KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing Otsuse kuupäev 24.11.2017, Tallinn Kohtuasja number 2-15-12706 Kohtuasi IA (A) hagi

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Apellatsioonkaebus 4. Kostja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus lahend, millega jätta hagi rahuldamata. Maakohus rikkus õigusnorme. Kohus väljus hagi piiridest ja tuvastas asjaolusid, mida pooled ei palunud ja mida menetluses ei arutatud. Kumbki pooltest ei tuginenud sellele, et pärandaja oli otsusevõimetu. Samuti ei olnud otsuse lugejale arusaadav, missugustele tõenditele tuginedes leidis kohus, et pärandaja oli otsusevõimetu. Lisaks jättis kohus otsuse tegemisel hindamata mitmed kohtutoimikus olevad tõendid, n.o hagi lisad nr 5, 6 ja 7, mis puudutasid pärandaja tervislikku seisundit enne testamendi tegemist. Kohus jättis kõrvaldamata vastuolud ekspertiisi akti ja Magdaleena Tervisekeskuse OÜ tervisekaardi andmete vahel. Nimelt erinevalt aktis sedastatust ei olnud 3 tervisekaardil kannet, et pärandajal oli täpsustamata dementsus. Tegelikult ei olnud ekspertiisiakt tervikuna usaldusväärne, sest sisaldas ebaõigeid algandmeid. Kohus jättis kõrvale olulise tõendi kogumise, s.o notari tunnistajana ülekuulamise. Kohtu põhjendus tunnistaja ülekuulamata jätmise kohta ei olnud veenev, seda enam, et täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust vaid ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Tõendamata oli pärandajal testamendi II tegemise ajal võimetus oma tegudest aru saada või neid juhtida. Isiku halvenenud mälust tema vanuse tõttu

§ 657lg 1 p 1 alusel.

Maakohus on õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme, hinnanud õigesti tõendeid, käsitlenud otsuses kõiki poolte seisukohti ja selgitanud piisava põhjalikkusega, miks hageja nõue tuleb rahuldada. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning tuginedes

§ 654

lg-le 6 ei korda neid.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebuses märgitule selgitab ringkonnakohus järgmist. Hageja nõue oli suunatud testamendi tühisuse tuvastamisele. Põhjusena nimetas hageja pärandaja piiratud teovõimet. Eelnev oli tingitud raskest haigusest, mis piiras hageja võimet kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Maakohus, leides otsuses, et pärandaja oli testamendi II tegemise ajal otsusevõimetu TsÜS § 13 lg 1 mõttes, andis poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu, s.t kvalifitseeris õigussuhte. Kusjuures kohus ei ole seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (

§ 436lg 7, § 438 lg 1 teine lause).

Nendest lähtumata jätmist ei saa pidada hagi piiridest väljumiseks. Kohtumaterjalidest nähtuvalt viis maakohus läbi põhjaliku eelmenetluse ja selgitas pooltele tõendamist vajavaid asjaolusid, kuid jättis seejuures märkimata, et hageja nõude alusnorm tema poolt toodud asjaoludel on TsÜS § 13 lg 1, mitte hageja välja pakutud TsÜS § 10. Kohus on menetluses läbivalt käsitelnud, mida kajastavad ka kohtuistungi protokollid, testaatori otsusevõime olemasolu või puudumist 09.06.2014 testamendi tegemise ajal, s.t hagi esemeks oli testamendi tühisuse tuvastamine ja 4 mõlemad pooled tuginesid oma väidete ja vastuväidete ning neid kinnitavate tõendite esitamisel TsÜS § 13 lg-le 1.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväiteid, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus jagas tõendamiskoormise õigesti ja leidis, et hageja pidi hagi rahuldamise eeldusena tõendama, et testaator ei olnud vaidlusaluse 09.06.2014 testamendi tegemise ajal otsusevõimeline. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse eelkõige tõenditele antud hinnangu osas ja kaebuse väitel jättis maakohus ka osa tõendeid hindamata. Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu ja leiab, et maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis tooks kaasa otsuse tühistamise. Tõendite hindamine on kohtu diskretsiooniotsus. Tõendeid hindab maakohus ja tõendite hindamist kontrollib apellatsioonkaebuse alusel ringkonnakohus. Ringkonnakohtul ei ole alust järeldada, et maakohus oleks tõendite hindamisel ületanud diskretsiooni piire. Kohus nõustub vastustajaga, et maakohus tuvastas kooskõlas kohtu ette toodud eluliste asjaoludega ja neid tõendavate tõenditega, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kolleegium ei nõustu apellandi etteheidetega tõendite hindamisele maakohtu poolt ega näe alust tõendite ümberhindamiseks. Maakohus ei eksinud, kui leidis, et testaatori testeerimisvõime hindamisel tuli arvesse võtta kõiki tõendeid, nii neid, mis olid tekkinud testaatori eluajal ja milles oli kajastatud testaatori vaimset seisundit kui ka kohtu poolt kogutud tõendeid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et testaatori haiguslugude väljavõtted kinnitavad järeldust, et testaator oli testamendi tegemise ajal otsusevõimetu. Maakohus on lähtunud asja lahendamisel õigesti testaatori perearsti PS kohtuistungil antud ütlustest (III kd, lk 62-63), kes oli neutraalne isik ja hindas testaatori tervislikku seisundit vahetult testaatori eluajal. Tunnistaja oli testaatori tervisliku seisundiga kursis, suhtles temaga mh 25.04.2012, kui testaator käis vastuvõtul ja kurtis, et tema mälu on halvemaks läinud ja ta on hakanud asju kaotama (I kd lk 21). Apellandi väide, et mälu halvenemine on seotud testaatori vanusega

