Vastavalt 22.07.2017 koostatud väärteoprotokollile nr AB1242167 (2317,17,006386) 22.07.2017 kell 09:02 Tallinnas, Mustamäe teel, E.Vilde tee ja Keskuse tn vahel liikudes Keskuse tn suunas juhtis Gert Priske mootorsõidukit BMW 728i reg.nr xxxx kiirusega 55 +/-3 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 30 km/h. Ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Juhile näit tutvustatud. Juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,45 mg/l. Tõendusliku alkomeetri näit 0,50 +/- 0,05 mg/l. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus Gert Priske LS § 50 lg 5 p 3, § 69 lg 3 ja § 90 lg 1 p 3 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 2, §
Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles Gert Priskele karistuseks LS § 201 lg 2, §
Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse on kätte saanud ning kohus arutas väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta VTMS § 90 alusel. Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid: - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati Gert Priske sõiduki juhtimiselt 22.07.2017, sest ta juhtis sõidukit BMW 728i reg.nr xxxx, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis. Samuti kõrvaldati Gert Priske sõiduki juhtimiselt 23.06.
Gert Priske käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, puhtsüdamlikku kahetsust Priske avaldanud ei ole. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on Gert Prisket varem kriminaalkorras karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest (KarS § 424) ja väärteokorras kolm korda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (2014 aastal LS § 201 lg 2). Samuti oli Gert Priske karistatud kriminaal- ja väärteokorras teiste süütegude eest. Sellise käitumisega on Gert Priske näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Eelnevalt on Gert Prisket kriminaal- ja väärteokorras karistatud vangistusega, üldkasuliku tööga ja rahatrahvidega (tasumata), mis ei ole mõjutanud isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist, mis näitab, et varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Kohus leiab, et arvestades Gert Priske süü suurust ning asjaolu, et teda on varem korduvalt karistatud erinevate liiklusalaste süütegude eest, on põhjendatud teda toimepandud väärteo eest karistada arestiga. Gert Priske puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. Kohus leiab, et Gert Priskele tuleb LS § 201 lg 2, §
lg 2 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest 20 päeva, mis ainsana võib mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Priske poolt toimepandud liiklusalased väärteod on iseloomult kõige raskemad: juhtimisõiguseta ja joobes juhtimine ning kiiruse ületamine. Kohus mõistab Gert Priskeile LS § 201 lg 2, §
S § 63 lg 1, sest tegemist on 2 ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kolm väärteokoosseisu. karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Sellisel juhul mõistetakse Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, VTMS §-de 107 lg 1 p 1, 136-139, 199 lg 3 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Gert Priske LS § 201 lg 2, §
S § 63 lg 1 alusel mõista arest 20 päeva. Aresti kandmise kohaks on Põhja Prefektuuri arestimaja (Tallinn, Rahumäe 6) ja aresti kandmise alguseks on isiku kinnipidamise päev või isiku arestimajja ilmumise päev. Kohustada Gert Prisket ilmuma arestimajja karistuse kandmiseks kuni 12.10.2017.a. Gert Priske arestimajja mitteilmumisel kohaldada tema suhtes sundtoomist. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.