← Eesti

4-17-4175/3

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 4-17-4175 12. septembril 2017.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Katreen Siirma juuresolekul, kohtuvälise men

§ 227lg 2 järgi.

Vastavalt 22.07.2017 koostatud väärteoprotokollile nr AB1242167 (2317,17,006386) 22.07.2017 kell 09:02 Tallinnas, Mustamäe teel, E.Vilde tee ja Keskuse tn vahel liikudes Keskuse tn suunas juhtis Gert Priske mootorsõidukit BMW 728i reg.nr xxxx kiirusega 55 +/-3 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 30 km/h. Ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Juhile näit tutvustatud. Juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,45 mg/l. Tõendusliku alkomeetri näit 0,50 +/- 0,05 mg/l. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus Gert Priske LS § 50 lg 5 p 3, § 69 lg 3 ja § 90 lg 1 p 3 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 2, §

§ 201lg 2 kvalifitseeritavad väärteod.

Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles Gert Priskele karistuseks LS § 201 lg 2, §

§ 227lg 2 järgi 20 päeva aresti.

Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse on kätte saanud ning kohus arutas väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta VTMS § 90 alusel. Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid: - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati Gert Priske sõiduki juhtimiselt 22.07.2017, sest ta juhtis sõidukit BMW 728i reg.nr xxxx, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis. Samuti kõrvaldati Gert Priske sõiduki juhtimiselt 23.06.

  1. - Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt, millest nähtub, et sõiduk BMW 728i reg.nr xxxx teisaldati asukohta Rahumäe tee 6/1, Tallinn. - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (22.07.2017) koos mõõtetulemuse väljatrükiga, millest nähtuvalt tuvastati 22.07.2017 kell 09:18-09:25 Gert Priskel alkoholijoove (lõplik lugem 0,50 mg/l ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,45 mg/l; Dräger Alcotest 7110). - Kiirusmõõturi kasutamise protokoll, mille kohaselt teostas patrullpolitseinik xxxx Gert Priske poolt juhitud mootorsõiduki BMW 728i reg.nr xxxx sõidukiiruse mõõtmist Harjumaal, Tallinnas, Mustamäe teel, E.Vilde ja Keskuse tn vahel – lõplik mõõtetulemus 52 km/h, suurim lubatud sõidukiirus oli 30 km/h. - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (22.07.2017 kell 09:07), millest nähtuvalt tuvastati kontrolli tulemusena Gert Priskel alkoholijoove (0,79 mg/l). - - - Menetlusaluse isiku Gert Priske ütluste kohaselt (22.07.2017) sõitis autoga (xxxx) kodu poole. Eile õhtul jõi veidi ning ei uskunud, et võib midagi veres veel olla peale öist magamist. Kahetseb, et läks autorooli juhtimisõiguseta, sest auto oli vaja ära viia, millega ta ületas ka kiirust ca 20 km/h. Isikusamasuse tuvastamise protokollist (22.07.2017 kell 09:15) nähtuvalt andmete kontrollimisel tuvastati Gert Priske isikusamasus. Tunnistaja xxxx ütluste kohaselt 27.07.2017 kell 09:02 märkas Tallinnas, Mustamäe teel liikumas E.Vilde tee ja Keskuse tänava vahel mootorsõidukit BMW reg nr xxxx, mille kiiruseks mõõtis seisvast sõidukist 55 km/h±3 km/h teel, kus on lubatud suurim sõidukiirus 30 km/h. Juht ületas kiirust mitte vähem kui 22 km/h. Juhile on näit tutvustatud. Sõidusuunaks oli Keskuse tänav. Sõiduk peatatud ja juhti kontrollides oli tunda juhi suust alkoholi lõhna ning indikaatorvahendisse puhudes näitas tulemuseks 0,79 mg/l kohta. Isiku tuvastamisel selgus, et juht on Gert Priske, ik
  2. Juht oli autos üksinda. Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 0,50 mg/l± 0,05 ning lõplik mõõtetulemus 0,45 mg/l kohta. BMW reg nr xxxx teisaldatud Rahumäe tee 6/1 parklasse. Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et Gert Priskel juhtimisõigus puudub. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Gert Priskel 5 kehtivat kriminaalkaristust ja 12 kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda kriminaalkorras 19.01.2016 KarS § 424 järgi tingimisi vangistusega. Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning Gert Priske süü rikkumises on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, ta juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,45 mg/l ning ta juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel sõidukiirusega 55 km/h±3 km/h, suurim liiklusmärgiga lubatud kiirus sel teelõigul oli 30 km/h. Seega ületas ta kiirust mitte vähem kui 22 km/h. Gert Priske käitumine sisaldab LS § 201 lg 2, §

§ 227lg 2 väärteokoosseise ja tema tegu on õigusvastane.

Gert Priske käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, puhtsüdamlikku kahetsust Priske avaldanud ei ole. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on Gert Prisket varem kriminaalkorras karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest (KarS § 424) ja väärteokorras kolm korda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (2014 aastal LS § 201 lg 2). Samuti oli Gert Priske karistatud kriminaal- ja väärteokorras teiste süütegude eest. Sellise käitumisega on Gert Priske näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Eelnevalt on Gert Prisket kriminaal- ja väärteokorras karistatud vangistusega, üldkasuliku tööga ja rahatrahvidega (tasumata), mis ei ole mõjutanud isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist, mis näitab, et varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Kohus leiab, et arvestades Gert Priske süü suurust ning asjaolu, et teda on varem korduvalt karistatud erinevate liiklusalaste süütegude eest, on põhjendatud teda toimepandud väärteo eest karistada arestiga. Gert Priske puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. Kohus leiab, et Gert Priskele tuleb LS § 201 lg 2, §

§ 227

lg 2 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest 20 päeva, mis ainsana võib mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Priske poolt toimepandud liiklusalased väärteod on iseloomult kõige raskemad: juhtimisõiguseta ja joobes juhtimine ning kiiruse ületamine. Kohus mõistab Gert Priskeile LS § 201 lg 2, §

§ 227lg 2 järgi põhikaristusena aresti 15 päeva. Eeltoodud väärteo puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda Kar

S § 63 lg 1, sest tegemist on 2 ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kolm väärteokoosseisu. karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Sellisel juhul mõistetakse Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, VTMS §-de 107 lg 1 p 1, 136-139, 199 lg 3 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Gert Priske LS § 201 lg 2, §

§ 227lg 2 järgi 27.07.2017 toimepandud väärteos ning põhikaristuseks Kar

S § 63 lg 1 alusel mõista arest 20 päeva. Aresti kandmise kohaks on Põhja Prefektuuri arestimaja (Tallinn, Rahumäe 6) ja aresti kandmise alguseks on isiku kinnipidamise päev või isiku arestimajja ilmumise päev. Kohustada Gert Prisket ilmuma arestimajja karistuse kandmiseks kuni 12.10.2017.a. Gert Priske arestimajja mitteilmumisel kohaldada tema suhtes sundtoomist. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.