§ 232lg-ga 1.

Samuti olid tunnistaja ütlused seotud tema kui perearsti poolt haiguslugudesse tehtud kannetega, millele tunnistaja ka talle istungil esitatud küsimustele vastates viitas. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitasid haiguslugude väljavõtted maakohtu otsuse järeldust, et testaator ei olnud testamendi tegemise ajal otsusevõimeline. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi kriitikaga ekspertiisiakti ebausaldusväärsuse kohta. Maakohus hindas tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette 5 kindlaksmääratud jõudu. Ka ekspertiisiarvamust tuleb tõendina hinnata ja seda koos teiste tõenditega. Ekspertiisiaktis on toodud järeldused: 1) RA`il esines 09.06.2014 testamendi tegemise ajal raske psüühikahäire, mis on hõlmatav diagnoosiga Dementsus varase algusega Alzheimeri tõvest (Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni kood F00.0); 2) RA ei olnud tõenäoliselt 09.06.2014 testamendi tegemise ajal võimeline täiel määral aru saama oma teo tähendusest; 3) RA ei olnud tõenäoliselt võimeline adekvaatselt juhtima oma tegusid 09.06.2014 testamendi tegemise ajal; ning 4) RA ei olnud tõenäoliselt 09.06.2014 võimeline adekvaatselt väljendama oma selget tahet ja saama aru täielikult notariaalse testamendi sisust. Maakohus kuulas eksperdi kostja taotlusel üle kahel kohtuistungil, n.o 12.12.2016 ja 03.04.

