Obsah (5)

§ 121§ 151§ 43§ 108§ 118

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-2010 Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2016, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A. P ’e kaebus Viru Vangla vastu mitte

§ 121

lg 1 p 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.

§ 151

lg 1 p 1 kohaselt kohus jätab määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud.

§ 43

lg 1 p 3 kohaselt halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.

1. Eeltoodu põhjal leiab halduskohus, et käesolevas kohtuasjas esitatud kaebus kattub kohtuasjas nr 3-15-1779 esitatud ja kohtu menetluses oleva kaebusega (võetud menetlusse 12.01.2016). Kirjeldatu alusel jätab halduskohus A. P ’e kaebuse Viru Vangla 08.07.2015 otsuse nr 6-16/54-4 ja Viru Vangla 18.03.2015 käskkirja 6-4/145-KP õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja mittevaralise kahju hüvitamise 10 000 euro nõudes läbi vaatamata. II Viru Vangla 29.07.2015 otsuse nr 6-16/56-4 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja mittevaralise kahju hüvitamise 30 000 euro nõudes
2. 28.04.2015 kahju hüvitamise nõudes taotleb kaebaja talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 30 000 eurot seoses kaebaja õiguste rikkumisega ajavahemikul 10.08.2014 kuni 22.03.2015, tema suhtes kohaldatud piinamise ja inimväärikuse alandamise, julma ja ebainimliku kohtlemise tekitades tõsist kahju tema füüsilisele ja psüühilisele tervisele, solvates tema au, ei võimaldanud talle vajalikku meditsiiniabi, diskimineeriti ning kohaldati tema suhtes õigusvastaselt topeltkaristust.
3. VangS § 4¹ lg 1 kohaselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega, mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus 3 tuvastama, et haldusorgan on süülise tegevusega kahjustanud kaebaja RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve. RVastS § 9 lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kohus märgib, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuleb kindlaks teha, kas kaebajale on õigusvastase akti või toiminguga põhjustatud hingelisi või füüsilisi kannatusi, kas kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase kannatanu õigusi rikkuva süülise tegevuse tõttu, kas kahju tekkimise ja õigusvastase süülise tegevuse vahel on põhjuslik seos ning kas esineb mõni RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud kahju hüvitamise alus.
4. Halduskohus, analüüsinud vaidlusalust otsust nr 6-16/56-4 ja asjassepuutuvaid õigusnorme, hinnanud poolte kirjalikke seisukohti ning kõiki asjas kogutud tõendeid (videosalvestised kaevatavate sündmuste kohta, tervise) nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et A. P kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Sealjuures kohus nõustub põhilises vastustaja põhjendustega otsuses ning argumentatsiooniga haldusmenetluses, mida kohus ei pea vajalikuks tervikuna üle korrata.
5. Halduskohus peab vajalikuks märkida, et otsuse p 1.1.2 on Viru Vangla ebaõigesti märkinud A. P kahjunõude erinevate sündmuste perioodi 10.08.2014 – 17.03.
6. Õige on periood 10.08.2014 kuni 22.03.
