lg 1 järgi (väärteoasi 2316,17,004867) Põhja PP Kesklinna politseijaoskonna esindaja Liisa Merekivi LÕPPOSA Tunnistada süüdi Inno Linde
Arest tuleb ära kanda Põhja prefektuuri arestimajas hiljemalt 04.01.2018.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada Inno Linde suhtes sundtoomist arestimajja. Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb teatada Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Tuvastatud asjaolud 26.07.2017 koostati väärteoprotokoll selle kohta, et 02.07.2017 kella 00:00 paiku aadressil Xxxx, Tallinn lõhkus Inno Linde tahtlikult käega lüües Xxxx-le kuuluva korteri välisukse, tekitades oma teoga Xxxx-le varalist kahju summas 150 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, kuivõrd asja väärtus ei ületa olulise kahju piirmäära. Oma tegevusega pani menetlusalune isik toime
Kohtu seisukoht Menetlusalune isik on teadlik asja arutamise ajast ja kohast, ta on kohtukutse saanud isiklikult kätte, kuid ei ole kohtuistungile ilmunud ega taotlenud asja arutamise edasilükkamist. Seega on alust vastavalt VTMS § 90 lg 1 arutada asja tema osavõtuta. 2 Menetlusaluse isiku süü on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: Xxxxi avalduse kohaselt (tl 3) ta üürib korterit aadressil Xxxx, Tallinn. 02.08.2017 kella 00:00 paiku hakati välisust lõhkuma ja nõuti sisselaskmist. Kui politsei kohale tuli, oli uks juba maha lõhutud. Lõhkujaks osutus Inno Linde, avaldaja tuttav, kes aitas tal korterisse kolida. Eluruumi üürilepingust nähtuvalt sõlmisid 18.06.2017 Xxxx ja Xxxx üürilepingu, mille esemeks on eluruum asukohaga Xxxx, Tallinn (tl 8). Esitatud tõenditest nähtub üheselt, et Inno Lindel puudus alus nõuda pääsemist teise isiku elukohana kasutatavasse korterisse ning aset leidnud välisukse lõhkumine oli tema poolt toime pandud tahtlikult. Menetlusalune isik on ennast ka väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemises süüdi tunnistanud. Inno Linde jaoks oli tegemist võõra varaga ning selle rikkumine vastab
Samas eeldab käeolev süüteokoosseis isiku vastutusele võtmiseks koosseisulise tunnusena olulise kahju esinemist. Toimiku materjalidest nähtuvalt on asja rikkumisega tekitatud kahju 150 eurot.
lg 4 kohaselt loetakse
tähenduses väheväärtuslikuks asjaks asja, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel
ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.
Kuna käesolevas väärteoasjas ei ületa tekitatud kahju 4 000 eurot, on Inno Linde poolt toimepandud tegu õigesti kvalifitseeritud
Seega on kohus seisukohal, et Inno Lindele väärteoprotokollis etteheidetud väärteo toimepanemine on täielikult tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Karistuse määramisel kohus arvestab, et Inno Linde on varem korduvalt karistatud nii kriminaalkorras, kui ka väärtegude toimepanemise eest, kuid ta ei ole teinud sellest vajalikke järeldusi. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on isikul 40 kehtivat väärteokaristust. 26.07.2017 määrati Inno Lindele samalaadse teo toimepanemise eest rahatrahv 20 eurot, kuid toimiku materjalidest nähtuvalt jättis ta määratud rahatrahvi tasumata. Tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalusel isikul puudub kindel elu- ja töökoht, ainsaks sissetulekuallikaks on invaliidsuspension. Karistusregistri andmetel on varasemad rahatrahvid jäetud menetlusaluse isiku poolt tasumata. Seega asub kohus seisukohale, et Inno Lindet tuleb karistada arestiga. Aresti määramisel arvestab kohus isiku süü suurust, süüdistuse mahtu ja väärteo toimepanemise intensiivsust, karistust kergendavate asjaolude puudumist, karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke ning peab otstarbekaks karistada menetlusalust isikut alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus juhindub VTMS § 107 lg 1 p 1, § 109-111. Julia Vernikova Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.