← Eesti

2-16-11524/24

2-16-11524 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Indrek Soots ja Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2017, Tallinn Kohtuasja number 2

§ 440

lg-te 1 ja 2 järgi rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, sh tuleb hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollida. Kuigi kostja oli enne kohtumenetlust nõus hüvitama hagejale tehtud kulutuste ja toimingute katteks 10% nõutud maakleritasust (630 eurot (käibemaksuta)) ja pooled on

  1. detsembri
  2. a kohtuistungil pidanud kompromissiläbirääkimisi maakleritasu osaliseks hüvitamiseks (I kd, tl 165–166), ei saa sellest järeldada, et kostja on kohtumenetluses võtnud hagi osaliselt õigeks. Kostja ei ole TsMS § 394 lg 2 p 2 järgi vastuses hagile kinnitanud, et võtab hagi õigeks ja tunnistab hageja nõuet osaliselt. Kostja on kinnitanud, et ta on nõus hüvitama põhjendatud kulutused, kuid mitte tasuma hagis nõutud maakleritasu ning palunud seetõttu 9 2-16-11524 jätta hagi rahuldamata (I kd, tl 117–122). Samuti ei nähtu õigeksvõttu ülal viidatud kohtuistungi protokollist. Seega ei ole kostja hagi õigeks võtnud ning maakohtul ei olnud alust TsMS § 440 lg 1 alusel hagi osaliselt rahuldada. Samuti ei saanud maakohus lahendada hageja nõuet kulutuste hüvitamise nõudena, sest sellist nõuet ja selle aluseks olevaid asjaolusid ei ole hageja hagis esile toonud. II
  3. Kuna maakohus jättis hagi põhjendatult rahuldamata, jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel ka menetluskulud põhjendatult hageja kanda.
  4. Pooled vaidlevad asjas lisaks hagi rahuldamisele ka kostjale hüvitatavate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse üle. Hageja apellatsioonkaebuse väite kohaselt jättis maakohus kostja esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamata ning maksimaalselt tuleks hagejalt kostja kasuks välja mõista 1000 eurot. Seega vaidlustas hageja maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud hüvitise 1000 eurot ületavas osas. Kostja apellatsioonkaebuse kohaselt vähendas aga maakohus põhjendamatult esindaja tunnitasu määra ja seetõttu jäi põhjendamatult välja mõistmata 352 eurot. Kostja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus määras kostja esindaja toimingute põhjendatud ja vajaliku ajakulu. Seega vaidlustas kostja maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis menetluskulude hüvitisena 352 eurot välja mõistmata.
  5. Esmalt märgib kolleegium,

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates, ning millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu üldkogu

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb mh hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust, ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu
  3. novembri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohus on pidanud varem mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu
  5. oktoobri
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13;
  7. oktoobri
  8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13;
  9. novembri
  10. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13;
  11. detsembri
  12. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13), aga ka tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga) (Riigikohtu
  13. oktoobri
  14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13). Kuigi kohus küsib menetluskulude kohta vastaspoole seisukohta, määrab kohus esindajakulude suuruse kindlaks hagita menetluse sätete järgi, lähtudes mh uurimispõhimõttest (Riigikohtu
  15. mai
  16. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.3). Sellest tulenevalt ei saa vastaspoole esindaja toimingute tegemiseks kulunud aja hindamise aluseks olla üksnes vastaspoole arvamus, et toiminguteks kulus vähem aega ja/või see, et esindaja tunnitasu määr oli liige kõrge. Lisaks peab kohus arvestama, et avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud oleksid mõistlikus proportsioonis, sh on rahaliste nõuete puhul väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks üldjuhul hagihind (Riigikohtu
  17. mai
  18. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-4-15, p 14). 10 2-16-11524
  19. Praeguses asjas on maakohus küll kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust kontrollinud, kuid on kolleegiumi hinnangul lugenud põhjendamatult kostja esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks 120 eurot (lisandub käibemaks). Maakohtu hinnangul on selline tunnitasu mõistlik ja üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks tunnitasumäära, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kolleegiumi hinnangul ei ületanud kostja esindaja tunnitasu 140 eurot (lisandub käibemaks) teenuse osutamise ajal

(2016)oluliselt keskmist vandeadvokaadi teenuse eest makstavat tasu ja on vastavuses praeguse kohtuasja keerukusega, mistõttu ei olnud alust tunnitasu määra alandada. Esindaja toimingutele kulunud aega on maakohus piisava põhjalikkusega kontrollinud ning kolleegiumil ei ole alust maakohtu kaalutlusotsustusse selles osas sekkuda.
  1. Eeltoodut arvestades olid kostja põhjendatud ja vajalikud kulud esindajale maakohtus kokku 2464 eurot (14,67 tundi * 168 eurot (koos käibemaksuga)), millele lisandub transpordikulu 18 eurot 12 senti (koos käibemaksuga)), s.o kokku 2482 eurot 12 senti. III
  2. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb hageja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja kostja apellatsioonkaebus rahuldada. Sellest tulenevalt jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.
  3. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema kohtuasjaga seotud menetluskuludeks ringkonnakohtus lepingulise esindaja kulud 3250 eurot 80 senti (koos käibemaksuga) ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 100 eurot. Kostja palus märkida, et hageja on kohustatud tasuma menetluskulude hüvitiselt seadusjärgses määras viivist. Õigusabiteenuse spetsifikatsiooni kohaselt kulus kostja esindajal apellatsioonimenetluses tehtud toimingutele kokku 19,35 tundi ja esindaja tunnihind oli 140 eurot (lisandub käibemaks). Hageja hinnangul on esindaja tunnihind ülemäära suur ja ajakulu ülepaisutatud.
  4. Kolleegiumi hinnangul ei ületa kostja esindaja tunnitasu 140 eurot (lisandub käibemaks) oluliselt keskmist tunnitasu määra (vt ülal p 19), kuid kostja esindaja apellatsioonimenetluses tehtud toimingutele kulunud aeg on ülepaisutatud ega ole kogu ulatuses põhjendatud. Esmalt märgib kolleegium,

§ 178

lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seetõttu ei tule hagejal kostjale hüvitada kostja apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud kulusid (sh tasutud riigilõiv ja esindajakulud) ning ringkonnakohus hindab üksnes hageja apellatsioonkaebuse menetlemisest tingitud kulude vajalikkust ja põhjendatust. Arvestades kostja vastuse sisu (vastus rajaneb olulises osas juba maakohtule esitatud seisukohtadel) ja mahtu (sisuline osa 4 lk), sai kogenud vandeadvokaadil kuluda maakohtu otsusega tutvumiseks, vastuse koostamiseks, kliendi teavitamiseks ja suhtluseks kohtuga kokku maksimaalselt 5 tundi. 24. Seega on kostja vajalik ja põhjendatud menetluskulu apellatsiooniastmes kokku 840 eurot (5*168 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda menetluskulude hüvitiselt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 11 2-16-11524 /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.