7. Kuid selline ebatäpsus pole vaidlustatud otsuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks piisav, sest otsuse nr 6-16/56-4 punktides 1.1.2.28 kuni 1.1.3 on vastustaja käsitlenud kaebaja kahjunõudes toodud sündmusi perioodi 18.03.2015 kuni 22.03.2015 kohta.
8. Vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 3.1 jättis vangla A. P taotluse kahju hüvitamiseks punktides 2.4.1 kuni 2.4.12 osas rahuldamata (vt. tl 18).
9. Vaidlustatud otsuse resolutsiooni p.3.2 punktides 2.2.1 kuni 2.2.3 jättis vangla läbi vaatamata kaebaja kahju hüvitamise nõude ja tagastas selle (vt tl 18 ja 18 p). Vastustaja märkis otsuse p 2.2.1, et punktis 1.1.2.24 on A. P esitanud kahjunõude 6-16/22; otsuse p 2.2.2 punktides 1.1.2.26-1.1.2.28 on kaebaja eelnevalt esitanud 20.04.2015 kahjunõude nr 6-16/54 ning vangla on 08.07.2015 otsusega nr 6-16/54-4 lahendanud, antud küsimuses toimub kohtuvaidlus nr 3-15-1779; otsuse p 2.2.3 punktis 1.1.2.17 kirjeldatud advokaadile helistamise küsimust on käsitletud kahjunõudes nr 6-16/298 ja otsuses nr 6-16/298-8 ning antud küsimuses toimub kohtuvaidlus nr 3-15-
11. Kohus rõhutab eelkõige järgmist. Vanglaametnike ettekanded, füüsilise jõu, teenistusrelva, erivahendi või ohjeldusmeetme kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokollid ning tervisekaardi väljavõtted kinnitavad küll füüsilise jõu kasutamist ametnike poolt, kuid kaebaja on olnud tervishoiutöötajate pideva järelevalve all. Halduskohtul puudub alus mitte uskuda tervishoiutöötaja poolt tervisekaarti tehtud kandeid, samuti pole tõsiselt võetavat põhjust kahelda ettekannete ja protokollide tõepäras. Küll on aga vastav alus olemas kaebaja väidete suhtes. Talle määratud distsiplinaarkaristuste rohkus annab tunnistust sellest, et tegemist on kinnipeetavaga, kes ei taha alluda vanglas kehtivale korrale ega ametnike poolt talle selle raames antud korraldustele. See ei luba uskuda tema väiteid enda korralikust ja viisakast käitumisest ning ametnike poolsest põhjendamatu jõu kasutamisest. Seda ei võimalda teha ka kaebaja kohtueelse nõude väited. Ekslik on ka A. P arvamus, et vastustaja on tema suhtes subjektiivne ja lähtub temaga suhtlemisel rahvusest. Vastustaja on lähtunud kaebaja kohtlemisel vangistuse täideviimisel reguleerivatest õigusaktidest, samuti asjaolust, et tagatud vangla, ametnike ja ka teiste kinnipeetavate julgeolek ning selleks on rakendatud erinevaid õiguspäraseid järelevalvemeetmeid (vt vaidlustatud otsust). Halduskohus märgib, et vangistuses viibival kinnipeetaval sh kaebajal on lisaks õigustele ka kohustused, mh alluda vanglaametniku korraldustele ja järelevalvetoimingutele.
12. Lubamatu on kaebaja käitumine, kui ta ei allu valvuri seaduslikule korraldusele minna kambrisse (vt tl 106p) või panna käed toiduluugile, et saaks paigaldada käerauad (tl 112). 4 Kaebaja eiras korraldusi ning ei reageerinud nendele. Viru Vangla 25.08.2014 teatise kriminaalmenetluse nr 14922700141 mittealustamise kohta nr 6-8/27951-2 (tl 105-106) kohaselt vangla on leidnud, et ametnikud teostasid A. P ’e suhtes seadusliku ja tavapärase läbiotsimise toimingu, kontrollides sh kinnipeetava kubemepiirkonda ning, et A. P ’e kuriteokaebuses Viru Vangla ametnike tegevusele ei esine ühegi kuriteo koosseisulist tunnust.
13. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ründas läbiotsimist teostanud vanglaametnikku ning selle tõttu kasutati kaebaja suhtes tema ohjeldamiseks füüsilist jõudu ning erivahendeid. Julgeoleku tagamiseks oli sellisel juhul põhjendatud kinnipeetava vastupanu viivitamatu lõpetamine, samuti käeraudade kui kõige elementaarsemate erivahendite kasutamine. Puuduvad tõendid, et kaebaja suhtes oleks kasutatud ülemääraseid ohjeldusmeetmeid või teda muul viisil õigusvastaselt koheldud.
14. Kohus tuvastas tõendiga valvur A. K 28.08.2014 ettekanne nr 4859 (tl 109), et 28.08.2014 kella 6.00 paiku P2 eluosakonnas keeldus kinnipeetav A. P lattu ära viimast oma voodivarustust. Ettekandest nr 6-46/1417 (tl 108p) nähtub, et umbes kella 6.20 paiku P2 eluosakonnas vanemvalvur V. V kinnipeetava A. P ’e suhtes peale füüsilise jõu kasutamist jäi P2 eluosakonna põrandale kinnipeetava prillid, mis rüseluse käigus olid kõveraks läinud. Prillid olid kinnipeetaval enne füüsilise jõu kasutamist ees.
15. Viru Vangla 01.09.2014 teatisest kriminaalmenetluse alustamise kohta nr 6-8/29573-1 (tl 108) nähtub, et 28.08.2014 kella 6.05 paiku P hoone P2 osakonnas, läbiotsimise ajal lõi kinnipeetav A. P ametikohustusi täitnud järelevalveosakonna vanemvalvurit V. V ’t vasakule poole keha piirkonda, kuid kehalise väärkohtlemise tagajärg jäi saabumata kinnipeetava tahtest olenemata asjaolust- löök tabas kannatanu seljas olnud kaitsevesti. 28.08.2014 kella 6.30 paiku ähvardas A. P ametikohustusi täitnud järelevalveosakonna vanemvalvurit V. V ’t tapmisega, kusjuures kannatanul oli alust arvata ähvarduse täideviimist.
16. Halduskohtul pole alust kahelda kaebaja ettearvamatus käitumises rünnata vanglaametnikke, mistõttu on õigustatud kaebaja paigutamine kaameraga kambrisse, kus tema privaatsus oli vähem kaitstud. Samuti see, et kambris puudusid vahendid, mida kinnipeetav saaks kasutada ametnike ründamiseks. Mistõttu saab privaatsuse piiramist käsitelda kui proportsionaalset meedet kaebaja suhtes järelevalve teostamisel ja mh seetõttu, et videojärelevalve teostamine võimaldas näha, kui kinnipeetav valmistub uuesti ametnikke nt millegagi viskama, kogudes selleks toitu, vedelikke vms. Kohus tuvastas kohtule esitatud tõenditega 28.08.2014 ettekanne nr 4862 (tl 109p), millest nähtub, et 28.08.2014 kell 15.00 P2 osakonnas valvur avas kinnipeetav A. P ’e toiduluugi, paar sekundit pärast selle avamist viskas kaebaja läbi toiduluugi kaks topsitäit piima, umbes viis viilu leia ja saia ning salatit ning kasutas ebatsensuurseid väljendeid. Ettekande nr 4869 (tl 110p) kohaselt 28.08.2014 kella 17.
17. paiku P2 eluosakonnas keeldus kaebaja talle vangla poolt pakutud õhtusöögist. Kaebaja viskas kambrist välja talle antud lõunasöögi. Ettekandest nr 4873 (tl 111) nähtub, et 28.08.2014 kella 20.00 ei allunud kaebaja korraldusele panna käsi toiduluugi peale, et paigaldada käerauad, samuti keeldus ettenähtud õhtustest ravimitest. Loenduse läbiviimiseks siseneti kambrisse kilbiga. Kaebaja hakkas sülitama, kaebaja ei allunud korraldusele sülitamine lõpetada. Kinnipeetava suhtes ei kasutatud füüsilist jõudu.
18. Kahjunõude kohaselt 10.12.2014 õhtuse loenduse ajal valvur V. V nõudis, et kaebaja läheks ise vooditarvete järgi. Valvur kaebajale vooditarbeid ei toonud ja samuti ei toonud ravimeid kell 22.
