökojas, on ebaõige. See on hageja väide, mida kostja ei ole omaks võtnud. Auto ülevaatamine toimus Laagris asuvas tehnoülevaatuspunktis hageja initsiatiivil.
  4. Kostja ei tegutsenud sõidukit müües majandus- ja kutsetegevuse raames. Kohtu järeldus tugineb asjaolule, et portaalis www.auto24.ee avaldatud kuulutuste ärakirjadest nähtuvalt on kostja telefoninumber ca 10 aasta jooksul olnud 13 sõiduauto, 3 veoauto, 1 järelkäru ja 1 varuosa kuulutuse juures. Väärib rõhutamist, et kostjal on 2 täisealist poega ja täisealine tütar, kes sõidavad igapäevaselt sõiduautodega. AS-i Sanoma Baltics vastusest kohtule nähtub, et osade kuulutuste eest on tasunud LS, TV ja RV. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kostja on osanik ja juhatuse liige NTV Transgroup osaühingus, mis tegeleb kaubavedudega. Ettevõte on kasutanud ning vajadusel müünud erinevaid sõidukeid, millega on kaupa veetud. Samuti on olnud erinevaid sõiduvahendeid äriühingu töötajate kasutuses. Enamike kuulutuste eest on tasunud kas täielikult või osaliselt NTV Transgroup osaühing. On ilmne, et kaubavedudeks mõeldud veoautod, kaubaveobuss ja väiksemad kaubikud, veoauto varuosa ja haagis ei ole esemed, mida füüsiline isik ise kasutab. Seega koos vaidlusaluse sõidukiga on müüdud kokku 7 sõidukit. Arvestades, et kostjal on 3 last, on seega 10 aasta jooksul iga pereliige müünud ja vahetanud sõiduvahendit keskmiselt 1-2 korda, mis ei ole ebatavaline.
  5. Kostja ei ole müügilepingut rikkunud ning sõidukil ei ole avaldunud puudusi. Kasutatud sõidukil võib varasemalt olla esinenud vigu, mis on parandatud ning sellised vead ei takista sõiduki kasutamist ega ole asja puudusteks. Lepingust taganemise õiguse rakendamine eeldab üldjuhul olulist lepingu rikkumist. 5

(9)Tsiviilasi nr: 2-16-4021 Müügilepingu puhul tähendab see, et asi ei vasta olulises osas lepingutingimustele, seda ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada jms. Maakohtu otsuse põhjendusi võib mõista selliselt, et kuigi kostja ei teadnud võimalikest niiskuskahjustustest, on tegemist siiski keskmisele kvaliteedile mittevastava asjaga ning selle ülendmine on käsitatav olulise lepingu rikkumisena. Tegemist on töökorras autoga, mida on võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Järelikult on asjal kokkulepitud omadused ja see sobib liiklemiseks ehk otstarbeks, milleks hageja seda vajas.
  1. Kasutatud sõidukitel esineb tavapäraselt erinevaid vigu ning nende töökindlus ei ole võrreldav uute sõiduautodega. Igal kasutatud sõidukil võib ajapikku ilmneda puudusi, kuid seni, kuni seda ei ole juhtunud ja need puudused ei takista auto sihipärast kasutamist, ei ole tegemist oluliste puudustega või keskmisest kvaliteedist kehvema asjaga. Seejuures ei ole vaidlust selles, et kostja ostis sõiduki Itaaliast, kasutas seda ca 8-9 kuud järjepidevalt ning ka hageja sõitis pärast sõiduki ostu sellega vähemalt ca 3-4 kuud, sõiduk oli tehnoülevaatuse läbinud ja see kehtis kuni
  2. a juunini (s.o sõiduki tehniline seisund vastas nõuetele). Asjaolu, et sõidukil võis varasemalt olla niiskuskahjustusi, ei ole asja puudus. Puudus esineks juhul, kui niiskuskahjustusest tulenevalt lakkaks sõiduki kasutamiseks vajalik detail töötamast. Oluliseks puuduseks oleks see üksnes juhul, kui see avalduv puudus takistaks sõidukit sihtotstarbeliselt kasutamast. Antud juhul ei olegi ühtegi sellist puudust hageja esile toonud ega tõendanud.
  3. Kostja ei teadnud ega pidanudki teadma, et sõidukil võivad olla niiskuskahjustused. Kostja avaldas hagejale kõik talle teada olnud olulised sõidukit puudutavad asjaolud ning müügieelse kontrolli teostanud tehnoülevaatus kinnitas samuti, et sõiduk on töökorras. Niiskuskahjustusi ei tuvastanud tehnoülevaatuse ekspert ja ka kohtu poolt määratud ekspert sedastas, et välisel vaatlusel ei ole niiskuskahjustusi näha ning nendest tulenevad tagajärjed ei ole ilmnenud. Vastustaja seisukoht
  4. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
  5. Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt

