← Eesti

2-16-126015/6

Obsah (8)§187§ 173§ 162§ 174§ 138§ 143§ 177§ 178

2-16-126015 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 18. september 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-126015 Tsi

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused Hagi aluseks on LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS (hageja) ja Xxxx(kostja) vahel 18.06.2014 sõlmitud kliendilepingu nr 149-2014/JS alusel kostjale 30.03.2016 esitatud arvest nr 20160458 tulenev võlgnevus summas 247 eurot, millele lisandub jooksev viivis. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 28.08.2017. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 3).

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab menetluskulud kostja.

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 100 eurot ja kostja Soome elukoha aadressi väljaselgitamiseks tehtud päringuga kaasnenud kulu summas 14,50 eurot.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. 2 2-16-126015 Tsiviiltoimikust nähtuvalt on hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 45 eurot ning Harju Maakohtule hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud täiendavalt riigilõivu summas 55 eurot, kokku 100 eurot. Kohus asub seisukohale, et põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 100 eurot.

§ 143

p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks kostja Soome elukoha aadressi väljaselgitamiseks tehtud päringuga kaasnenud kulu summas 14,50 eurot. Kohus seisukohal, et hageja poolt kostja Soome elukoha aadressi väljaselgitamiseks Soome Rahvastikuregistrile tehtud päringuga seotud kulu summas 14,50 eurot tuleb lugeda põhjendatuks ja vajalikuks kuluks.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.