19. Alates 12.12.2014 nõudsid kõik valvurid, et kaebaja läheks ise enda vooditarvete järele, kuna kaebaja ei saanud aru, kuidas ta seda tegema peaks, magas ta 11 ööd ilma madratsita. 27.12.2014, 03.01.2015, 07.01.2015 ja 13.01.2015 ei väljastatud kaebajale madratsit ega ravimeid. Vastustaja leiab vaidlustatud otsuse punktis 2.4.10, et 5 valvuri koostatud ettekanne lükkab ümber kaebaja sellekohased väited ning kaebaja ei saa nõuda ravimeid talle meelepärasel ajal. Ravimeid jagatakse loenduse ajal, v.a juhul kui meditsiinitöötaja on teinud teistsuguse korralduse.
20. Kohus tuvastas 10.12.2014 tõendi vanemavalvuri koostatud ettekandega (tl 114p), mille kohaselt 10.12.2014 kella 20.10 paiku P hoones õhtuse loenduse ajal kinnipeetav ei allunud valvuri korduvatele seaduslikele korraldustele tulla kambri ukse juurde, et saaks asetada temale käerauad, mis on talle määratud. Kinnipeetav keeldus käeraudade pealepanekust sellega, et jäi kambris olevale toolile istuma. Pärast seda valvur andis kaebajale võimaluse tablette manustada, kuid kaebaja keeldus sellest, jäi toolile istuma ja kasutas ebatsensuurseid väljendeid. Valvur küsis kaebajalt, kas ta tuleb madratsile järgi, mille peale kaebaja kasutas ebatsensuurseid väljendeid. Kaebaja öeldut võttis valvur kui madratsist keeldumist. Vanemvalvuri M. A 29.07.2015 selgituse nr 6-20/4483-1 (tl 116) kohaselt peahoone P2 osakonna töökorraldus näeb ette, et kinnipeetavale, kellele on täiendava julgeolekuabinõuna määratud käeraudade paigaldamine, asetatakse käerauad ette kätele, kui on vaja kanda asju. Valvuri kinnituse kohaselt antud olukorras oli kinnipeetava A. P ele pakutud võimalus tuua madratsit nii, et käerauad asetatakse ettepoole, kuid kinnipeetav sellest keeldus ja soovis, et käerauad paigaldatakse selja taha, mida ka tehti. Vanemvalvuri G. A’i 30.07.2015 õiendi (tl 117) kohaselt kui oli vaja käia madratsi järgi ja kinnipeetavale on määratud ohjeldusmeetmetena käerauad, siis paigaldatakse kinnipeetava käerauad ette, et tal oleks mugavam madrats laoruumist kambrini toimetada. Vanemvalvuri G. A’i väitel tema vahetuse ajal oli pakutud A. P ’ele võimalus paigaldada käerauad ette. Kuid kinnipeetav ütles, et tema ei soovi käeraudu ette, vaid tahab, et käerauad oleks paigaldatud selja taha, kuna temal on niimoodi mugavam kanda madratsit. Vanemvalvuri V. V 03.01.2015 koostatud ettekandest nr 14 (tl 118) nähtub, et A. P keeldus tablettide manustamisest 03.01.2015 kella 20.10 paiku õhtuse loenduse ajal ning kasutas ebatsensuurseid väljendeid. Kaebajale pakuti võimalust tulla madratsile järgi, kuid kaebaja kasutas ebatsensuurseid väljendeid. Samuti nähtub ka 07.01.2015 koostatud ettekandest (tl 118p), mille kohaselt kaebaja keeldus tablettide manustamisest ja madratsile järgi tulemisest ning kasutas valvuri suhtes ebatsensuurseid väljendeid.
21. Kohtu hinnangul ei ole õigusvastane 21.03.2015 ja 22.03.2015 kirjeldatud olukord, kus kaebajale paigutati käerauad selja taha, hoolimata sellest, et kaebaja ütles, et tal on valus. Olemasolevatest meditsiinitõenditest ei tulene sellist keeldu. Käerauad ees ei taga täielikult, et kinnipeetav ei saaks ametnikke rünnata.