§ 657lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

26. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi, mistõttu ei pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele. 6

(9)Tsiviilasi nr: 2-16-4021
  1. Ringkonnkohtu hinnangul ei ole maakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võiks tuua kaasa otsuse tühistamise ja maakohtust erineva otsuse tegemise.
  2. Kostja heidab maakohtule ette, et otsuses ei ole viidatud tõenditele, mille alusel kohus otsuse p-s 9 loetletud asjaolud tuvastatuks luges. Kolleegium nõustub, et maakohus oleks pidanud

§ 436

lg-test 1-3 ja § 442 lg-st 8 tulenevalt põhjendama, mille alusel ta kõnealused asjaolud tuvastas (st analüüsima tõendeid või viitama poole omaksvõtule). Samas ei nähtu asja materjalidest, et pooltel olnuks maakohtu otsuse p-s 9 loetletud asjaolude üle esimese astme kohtu menetluses vaidlus. Seetõttu ei pea ringkonnakohus nende asjaolude uut tuvastamist vajalikuks (

§ 652lg 1 p 1).

29. Asjaolu, et sõiduk vaadati üle kostja tuttavale kuuluvas töökojas, on kostja 03.04.2016 hagivastuses selgesõnaliselt omaks võtnud (I kd, tl 38). Apellatsioonkaebuses sisalduvad vastupidised väited on seega eksitavad.

§ 231

lg-st 2 tulenevalt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse.

§ 652

lg 7 järgi kehtib esimese astme kohtu menetluses poole avaldatud asjaolu omaksvõtt ka apellatsioonimenetluses. Lisaks ei selgu apellatsioonkaebuse väidetest, kuidas võis mõjutada maakohtu lahendit see, kellele kuuluvas töökojas sõiduk üle vaadati. 30. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostja tegutses sõiduki müümisel enda majandus- ja kutsetegevuses. Maakohus on vastava järelduse tegemisel lähtunud portaali www.auto24.ee haldava AS Sanoma Baltics esitatud kostja avaldatud kuulutuste ärakirjadest. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja poolt sõidukite ja varuosade müümise kohta käivate asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et asjas saab kohaldada tarbijalemüügi sätteid. Kolleegium märgib, et kostja on apellatsioonkaebuses esitanud kõnealuste kuulutuste avaldamisega seonduvalt mitmeid maakohtu menetluses esitamata väiteid (eelkõige väited kuulutustel märgitud sõidukite mittekuulumise kohta kostjale ja kostjaga seotud NTV Transgroup osaühingu majandustegevuse kohta). Ringkonnakohtu hinnangul ei esine

§ 652

lg-s 3 ega lg-s 5 nimetatud aluseid, mis võimaldaksid selliste varasemalt esitamata asjaolude apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestada. Apellatsioonkaebuses ei ole nende uute asjaolude kohta käivate väidete esitamise lubatavust ka põhjendatud (

§ 652lg 4).

