Obsah (8)

§ 468§ 367§ 440§ 444§ 162§ 173§ 174§ 138

2-17-2909 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2017. a Kentmanni 13, Tall

§ 468lg 1 p 1).

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 22.02.

1. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja XxxxOÜ 01.04.
2. a laenulepingu nr XXXX. Lepingu alusel andis hageja XxxxOÜ-le laenu summas 35 000 eurot. XxxxOÜ kohustus tagastama laenu ja tasuma intressi igakuiste osamaksetega summas 1975,01 eurot. Kokku pidi ta tasuma 24 kuumakset. Maksed pidid olema tehtud iga järgneva kuu
3. kuupäevaks. Samal päeval allkirjastasid hageja ja kostja Xxxx(so. XxxxOÜ juhatuse liige) käenduslepingu, mille alusel kohustus kostja vastutama hageja ees kõikide Laenulepingust tulenevate XxxxOÜ olemasolevate ja tulevaste kohustuste eest, muuhulgas põhisumma tagasimaksete, intressi, viivise, leppetrahvi, kahjuhüvitise ja kulude hüvitamise eest. Kostja vastutuse rahaline maksimumsumma on 70 000 eurot. Pärast lepingute sõlmimist ja laenusumma saamist tegi XxxxOÜ ainult kolm esimest Maksegraafiku järgset tagasimakset. Tagastamata laenu summaks jäi 31 703,75 eurot. Pärast seda ei ole XxxxOÜ ühtegi makset teinud. Hageja sai teada, et Xxxx, kui XxxxOÜ ainuke osanik ja juhatuse liige võõrandas ettevõtte kurikuulsale likvideerijale xxxx. 26.08.2016 avaldusega ütles hageja Laenulepingu üles. Pärast Laenulepingu ülesütlemist tegi kostja hagejale neli 819,01 eurost makset (kokku summas 3276,04 eurot). Hageja arvestas neid makseid lepinguga ettenähtud viivise katteks. Seoses laenulepingu ülesütlemisega nõuab hageja laenu põhisumma tagastamist, sissenõutavaks muutunud viivise tasumist ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viiviste tasumist. Maksegraafiku kohaselt on tagastamata laenu jääk 31 703,75 eurot. Laenulepingu p 2.
4. kohaselt maksetega viivitamisel tasub Laenusaaja Laenuandjale viivist 0,25% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Põhivõlg 31 703,75 eurot. Viivise määr 0,25% päevas. Viivis päevas 79,
5. Viivitatud päevi 174 päeva (01.09.2016 – 22.02.2017). Viivis 79,25 × 174 = 13 789,50 eurot. Nimetatud summast lahutatakse kostja poolt tasutud 3276,04 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise võla summaks jääb 13 789,50 – 3276,04 = 10513,46 eurot.

§ 367

alusel nõuab hageja kostjalt viivist põhinõudelt (31 703,75 eurot) alates 23.02.2017 määras 0,25% päevas kuni põhinõude rahuldamiseni. Viivise summa ei tohi ületada summat 7 782,79 eurot. Kostja vastus Kohtule 29.08.2017. a esitatud vastuses tunnistab kostja hagi. Kohtu põhjendused

§ 440

lg 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg 1 järgi võib kohus omaksvõtul põhinevas otsuses tuua välja vaid õigusliku põhjenduse. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, tuleb hagi rahuldada. Vastavalt

§ 468lg 1 p 1 on õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitama täidetav.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks 2 muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

§ 367

alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest alates 23.02.2017. a kuni põhinõude täitmiseni, kuid hageja taotlusel mitte suuremas ulatuses kui 7 782,79 eurot. Menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

¹ lg 1 kohaselt määrab kohus hagi õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista lisaks võlgnevusele menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 1 000 eurot ja õigusabikulud summas 500 eurot hageja esindaja 5 töötunni eest. Kohtu hinnangul on hageja esindaja toimingud põhjendatud ja vajalikud ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3