1. Ekspert jäi kohtuistungitel aktis toodu juurde. Ekspert kinnitas, et testaatoril esines 09.06.2016 testamendi tegemise ajal raske psüühikahäire ja ta ei olnud tõenäoliselt võimeline täiel määral aru saama oma teo tähendusest ning võimeline adekvaatselt neid juhtima. Ekspert leidis täiendavalt, et testaator ei olnud võimeline väljendama ka oma selget tahet ja saama aru notariaalse testamendi sisust. Ringkonnakohtu hinnangul on ekspertiisiakt veenev ja võimaldab aru saada, mille alusel psühhiaater oma veendumuse kujundas. Eksperdiarvamuse kaalu ja usaldusväärsust ei vähenda ega muuda oletuslikuks see, et arvamuse p-d 2-4 on esitatud tõenäolistena. Eksperdiarvamuse puhul tuleb arvestada, et ekspert pidi andma surmajärgse arvamuse ja tegema seda olukorras, kus ta ei olnud kordagi hinnatava inimesega kohtunud. Eksperdil olid arvamuse andmise aluseks praeguse tsiviilasja materjalid, SA PERH Psühhiaatriakliiniku ambulatoorne tervisekaart, haiguslood nr 283085 ja nr 284109 ning Magdaleena Tervisekeskus OÜ tervisekaardi andmed (II kd lk 62). Ekslik on apellandi väide, et kui ekspert ei tuvasta testaatori piiratud teovõimet, muutub ekspertarvamus kasutuks või ebausaldusväärseks. Ekspert hindas isiku otsusevõimetust. Eksperdi arvamuse kujunemise aluseks olid ka pärandaja suhtes esialgse õiguskaitse ja tahtest olenematu raviga seotud materjalid: 17.09.2014 haigusjuhu andmed, tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi määramise ja jätkamise psühhiaater ME arvamus, konsultatsiooni otsus (I kd lk 27 jj). Ekspertarvamuse kohaselt on dementsuse kujunemine Alzheimeri tõve puhul pikemaajaline süvenev protsess. Tõenditest nähtuvalt oli testaatoril täheldatud mälu languse tunnused alates
2. a. Haiguse kulgu on käsitletud 17.09.2014 statsionaarsele ravile suunamise dokumentides, kus haigus oli kaugelearenenud kuluga ja saavutanud taseme, kus valvearst on haigusjuhu kirjelduses märkinud diagnoosiks patsiendile dementsus. Alusetu on apellandi kaebuses esitatud vastupidine väide. 18.09.2014 arsti arvamuses kirjeldati, et patsiendi elukaaslase andmeil tekkisid patsiendil süvenevalt mäluhäired 2 aasta vältel, patsient ei orienteerunud ajas ja situatsioonis, mälu funktsioon oli häiritud. Eeltoodud järeldusi on kinnitanud ekspert oma 20.04.2016 ekspertarvamuses. Ekspert põhjendas 12.12.2016 toimunud istungil, et testaator ei saanud juba 20.05.2014 aru keerukamatest toimingutest. Eksperdi selgitusel oli keerukas näiteks see, kuhu ja millises küsimuses peab patsient arsti poole pöörduma. Ekspert vastas istungil küsimusele, kas oli võimalus, et testaator sai oma tegude tähendusest 2 nädalat peale arsti vastuvõtul viibimist 09.06.2014 testamenti tehes aru, eitavalt. Ekspert põhjendas, et kuna testamendi tegemise juurde käib abstraktsiooni võime ja oma tegevuste tulemuste ettenägemine, siis saab tervise ja testamendi probleeme võrrelda oma arusaamise juhtimise ja tegevuse seisukohalt. Testamendi puhul lisandub veel mälu, näiteks osa sugulasi või probleeme ei tule meeldegi. Ekspert on seega üheselt mõistetavalt selgitanud, millistel asjaoludel on testament nn keerukas toiming ning miks testaator ei saanud testamendist selle tegemisel aru. 6 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tunnistajate vastuolulised ütlused ei tõendanud poolte väiteid piisavalt. Notari ülekuulamise taotluse hilinenult esitamisel oli taotluse rahuldamata jätmine õige. Vastaspool taotluse rahuldamisega ei nõustunud. Apellant ei taotlenud apellatsioonkaebuses tunnistaja ülekuulamist. Maakohus leidis, et kostja esitatud notari kiri ei tõendanud testaatori tervislikku seisundit testamendi tegemise ajal. Sellega saab nõustuda. Eeltoodud ja teisi toimikus olevaid tõendeid kogumis hinnates on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et pärandaja ei suutnud 09.06.2014 saada aru testamendi tegemise tähendusest, millest tulenevalt on 09.06.2014 testament tühine. Apellant on apellatsioonkaebuses palunud sõltumata apellatsioonikohtu seisukohtadest hagi rahuldamise osas muuta maakohtu otsust menetluskulude kostja kanda jätmise osas. Apellant pidas ebaõiglaseks jätta menetluskulud kaotaja kanda, kuna kostja pakkus hagejale kompromissi korras 10 000 eurot kahe kinnisasja eest. Samas nähtub asja materjalidest, et kostja ei nõustunud ka hageja poolt pakutud kompromissiettepanekuga jagada pärandvara poolte vahel pooleks, st et hagejale jääb üks ja kostjale teine kinnisasi. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks menetluskulude jaotuse osas alust ei ole. Menetluskulude jätmine kostja kanda oli kooskõlas

§ 162lg-ga 1, mille kohaselt kannab menetluskulud kohtuvaidluse kaotaja.

Seoses apellandi väitega, et menetluskulude tema kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane, pidas vastustaja oluliseks oma vastuväidete kinnitamiseks selgitada, et kostja on sellist nn käitumismustrit pärandvara endale saamiseks pärandaja alaneja sugulase asemel kasutanud ka varem ja esitas oma väite kinnituseks MJ kirjaliku selgituse (III kd, lk 96). Ringkonnakohus ei võta

§ 652lg 4 aluste puudumisel tõendit asja juurde ja tagastab tõendi.

7. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lõike 1 alusel apellandi kanda.

Rahaliselt määrab kulud kindlaks maakohus peale otsuse jõustumist (

§ 174lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 7