Seetõttu ringkonnakohus jätab nimetatud väited tähelepanuta. 31. Kolleegiumi hinnangul ei ole küsimus kostja tegutsemisest majandus- ja kutsetegevuses praeguse asja lahendamise seisukohalt ka määrava tähtsusega. Maakohus on eksperdiarvamusele tuginedes õigesti märkinud, et vee ja niiskuse kahjustusest tekkinud oksüdatsioonikahjustused ning nende ulatus viitab, et oksüdatsiooniprotsess on olnud pikaajaline ning pole tekkinud ühe kalendrikuu 7

(9)Tsiviilasi nr: 2-16-4021 jooksul (I kd, tl 150). Seega võib ka vaidlusaluste puuduste olemusest järeldada, et lepingutingimustele mittevastavus oli olemas sõiduki üleandmise ajal. Seetõttu vastutaks kostja mittevastavuse eest VÕS § 218 lg 1 esimese lause alusel ka siis, kui VÕS § 218 lg 2 teises lauses sätestatud eeldus ei kohalduks.
  1. Kostja leiab jätkuvalt, et ei ole müügilepingut rikkunud ning sõiduk vastas lepingutingimusele. Selles osas kordab kostja suures osas juba maakohtu menetluses esitatud väiteid. Kuna maakohus on nendele väidetele piisava põhjalikkusega vastanud, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu põhjendusi täies mahus korrata. Poolte vahel sõlmitud müügilepingus (I kd, tl 9) ei ole müüdud asja omaduste ega müüja vastutuse osas kokku lepitud erisustes võrreldes võlaõigusseaduse regulatsiooniga. Seega on põhjendatud maakohtu käsitlus, et sõiduk pidi olema keskmise kvaliteediga VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 mõttes. Müügilepingus ei ole asja kvaliteedi osas kokku lepitud mingeid eritingimusi (mh elektrisüsteemi puuduste osas). Sõiduki elektrisüsteemis tuvastatud kahjustusi ei saa ka kolleegiumi hinnangul pidada sarnaste kasutatud autode puhul tavapäraseks. Nõustuda ei saa kostja väitega, et sõiduk on eesmärgipäraselt kasutatav. Eksperdi järelduste kohaselt häirivad vee- ja niiskuskahjustused sõiduki tavapärast ekspluatatsiooni ning võivad muuta liiklemise ohtlikuks, mh võivad elektrisüsteemi rikete tõttu lakata töötamast elektrilised juhtsüsteemid (roolivõimendi, pidurivõimendi jms) (I kd, tl 150). Sellise autoga liikluses osalemine, st auto eesmärgipärane kasutamine, ei ole seega ohutu.
  2. Seonduvalt kostja väidetega, et tema sõiduki niiskuskahjustustest ei teadnud, märgib kolleegium, et VÕS § 218 ega ka üldine võlaõigusseaduse lepingulise vastutuse süsteem ei näe vastutuse eeldusena ette kohustuse rikkuja teadmist oma kohustuse rikkumisest ega asja puudusest. Põhimõtteliselt on võimalik müüja vastutust lepinguga erinevate puuduste eest piirata ja vastutus ka välistada. Arvestada tuleb siiski VÕS § 106 lg-s 2 sätestatuga, mis keelab kohustust rikkunud poole vastutust ebamõistlikult välistavad või piiravad kokkulepped, ning VÕS § 221 lg-ga 2 (vt ka Riigikohtu 25.10.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 24). Sellist müüja vastutust välistavat või piiravat kokkulepet ei ole maakohus praegusel juhul tuvastanud ning pooled ei ole taolise kokkuleppe sõlmimist ka väitnud. Müüjal ei ole küll kohustust kontrollida, kas ja millised puudused müügiesemel on, kui aga puudused ilmnevad, siis tuleb müüjal arvestada sellega, et eelkõige vastutab puuduste eest VÕS § 218 lg 1 järgi tema, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti või müüja ei ole sõnaselgelt avalikustanud, et tal puudub informatsioon asja seisundi kohta (vt ka Riigikohtu 30.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-17, p 28). Menetluskulude jaotus
  3. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kostja kanda. 8

(9)Tsiviilasi nr: 2-16-4021 35. Kuivõrd maakohus vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei ole määranud, ei tee seda apellatsioonkaebuse lahendamisel

§ 174lg-st 4 juhindudes ka ringkonnakohus.

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.