← Eesti

2-16-110762/45

Obsah (11)§ 428§ 429§ 432§ 173§ 168§ 174§ 138§ 143§ 177§ 178§ 150

2-16-110762 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtujurist Merily Mets Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-110762 Tsiviilasi Osaü

) § 429 lg 3 kohaselt kostjale hageja poolt esitatud avalduse esitamisest ja määras kostjale tähtaja 27.09.2017 esitada kohtule oma menetluskulude nimekiri ning kirjalik seisukoht hagist loobumise ja menetluse lõpetamise osas. Kostja esitas 27.09.2017 kohtule seisukoha, millest nähtuvalt on kostja nõus hageja taotlusega ja ei ole huvitatud menetluse jätkamisest ja kohtuotsuse tegemisest. Kostja palub tagastada temale 827,84 eurot, milline summa oli kinnipeetud kohtutäituri Mati Roodese poolt täitemenetluse käigus seoses antud vaidlusega. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kohtumääruse põhjendused 1.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Antud juhul on hageja 20.09.2017. a esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt esitas hageja kostja vastu hagi võlgnevuse nõudes. Kostja vaidles hagile vastu ja esitas taotluse käekirjaekspertiisi määramiseks. Ekspertiisi kohaselt ei ole 09.03.2016 kokkulepemaksegraafikule Xxxxnimel antud allkirja väga tõenäoliselt kirjutanud kostja. Eeltoodust tulenevalt palub hageja rahuldada avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud

§ 429

lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 428

lg 1 p-st 3, leiab kohus, et loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus osaühing Xxxxhagis Xxxxvastu võlgnevuse nõudes.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2. Kooskõlas

§ 173

lg-ga 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Vastavalt

§ 168

lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid menetluskulude kostja kanda jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on hagejal menetluskulude kandmise kohustus.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks riigilõiv määruskaebuse esitamise eest summas 192 eurot, millele lisandub panga teenustasu summas 3,2 eurot ning ekspertiisitasu summas 282 eurot, millele lisandub panga teenustasu 5 eurot. Hageja teatas 05.10.2017 kohtule, et tal ei ole kostja kulude osas vastuväiteid. 2 2-16-110762

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskuluna määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 192 eurot, millele lisandub panga teenustasu 3,2 eurot. Määruskaebuselt riigilõivu tasumine summas 192 eurot ning seoses sellega kantud panga teenustasu kulu on nähtavad tsiviilasja toimikust (lk 23, 30). Kohus leiab, et tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt välja mõista.

§ 143

p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks ekspertiisitasu summas 282 eurot, millele lisandub panga teenustasu 5 eurot. Kohus on 07.04.2017 kohtumäärusega kohustanud kostjat tasuma ekspertiisitasu ettemaksu summas 282 eurot. Kostja poolt tasutud ekspertiisitasu ettemaksu tasumine ning sellega seonduv panga teenustasu maksmine on nähtav tsiviilasja toimikust (lk 124). Kohus leiab, et tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt välja mõista. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja kokku 482,20 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud, seega märgib kohus käesolevas kohtumääruses, et menetluskulude hüvitamisega viivitamisel tuleb hagejal tasuda kostjale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

  1. Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu kokku summas 450 eurot. 20.09.
  2. a esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ning taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on hagiavaldusest loobunud, mistõttu on kohus seisukohal, et

§ 150

lg 2 p 2 alusel tuleb hagejale tagastada pool tema poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Tagastamisele kuuluv riigilõiv summas 225 eurot tuleb kanda Kreedix OÜ arveldusarvele , makse tegemisel märkida selgitusse „riigilõivu osaline tagastamine 2-16-110762“.

  1. 27.09.2017 menetlusdokumendis palub kostja hagejal tagastada kostjale 827,84 eurot, milline summa oli kinnipeetud kohtutäituri Mati Roodese poolt täitemenetluses nr 026/2016/
  2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on täitemenetluse nr 026/2016/1742 aluseks olev Pärnu Maakohtu 08.08.
  3. a kohtumäärus, so maksekäsk tsiviilasjas 2-16-110762 tühistatud Pärnu Maakohtu 28.11.
  4. a kohtumäärusega (jõustunud 06.01.2017). Kohus selgitab, et käesoleva menetluse raames ei otsusta kohus kohtutäituri poolt kinnipeetud raha summas 827,84 eurot kostjale 3 2-16-110762 tagastamise üle. Kostjal on õigus nõuda kohtutäituri poolt kinnipeetud raha tagastamist väljaspool käesolevat menetlust. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.