22. Kaebaja poolt esitatud kahjunõuded seoses meditsiiniteenuse osutamisega (intsidentidega 28.08.2014 keeldus meditsiinitöötaja kaebaja juurde tulemast; ajavahemikul 28.08.201402.09.2014 ei tulnud kaebaja juurde meditsiinitöötaja; 11.12.2014 kutsus kaebaja välja meditsiinitöötaja teavitades, et valvur ei väljastanud talle ööseks madratsit ja ravimeid, millest tekkisid nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid; 20.03.2015 ei tulnud kaebaja juurde meditsiinitöötaja; 21.03.2015 kaebaja juurde ei tulnud meditsiinitöötaja) ei kuulu RVastS järgi läbi vaatamisele. Sinna hulka kuuluvad ka olukorrad, kus valvurite poolt on vangla meditsiiniosakonnale teada antud kinnipeetava soovist meditsiinitöötaja visiidile, kuid meditsiinitöötaja ei ole kinnipeetavat koheselt külastanud, mistõttu saab hinnata, et meditsiinitöötaja ei hinnanud kinnipeetava võimalikku probleemi kui vältimatut abi vajavat. Paljukordse kohtupraktika kohaselt on sellisel juhul tegemist tsiviilõigusliku nõudega, mille osas ei tule läbida kohustuslikku kohtueelset menetlust ning patsiendil on võimalik pöörduda otse maakohtu poole. III 6 Viru Vangla ametnike tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks
23. Kaebaja väitel ei tõlgitud kaebajale arusaadavasse vene keelde Viru Vangla vastuseid kahju hüvitamise taotlustele, mistõttu kaebaja ei tea, mis on vangla vastuses kirjutatud. Vastustaja seevastu ei nõustu kaebaja etteheitega eestikeelse haldusmenetluse läbiviimise kohta. Tulenevalt HMS § 20 lõikest 1 on haldusmenetluse keeleks Eesti Vabariigis eesti keel. Vanglaametnikud, tutvustades kinnipeetavatele, kes eesti keelt ei valda, haldusakte, teevad seda kinnipeetavatele arusaadavas keeles, mistõttu ei pea vangla vajalikuks omal initsiatiivil tõlki menetlusse kaasata. Samas jätab HMS § 21 regulatsioon õiguse menetlusosalisele esitada taotlus tõlgi kaasamiseks menetlusosalise enda kulul, riigi õigusabi seadus annab vähekindlustatud isikutele võimaluse esitada maakohtule ka taotlus esindaja määramiseks enda esindamiseks haldusmenetluses. Seega on ebaõiged kaebaja väited tema diskrimineerimisest.
24. Kohtule esitatud vaidlustatud otsusest nähtub, et vastus kahju hüvitamise taotlusele on 29.07.2015 kaebajale kätte antud ning selle sisu selgitatud. Kaebaja keeldus allkirjastamast. Kaebusele antud vastuse väidetel on kõigi nimetatud dokumentide sisu talle kätteandmisel tutvustatud. Isegi juhul kui mingit vene keelset selgitamist ei toimunud, pole see takistanud kaebajal põhiseadusest tuleneva kaebeõiguse realiseerimist, sest kohus on tema kaebuse kohtueelses menetluses esitatud nõude ulatuses menetlusse võtnud ning ka läbi vaadanud. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et Viru Vangla tegevusega ei ole kaebajale mittevaralist kahju tekitatud ning vangla on õiguspäraselt jätnud kaebaja 04.05.2015 kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/56-1 rahuldamata. Tulenevalt eeltoodust jääb A. P ’e kaebus Viru Vangla 29.07.2015 otsuse nr 6-16/56-4, Viru Vangla ametnike tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Menetluskulud
25. Vastavalt

§ 108lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja on vabastatud riigilõivu tasumisest Tartu Halduskohtu 16.10.2015 määrusega (tl 60-61). Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja.

§ 118

lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Ülle Polluks kohtunik 7